2-05-21746/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

ÄRAKIRI 2-05-21746

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2006. a Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-21746 Tsiviilasi A. P. avaldus põlvnemise tuvastamiseks isikust pärast tema surma Menetlustoiming Hagita asjas avalduse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad AVALDAJA A. P., isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx.

PUUDUTATUD ISIKUD H. J., isikukood xxxxx, elukoht xxxxxxx. K. M., isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxx. K. Pi., isikukood xxxxx, elukoht xxxxx. H. K., isikukood xxxxxx, elukoht xxxxxx. M. K., isikukood xxxxx, elukoht xxxxx. M. P. isikukood xxxxxxx, elukoht xxxxx. RESOLUTSIOON Tuvastada, et xxxxxx.a. sündinud A. P. /sünniakt nr. 1 väljaantud xxxxx.a. Tudulinna TSN TK poolt/ põlvneb xxxxx.a. sündinud ja xxxxxx.a. surnud / surmaakt nr. 13 väljaantud xxxxxx Tudulinna Vallavalitsuses/ H. K., isikukood xxxxxxxxx.

Põlvnemine on tuvastatud seoses pärimismenetlusega.

Määrus tehakse menetlusosalistele teatavaks kättetoimetamisega väljastusteatega.

2 Jõustumisel saata määrus perekonnaseisuasutusele.

Edasikaebamise kord

Määrusele on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul selle kättetoimetamisest arvates ning määrus jõustub, kui määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja määruskaebust ei ole esitatud.

Asjaolud

Lääne-Viru Maakohtu menetlusse saabus 05.12.2005 avaldus põlvnemise tuvastamiseks isikust pärast tema surma.

Avalduse kohaselt on avaldaja ema H. P. sündinud xxxxx ja avaldaja isa H. K. on sündinud xxxxx.a.. Vanemad elasid terve elu vabaabielus ja nende kooselust sündis üldse kokku x last, kellest kaks on surnud. Avaldaja sünnitunnistuses on isa nimeks märgitud H. Vanemad elasid koos ja seda tõendab ka majaraamat, millest nähtub, et nii vanemad kui lapsed olid sisse kirjutatud ühte elukohta. Isa H. suri xxxxx ja ema suri xxxxxx. Põlvnemise tuvastamine on vajalik pärimismenetluses. Põlvnemist teavad tunnistada lisaks puudutatud isikuteks märgitutele ka tunnistajad.

Õiguslik põhistus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg.1 p.8 kohaselt on hagita asjadeks muuhulgas ka hagita perekonnaasjad.

TsMS § 550 lg.1 p.5 kohaselt hagita menetluses lahendatakse isiku põlvnemise tuvastamist pärast isiku surma.

TsMS § 579 lg.1 kohaselt kohus lahendab põlvnemise tuvastamise isikust üksnes avalduse alusel.

TsMS § 579 lg.3 kohaselt avalduses märgitakse asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemine tuvastatakse.

TsMS § 580 lg. 1 kohaselt kohus kuulab ära surnud isiku vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed, samuti muud isikud, kelle ärakuulamist peab kohus vajalikuks.

TsMS § 582 kohaselt põlvnemise tuvastamise määruses märgitakse selle isiku nimi, kelle põlvnemine on tuvastaud ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, samuti selle isiku nimi ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, kellest põlvnemine on tuvastatud.

TsMS § 582 lg.3 kohaselt määrus, millega kohus lahendab põlvnemise tuvastamise, jõustub ja kuulub täitmisele määrusekaebuse esitamise tähtaja möödumisega.

TsMS § 583 kohaselt põlvnemise tuvastamise määruse või avalduse rahiuldamata jätmise määruse peale võivad esitada määruskaebuse avaldaja, surnu täisealised lapsed ning valla- või linnavalitsus.

TsMS § 661 lg.2 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaeg on 10 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

3

Kohus leiab, et esitatud avaldus on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

Asjaolu, millega tõendatakse põlvnemist, on avalduses märgitu kohaselt avaldaja vanemate ühine majapidamine.

Ühine majapidamine on tõendatud avaldaja enda ja asjas ära kuulatud puudutatud isikute ütlustega, (milles kõik üksmeelselt kinnitavad, et H. oli nende kõigi ühine isa ja et vanemad elasid ühist pereelu), toimikus oleva koopiaga majaraamatust ja tunnistajate V. ja M. B. ütlustega.

Tunnistajate ütluste kohaselt ei olnud neil kunagi kahtlust, et nii avaldaja kui ka puudutatud isikud on H. ja H. lapsed, kellega koos elati ühise perena. Mis asjaoludel menetlusosaliste vanemad ei olnud oma kooselu registreerinud või mis asjaoludel ei ole avaldaja, ja teiste laste. isadust tuvastatud H. K. eluajal, ei ole tunnistajatele teada.

Avaldaja on lisaks menetluse alustamiseks esitatud kirjalikule avaldusele selgitanud, et vanemad on elanud küll mitmes elukohas, kuid alati koos ja alati ühist pereelu elades.

Puudutatud isikute selgituste kohaselt oli isa alati teadlik nende kooliasjadest ja ka koolis teati, et H. on nende isa. Peres olid lisaks ühisele majapidamisele ka ühiseid traditsioone, samuti korraldati isa matused laste poolt ühiselt. Dokumentide korda ajamata jätmise põhjustena on nimetatud nii segaseid aegu, kui ka vanemate võimalikku vastumeelsust asjaajamiste suhtes, leiti, et ka niisama saab elada.

Kohus on uurinud ka asjas olevate kirjalike tõenditena lisaks eelnimetatud majaraamatu koopiale ka H. K. ja H. P. surmatunnistuse koopiat, avaldaja sünniakti nr. 1, milles kanne isa kohta puudub, kuid sünnist teadaandjana on märgitud H. K. ja on märkuste lahtris, et ema soovib lapse isanimeks „H.“ . Kohus leiab, et nimetatuga leiab omakorda kinnitust, et H. K. oli lähedane suhe A. P.

Avaldus on esitatud pärimismenetluse jätkamiseks. Ühelgi asjas puudutatud isikuna ära kuulatud isikul, avaldaja õdedel, ei ole vastuväiteid selle kohta, et H. K. jäänud pärandvara võtab vastu A. P.

Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige Kohtunik

M. Leimann

Kohtumäärus jõustus 10.aprillil 2006.a Kohtunik

M. Leimann