2-05-13276/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 24.märts 2006. a, Tallinn, Kentmanni 13 Tsiviilasja number 2-05-13276 Tsiviilasi AS-i hagi PTja VVvastu 12 772,70 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: AS hageja esindaja: R K kostjad: PT ja VV Asja läbivaatamine 07.märts 2006, avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud hageja esindaja RK ning kostja PT Juures viibis sekretär V K Kohtuotsuse resolutsioon 1. Rahuldada AS-i hagi PTja VVvastu 12 772,70 krooni saamiseks osaliselt.

2. Välja mõista solidaarselt PTja VV laen, intress ja viivis 6 966,56 krooni (kuus tuhat üheksasada kuuskümmend kuus kr ja 56 s) ning menetluskulu 908,35 (üheksasada kaheksa kr ja 35 s) krooni AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja PT, mille õigusjärglane on hageja, laenulepingu nr. Kostja sai laenuks 5 000 krooni intressimääraga 14% aastas. Laen tuli pangale tagastada igakuiste maksetena 891,70 krooni suuruses vastavalt maksegraafikule. Laenu ja intresside tagastamise tähtajaks oli. Lepingu p 1.3 järgi oli viivise suuruseks 0,5% päevas.

2 Laenu käendamiseks sõlmis käenduslepingu kostja VV. Hageja esitas kostjatele nõude võlgnevuse likvideerimiseks. Kostjad võlga ei tasunud. Juhindudes TsK § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1 ja § 207 lg 1 taotleb hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 13 189,20 krooni, s h põhivõlg 3 399,91 krooni, intress 166,74 krooni, viivis põhivõlalt 9 206,05 krooni ja viivis intressilt 416,50 krooni. Kohtukuluna palub hageja kostjatelt välja mõista riigilõivu 1 050 krooni ja õigusabikulu 659 krooni. Kohtuistungil loobus hageja viivise nõudest intressilt, mistõttu vähendas nõuet 416,50 krooni võrra. Ülejäänus osas taotles hageja hagi rahuldamist kostjate vastu solidaarselt. Hageja taotles asja lahendamist ilmumata kostja V. V.

Kostjate vastuväited Kostja P. T tunnistab laenu võtmist. Tagasimakse raskused tekkisid seoses töölepingu lõpetamisega. Kui majanduslik olukord paranes, oli Hoiupank tegevuse lõpetanud. Et hageja kohustused üle võttis, sai kostjale selgeks hiljem. Kostjale on arusaamatu, miks hageja temaga varem ühendust ei võtnud ja viivitas nõude esitamisega. Selle tõttu ei pea kostja nõude suurust põhjendatuks. Laenu põhiosa nõuet kostja tunnistab. Intressilt viivise arvestamist kostja vaidlustab. Kohtukulude vastu kostja ei vaidle. Kostja palub arvestada, et kasvatab kahte last. Abikaasa ei tööta seoses väikese lapse (10 kuud) hooldamisega. Peale selle on kostjal poeg esimesest kooselust. Elamispinna renoveerimiseks on võetud eluasemelaen, mida kostja igas kuus tagastab. Kostja on valmis vaidluse lahendama hagejaga kokkuleppel. Kohtuistungil jäi kostja vastuses esitatud seisukohale ning leidis, et viivisenõue on liialt suur. Kostja taotles asja lahendamist ilmumata kostja V. V.

Kostja VV sai hagiavalduse ja kohtu nõude kirjaliku vastuse esitamiseks kätte. Vastust ei esitanud. V. V jättis ilmumata ka kohtuistungile. Kohtukutse sai kätte, mitteilmumise põhjust kohtule ei teatanud.

Kohtu põhjendused Kohus, ära kuulanud poolte seletused ning tutvunud esitatud kirjalike seisukohtade ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kooskõlas võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-ga 11 kuulub kohaldamisele kuni kehtinud tsiviilkoodeks. Kohtule esitatud tõendite kohaselt sõlmis kostja PT laenulepingu (t.l. 9-11), mille kohaselt (p I) pank andis kostjale laenu 5 000 krooni tagasimaksmise tähtajaga. Laenust on 3 399,91 krooni tagastamata. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. Kostja PTtunnistas kohtule esitatud kirjalikus vastuses ja kohtuistungil hagi põhivõlgnevuse suuruses – 3 399,91 krooni. Tulenevalt TsMS § 182 lg 9 ja § 116, seoses kostja poolt hagi õigeksvõtuga, loeb kohus hageja poolt hagiavalduses esitatud asjaolud tõendatuks kostja PTsuhtes. Intressi maksmises leppisid hageja õiguseelneja ja kostja PTkokku laenulepingus (p II), mistõttu intressi nõude rahuldamise aluseks on TsK § 173 lg 1 ja § 174.

TsK § 191 lg 1 sätestab, et leppetrahviks (trahviks, viiviseks) loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Sellest sättest juhindudes kuulub väljamõistmisele ka hageja poolt nõutud viivis, kuid põhivõla suuruses, s o

3 3 399,91 krooni. Viivise nõuet vähendab kohus juhindudes Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt viivise nõuet suuremas ulatuses põhivõlast peab põhjendama võlausaldaja, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist. Kaaludes võlgniku ja võlausaldaja huve, arvestades põhivõla suurust ja selle tekkimise asjaolusid ning viivise suurust ning selle tekkimise asjaolusid ning kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahju, peab kohus põhjendatuks viivise väljamõistmist põhivõlaga võrdses suuruses.

Kostja V. V hagile ei vastanud ega ilmunud kohtuistungile vaatamata kohtukutse kättesaamisele. Pooled taotlesid asja arutamist V. V kohalolekuta. Juhindudes TsK § 207 lg 1 vastutab V. V hageja ees solidaarselt laenu võtja P. T tulenevalt sõlmitud käenduslepingust ning TsK § 173 lg 1 ja § 174. TsK § 207 lg 1 sätestab, et kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. ja kostja V. V vahel sõlmitud käenduslepingus (t.l. 16) ei kindlaks määratud teisiti.

Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus rahuldas hageja nõuded osaliselt, mistõttu hageja kohtukulud tuleb kostjatelt välja mõista proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Hageja kohtukuludeks on tasutud riigilõiv ja tasu õigusabi eest. Kostjatelt tuleb välja mõista riigilõivuseaduse § 37 lg 1 ja lisa 2 järgi riigilõivu 560 krooni. Õigusabi eest tuleb tasu välja mõista kostjatelt TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel 348,35 krooni.

T. Hiiuväin kohtunik