2-05-805/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-05-805

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

23. märts 2006 Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-805 Tsiviilasi X hagi Y vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja X kostja Y esindaja adv Andres Veski, AB Sirje Must, Õpetaja 9 Tartu Kohtuistungi toimumise aeg 2. märts 2006 Protokollija kohtuistungisekretär Helen Looga RESOLUTSIOON Rahuldada X hagi Y vastu osaliselt. Tuvastada xxxxxxxxxx, sünd on registreeritud Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas akt nr 49, põlvnemine Y , Välja mõista Y elatis alates 15. märtsist 2005 X kasuks 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni kuus ja alates 01. jaanuarist 2006 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus poja ülalpidamiseks kuni täisealiseks saamiseni . Kui väljamõistetud elatise suurus osutub väiksemaks kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, muutub edaspidi väljamõistetud elatise määr vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suurusele Eesti Vabariigis. Sisse nõuda Y riigilõiv 1400 (üks tuhat nelisada) krooni riigituludesse. Tunnistada kohtuotsus elatise väljamõistmises viivitamata täidetavaks 800 krooni ulatuses kuus. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale. Anda kostjale tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas kood 401 või 221023778606 Hansapangas kood 767 mõlematel viitenumber 2900072699 selgitusega riigilõiv Tartu Maakohtu kohtuasjade toimingutelt) 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada Tartu Maakohtu kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kostja suhtes kohtutäituri kaudu.

2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt algas pooltevaheline suhe 1999 mais. Kostja abielu oli lahutatud ja hageja abielulised suhted lõppenud. Märtsis 2000 hageja rasestus, millest sai teada ka kostja, kes tunnistas end lapse isaks.. Kostja lubas lapse kasvatamisel igati hagejat abistada ja materiaalselt toetada. Peale lapse sündi käis kostja pidevalt last vaatamas, tõi lapsele vajaminevaid asju ning aitas materiaalselt, tunnistades end nii suuliselt kui tegudega lapse isaks. Hiljem on kostja loobunud materiaalsest abist lapse kasvatamisel, tuues lapsele vaid mõned mänguasjad. Laps elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja lapse kasvatamisest osa ei võta ega oma ülalpidamiskohustust ei täida. Hageja töötab ettekandjana, tema palk on keskmiselt 5000 krooni kuus. Hageja ülalpidamisel on kaks alaealist last. Hageja elab üüritud korteris, mille üür on 2500 krooni kuus, lisaks kommunaalmaksed. Töö iseloomu tõttu on hageja sunnitud kasutama lapsehoidja teenuseid. Peale nimetatu kulub raha igapäevaselt toidule, riietele, jalatsitele, ravimitele, mänguasjadele, õppetarvetele jne. Kostja töökoha kohta hagejal info puudub. Hagejale teadaolevalt viibib kostja tihti välisriikides, 2004 detsembris ostis Tartusse Tähtvere linnaossa korteri. Kostja sõidab Audi A4-ga, omab üle 10 ha suurust metsaga kinnistut, mis annab tunnistust, et tal ei paista olevat rahalisi raskusi. Neil asjaoludel nõuab X hagis Y vastu PKS §-de 42 lg 1, 2; 60 lg 1; 61 lg 1, 2 alusel tuvastada xxxxxx põlvnemine isast Y ning välja mõista Y elatis hageja kasuks poja ülalpidamiseks 2000 krooni kuus.

Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagile ja kohtuistungil (tl 38, 67-68) tunnistab hageja põlvnemise tuvastamise nõuet ja ei vaidle vastu lapse ülalpidamiskohustusele, kuid leiab, et nõutav elatise määr on liialt suur. Kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, kes osutuksid hagi rahuldamise korral sellises ulatuses nagu hageja soovib, varaliselt vähem kindlustatuks. Kostja on nõus tasuma elatist xxxxxxxxxxx ülalpidamiseks 800 krooni kuus.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Sünniaktiga (tl 10) on tõendatud, et xxxxx on sündinud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Lapse emana on sünniakti kantud X ning isa nime kanne on tehtud PKS § 43 lg 2 alusel ja isa andmed on kantud sünniakti ema ütluse kohaselt. PKS § 38 lg 1 ja lg 3 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. PKS § 42 lg 1, 2 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema nõudel. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus leiab, et xxxxxxxx põlvnemine kostjast Y on tõendatud molekulaargeneetilise ekspertiisi aktiga (tl 60-62) ja xxxxxxxxxx põlvnemine Y tuleb tuvastada. Eksperdiarvamusega on tuvastatud, et ühegi uuritud DNA piirkonna alusel ei saa eitada Y bioloogilist isadust xxxxxxxxxx suhtes. Antud uurimistulemuste kohaselt on isaduse indeks 160 998. Tõenäosus, mille kohaselt Y saab olla xxxxxxxxxx bioloogiline isa on 99.9994%. PKS §-de 60 lg 1; 61 lg 1; 70 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja nõude esitanud vanema kasuks alates elatisehagi esitamisest. PKS § 61 lg 2, 4 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks

3 igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004 määrusega nr 374 on kehtestatud kuupalga alammääraks 2690 krooni, millest pool on 1345 krooni ja 22. detsembri 2005 määrusega nr 328 3000 krooni, millest pool on 1500 krooni. Elatisehagi on kohtule esitatud 15. märtsil 2005 (tl 6). Poolte väiteid ja esitatud tõendeid arvestades, leiab kohus, et kummagi vanema varalist seisundit ning lapse üldteatud vajadusi arvestades, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks X xxxxxxxx ülalpidamiseks välja mõista alates 15. märtsist 2005 elatusraha 1345 krooni kuus ja alates 01. jaanuarist 2006 elatusraha 1500 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Sealjuures arvestab kohus järgmiste asjaoludega. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Lapse ülalpidamiskulutuste kandmisel peavad osalema mõlemad vanemad. Hagejal on peale Eriku veel üks alaealine ülalpeetav ja kostjal on kaks alaealist ülalpeetavat. Väljamõistetud elatise määr on võrdne poolega Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest väiksem ei tohi PKS § 61 lg 4 kohaselt ühele lapsele väljamõistetud elatise suurus olla. Vanem peab tagama endale sellised elatusvahendid, mis võimaldavad anda ülalpidamist kõigile isikutele, keda ta on seaduse kohaselt kohustatud ülal pidama. Kostja ei ole tõendanud oma sissetuleku suurust ega väiteid selle kohta, et xxxxxx ja xxxxxxx osutuksid elatise väljamõistmisel xxxxx ülalpidamiseks miinimummääras varaliselt vähem kindlustatuks, kui laps kelle ülalpidamiseks elatis välja mõistetakse. Kostja ei ole tõendanud, kas ta toetab ja kui suures ulatuses xxxxxxx ja xxxxxxxx ülapidamist. Kohtu arvates ei ole kostja esitanud ühtegi asjaolu, mis annaksid PKS § 61 lg 6 järgi alust elatise suuruse vähendamiseks alla seadusega kehtestatud alammäära. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 64 lg 1 alusel kostjalt välja riigilõivu 1400 krooni riigituludesse (hagi hinnalt 16 450 krooni). TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistab kohus otsuse elatise väljamõistmises viivitamata täidetavaks 800 krooni ulatuses kuus, millist summat kostja ise ei vaidlustanud.

Kohtunik