2-05-15970/1 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-05-15970 (vana nr 2-2882/05) Otsuse tegemise aeg ja koht

22. märts 2006, Jõhvi Kohus Ida-Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi K T hagi S T vastu elatise vähendamiseks ja elatise võlgnevusest vabastamiseks. Kohtuistungi toimumise aeg

28. veebruar 2006 Menetlusosalised Hageja:

Kostja: K T (xxx)

S T (IKxxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Välja mõista K T riigilõiv 600 (kuussada) krooni riigituludesse. Riigituludesse mõistetud summad kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumile arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136 või arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072136 hiljemalt 20 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Hageja väited

15. augustil 2005 esitatud hagiavalduse kohaselt mõistis Ida-Viru Maakohus 05. mail 2000 hagejalt välja elatise alates 20. detsembrist 1999 elatist igakuiselt 500 krooni kuus.

Hageja elab Venemaal oblastis ning sai Vene Föderatsiooni kodakondsuse 2004 aasta novembris. Kuni selle ajani oli hageja ilma kodakondsuseta, mistõttu ta ei töötanud ning tal puudusid elatusvahendid.

Alates 01. juulist 2003 töötab hageja mehaanikuna OÜ-s ning tema sissetuleks on 2004 aastal 8 kuu eest 13 073 rubla (keskmiselt 1634 rubla kuus).

Hageja palub alandada talle määratud elatist kuni ¼ kuupalgast ehk 100 kroonini kuus. Hageja palub vabastada teda alates 20. detsembrist 1999 kuni 01. oktoobrist 2004 tekkinud võlast kokku 6000 krooni.

Kostja väited

Kostja teatab oma vastuses, et ei tunnista hagi. Elatise suurus on kehtestatud Ida-Viru Maakohtu 05. mai 2000 kohtuotsusega. PerS § 61 lg 3 kohaselt võib elatise suurust muuta vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel.

Hageja nõuab elatise vähendamist kuna alates kevadest 1999 kuni 01. juulini 2003 hageja ei töötanud ja oli ema ülalpidamisel. Alates 01. juulist 2003 ta töötas, kuid töötasu suuruseks oli 1000 krooni.

Nimetatud asjaolud olid olemas juba kohtuotsuse tegemise ajal 05. mail 2000. Võrreldes selle ajaga on hoopis lapse vajadused on lapse vanuse tõustes kasvanud.

PerS § 61 lg 4 kohaselt võib elatise suurust vähendada alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ainult juhul, kui hagejal on teinu laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus võib jätta elatise väljamõistmata või selle suutust vähendada alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Selliste asjaolude esinemist ei ole tuvastatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning kõigi asjas kogutud tõenditega, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Kohus tuvastas, et Ida-Viru Maakohus mõistis 05. mail 2000 hagejalt kostja kasuks välja elatise lapse ülalpidamiseks alates 20. detsembrist 1999 igakuiselt 500 krooni kuus. Alates 01. juulist 2003 töötab hageja OÜ-s ning tema sissetuleks oli 2003 aastal 6 kuu eest 6000 rubla (keskmiselt 1000 rubla kuus) ning 2004 aastal 8 kuu eest 13 073 rubla (keskmiselt 1634 rubla kuus).

PerS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PerS § 71 sätestab, et kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda.

Vaidlust ei ole selles, et kohtuotsuse tegemisel 05. mail 2000 aastal hagejal sissetulekut ei olnud. Seega ei ole hageja varaline seis pärast kohtuotsuse tegemist halvenenud. Samas on ilmne, et lapse vanuse kasvades on kasvanud lapse vajadused ja sellega seoses kulutused lapsele. Kuivõrd pärast kohtuotsuse tegemist 05. mail 2000 ei ole hageja varaline seis muutunud halvemuse poole, ei ole alust elatise suuruse vähendamiseks või elatise võlgnevuse vähendamiseks.

Täiendavalt märgib kohus, et Eesti kohtupraktikas on valitsev PerS § 60 lg 1 tõlgendus, mille kohaselt tähendab lapsevanema kohustus oma last ülal pidada ka kohustust teenida tööga sissetulekut endale ja seeläbi ka oma lapsele vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses (käesoleval ajahetkel 3000 krooni). See tähendab omakorda, et mittetöötav lapsevanem peab tasuma elatist vähemalt samas suuruses, nagu seda peaks tasuma miinimumpalka teeniv isik. Kooskõlas kirjeldatud tõlgendusega ei ole mittetöötamine aluseks elatise vähendamisele ega elatise võlgnevusest vabastamisele, välja arvatud juhul, kui lapsevanemal on töötamisest hoidumiseks arvestatavad põhjused.

Nimetatud seisukoht kehtib ka välismaale lahkunud isikute suhtes, kuna lapse seisukohast ei oleks õiglane, et lapse võimalused ülalpidamist saada väheneksid ainuüksi seetõttu, et lahus elav lapsevanem otsustab vabatahtlikult lahkuda välisriiki, kus on kehtestatud madalam miinimumpalga määr. Hageja ei ole tõendanud, et tema otsus lahkuda Eestist Venemaale, kus kehtib madalam miinimumpalga määr, ei olnud tema jaoks vabatahtlik.

Hageja ei ole tõendanud töötamisest hoidumiseks arvestatavate põhjuste olemasolu, seega ei kuuluks hagi rahuldamisele isegi juhul, kui hageja sissetulekud oleks pärast kohtuotsuse tegemist 05. mail 2000 ära langenud või vähenenud. Hageja ei ole tõendanud, kuidas kodakondsuse puudumine takistas tal töötamist.

Kuivõrd hageja varaline seis ei ole pärast vaidlusaluse kohtuotsuse tegemist 05. mail 2000 halvenenud ning hagejal ei ole ka arvestatavaid põhjusi elatise maksmata jätmiseks, tuleb jätta hagi rahuldamata.

Kohtukulud

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Maksete vähendamise nõudelt arvestatakse riigilõiv summalt, mille võrra vähendamist nõutakse.

Riigilõiv. Hageja taotleb elatise vähendamist 400 krooni võrra kuus. Hagi hinnaks on seega 400*9=3600 krooni, millelt kuulub tasumisele riigilõiv 250 krooni. Elatise võlgnevusest 6000 krooni vabastamise nõudelt kuulub tasumisele riigilõiv 350 krooni. Riigilõiv kokku 600 krooni tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse.

Peeter Pällin Kohtunik