3-05-1051/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1 3-05-1051

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 21. märts 2006. a, Tallinn Haldusasja number 3-05-1051 (endine nr 3-1437/2005) Haldusasi V.N.’e kaebus Tallinna Linnakohtu haldusdirektori 18.10.2005 käskkirja nr 11-1/343 p 1 seadusevastaseks tunnistamiseks ning Tallinna Linnakohtult kaebaja kasuks teenistusest sunnitult puudutud aja eest töötasu ja hüvitise 6 kuu ametipalga ulatuses väljamõistmiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 21. veebruar 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja V.N. ja vastustaja Tallinna Linnakohtu haldusdirektori esindaja Moonika Tähtväli RESOLUTSIOON Jätta V.N.’e kaebus täielikult rahuldamata ja kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda (HKMS § 26 lg 1 p 6 ja § 92 lg 1). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 21.03.2006, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, tingimusel, et 10 päeva jooksul, arvates 21.03.2006, teatatakse apellatsioonkaebuse esitamisest kirjalikult Tallinna Halduskohtule. Teadet ei ole vaja esitada, kui apellatsioonkaebus esitatakse nimetatud 10päevase tähtaja jooksul.

ASJAOLUD

1. 18.10.2005 teatas Tallinna Linnakohtu (edaspidi TLK) haldusdirektor kohtukordnik V.N.’ele, et viimane vabastatakse teenistusest vanuse tõttu alates 24.10.2005 /tl 6/. 2. TLK haldusdirektori 18.10.2005 käskkirjaga nr 11-1/343 vabastatigi V.N. teenistusest vanuse tõttu alates 24.10.2005 (p 1). Sama käskkirja p-des 2-4 otsustati talle maksta hüvitusena kolme kuu ametipalk, etteteatamistähtajast puudu jäänud 17 tööpäeva eest

2 töötasu ning kasutamata jäänud puhkusepäevade eest rahaline hüvitus 7 kalendripäeva ulatuses /tl 7/. 3. 09.11.2005 esitas V.N. Tallinna Halduskohtule kaebuse eelnimetatud käskkirja p 1 seadusevastaseks tunnistamiseks ning vastustajalt kaebaja kasuks teenistusest sunnitult puudutud aja eest töötasu ja hüvitise 6 kuu ametipalga ulatuses väljamõistmiseks /tl 2-3, 14/. 4. 21. novembri 2005. a määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse /tl 15/, 27.12.2005 esitas TLK haldusdirektor kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 20-22/.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja V.N. leiab, et teenistusleping on temaga lõpetatud ebaseaduslikult. Kaebuse esitaja viibis töövõimetuslehel 01.-21.10.2005 ja pidi asuma 22.10.2005 teenistusse. Lepingu lõpetamisest teatati talle töövõimetuse ajal, mil teenistussuhe oli peatunud. 18.10.2005 viis kaebaja personaliosakonda töövõimetuslehe, seal anti talle allkirja vastu üle vabastamise teade, trükiti ja anti kätte ka käskkiri. Ametnikku ei või vanuse tõttu teenistusest vabastada ajal, mil teenistussuhe on peatunud. Tööraamatu kande kohaselt on tema teenistusest vabastamise kuupäev 21.10.2005. a. Kaebaja taotleb töötasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest põhjusel, et ta vabastati teenistusest alates 24.10.2005, tema töövõimetusleht lõppes 21.10.2005 ja ta oleks pidanud asuma pärast lõppemist 22.10.2005 teenistusse, kuid juba 18.10.2005 võeti temalt ära võtmed ja magnetkaardid. Kuna ta loobub ennistamisest, on kaebaja arvates ametiasutus kohustatud maksma talle lisaks hüvitusena ka kuue kuu ametipalga tulenevalt avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) §-st 135.

Vastustaja TLK haldusdirektor palub jätta kaebus rahuldamata. ATS §-d 130 ja 131 ei kehtesta piiranguid teenistusest vabastamise teate edastamisele teenistussuhte peatumise ajal. V.N. vabastati teenistusest alates 24.10.2005 ja sel ajal ei olnud ametniku teenistussuhe enam peatunud, kuna kaebaja töövabastuse periood lõppes 21.10.2005. Etteteatamistähtajast puudu jäänud iga tööpäeva eest on talle makstud palka. Ekslik on kaebaja väide, et ta vabastati teenistusest 21.10.2005. Kaebaja tööraamatus teenistusest vabastamise kande nr 34 puhul on tegu personalitöötaja ebatäpse kandega ning see tuleb vastavalt sotsiaalministri 07.10.2004 määruse nr 112 § 14 lg-le 1 parandada. Kaebaja ei ole teenistusest sunnitult puudunud ja tal puudub alus nõuda ATS § 135 lg 1 kohast tasu. V.N.e töövabastusperioodil oli vastustaja sunnitud kordnike töö ümber korraldama ja muutma töötamise graafikut. Graafikujärgselt ei olnud 22.10.2005 ja 23.10.2005 kaebajal tööpäevad. Kaebaja teenistusest vabastamine on seaduslik ja ametnikul puudub alus ATS § 135 lg-s 2 sätestatud hüvituse saamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. V.N. ei ole taotlenud HKMS § 6 lg 2 p-s 1 ettenähtud haldusakti või selle osa tühistamist, vaid kaebaja on tuginenud oma nõuete esitamisel eriseadusele. ATS § 160 lg 3 kohaselt ametnik võib halduskohtus nõuda käskkirja, korralduse, otsuse või toimingu täielikult või osaliselt seadusevastaseks tunnistamist. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 4, kui kohus tunnistab ametniku teenistusest vabastamise või üleviimise kohta antud käskkirja, korralduse või otsuse seadusevastaseks, kuulub ametnik viivitamatult ennistamisele, välja arvatud, kui ametnik loobub ennistamisest. Käesoleval juhul kaebuse esitaja ei soovi enda ennistamist, vaid vastustajalt ATS §-s 135 sätestatud töötasu ja hüvituse väljamõistmist. Vastavalt selle paragrahvi lg-le 1 ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise

3 seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest, lg 2 kohaselt, kui ametnik loobub ennistamisest, on ametiasutus kohustatud maksma talle hüvitusena kuue kuu ametipalga. Eeltoodud sätetest on ilmne, et otsustamaks, kas ametnikul on alus nõuda nimetatud tasu ja/või hüvitust, selleks tuleb kõigepealt teha kindlaks, kas tema teenistusest vabastamine oli ebaseaduslik.

2. TLK haldusdirektori 18.10.2005 käskkirja nr 11-1/343 p-st 1 nähtuvalt kohtukordnik V.N. vabastati teenistusest vanuse tõttu alates 24.10.2005. Käskkirja andmise alusena on näidatud ATS § 120 lg 1, § 130 lg 2 ja § 131 lg 3 ning puhkuseseaduse § 25. ATS § 120 lg 1 kohaselt ametniku võib vabastada teenistusest vanuse tõttu, kui ta on saanud 65-aastaseks. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 2 ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel vabastamise vormistamise dokumendis märgitud päevast arvates. Käesoleval juhul kaebaja ei vaidlusta põhimõtteliselt TLK haldusdirektori õigust teda vanuse tõttu teenistusest vabastada, kuna vabastamise ajal oli kaebaja juba 69aastane /tl 4, 33/. ATS § 130 lg 1 nõuab, et ametniku vanuse tõttu teenistusest vabastamisest teatatakse ametnikule kirjalikult ette vähemalt üks kuu. Vastavalt selle paragrahvi lg-le 2, kui käesoleva paragrahvi 1. ja 11. lõikes sätestatud tähtaega ei järgita, makstakse ametnikule lisaks käesoleva seaduse paragrahvis 131 sätestatud hüvitusele palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest. TLK haldusdirektori käskkirja p-s 3 on seda ka tehtud, nagu on p-s 4 makstud ka kasutamata jäänud puhkusepäevade eest rahaline hüvitus vastavalt puhkuseseaduse §-s 25 nõutule. Etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäevade ja kasutamata jäänud puhkusepäevade arvu on korrigeeritud TLK haldusdirektori 01.11.2005 käskkirjaga nr 11-1/358 /tl 25/. V.N. ei vaidlusta nimetatud asjaolusid ega summasid. ATS § 131 lg 3 kohaselt muu hulgas teenistusest vabastamisel vanuse tõttu makstakse ametnikule hüvitusena kolme kuu ametipalk. Seda on tehtud vastavalt kõnealuse käskkirja ple 2. Seega on vastustaja lähtunud kaebaja teenistusest vabastamisel asjakohastest seadussätetest.

3. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaieldav, et kaebaja viibis pikaajaliselt, ajavahemikul 25.08.-21.10.2005 töövõimetuslehel /tl 23-24/ ega ka asjaolu, et vastavalt ATS § 108 p-le 3 oli sel ajal tema teenistussuhe peatunud. ATS § 133 lg 1 kohaselt ametnikku ei või muu hulgas vanuse tõttu teenistusest vabastada ajal, mil teenistussuhe on peatunud mõnel ATS § 108 p-des 2-10 sätestatud alusel, st ka ajutise töövõimetuse ajal. Sellest on teinud V.N. aga eksliku järelduse, et ka eelseisvast vabastamisest ei või ette teatada ega vabastamise käskkirja vormistada ametniku ajutise töövõimetuse ajal. Niisuguseks väiteks ei anna alust ükski ATS säte. Kohus viitas juba eelnevalt ATS § 120 lg-le 2, mille järgi ametnik vabastatakse vabastamise vormistamise dokumendis märgitud päevast arvates. Antud juhul V.N. vabastati teenistusest

alates 24.10.2005, mis oli esmaspäev. Kaebaja töövõimetusperiood lõppes reedel, 21.10.2005 ja töövõimetuslehe nr 0005630 kohaselt pidi ta asuma tööle alates 22.10.2005. Seega ei olnud kaebaja teenistusest vabastamise ajal tema teenistussuhe enam peatunud. Eeltoodut ei väära ka asjaolu, et V.N.e tööraamatusse teenistusest vabastamise kohta tehtud kandes nr 34 on märgitud teenistusest vabastamise kuupäevaks 21.10.2005. Kande alusena on näidatud 18.10.2005 käskkiri nr 11-1/343, järelikult on tegemist kande tegija eksimusega. Vastavalt sotsiaalministri 07.10.2004 määruse nr 112 „Tööraamatu vorm, tööraamatu täitmise ja dublikaadi andmise kord ning tööraamatu hind“ § 14 lg-le 1 ebatäpse kande parandab tööandja, kelle juures on tehtud veaga kanne. Viidatud ebatäpsus võib olla seletatav asjaoluga, et selle määruse § 11 lg 5 kohaselt kande tööraamatusse töölepingu lõpetamise kohta teeb tööandja viimasel tööpäeval. Ehkki formaalselt oli kaebaja viimaseks teenistuses oleku

4 päevaks 23.10.2004, mis oli pühapäev, siis kohtu personalitöötaja puhkepäevadel ei tööta ja nii on kanne tehtud viimasel üldisel tööpäeval enne kaebaja vabastamist alates esmaspäevast. Seega on kaebaja vabastatud seaduslikult ATS § 120 lg 1 alusel ja talle on makstud õigesti kõik seaduses ettenähtud tasud ja hüvitused. Et kaebaja teenistusest vabastamisel ei ole seadust rikutud, siis puudub ametiasutusel igasugune kohustus maksta talle trahvi iseloomuga hüvitust kuue kuu ametipalga ulatuses.

4. Mis puudutab V.N.e nõuet mõista talle vastustajalt välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest, siis selles osas märgib kohus järgmist. Nõude alus jäi kohtule ebaselgeks, kuna kaebaja enda käsitlus perioodist, mille vältel ta väidetavalt sunnitult puudus, oli heitlik. Kaebuse täpsustusest nähtuvalt pidas kaebaja selleks perioodi alates 18.10.2005, kui temalt võeti ära võtmed ja magnetkaardid, mis võimaldaksid teenistuskohta pääsemist /tl 14/. Kohtuistungil leidis V.N., et ta on teenistusest sunnitult puudunud alates 24.10.2005 kuni tänaseni /tl 34/. Hiljem kaebaja mõistis, et olukorras, kus ta ei taotle enda ennistamist, ei ole alust rääkida teenistusest sunnitult puudumisest alates 24.10.2005 ja selle aja eest hüvituse nõudmisest, loobudes kohtuistungil vastavast nõudest /tl 34/. Kohus peab vajalikuks täiendavalt rõhutada, et kaebaja käsitlus teenistusest sunnitud puudumisest alates 18.10.2005 (või alates 22.10.2005) oli samuti sügavalt ekslik. V.N. oli kuni 21.10.2005 (incl) töövõimetu ja sai sel perioodil töövõimetushüvitist. Üldistel puhkepäevadel, 22.10.2005 ega 23.10.2005, ei pidanud kaebaja graafikujärgselt tööl olema /tl 26/, lõpparvega on talle välja makstud ametipalk seisuga 23.10.2005 /tl 31/. Seega ei ole temalt 18.10.2005 võtmete ja magnetkaartide äravõtmine põhjustanud kaebajale ei teenistusest sunnitult puudumist ega nimetatud päevade eest rahalist kaotust. Järelikult on V.N.e kaebus täielikult põhjendamatu ja see tuleb jätta rahuldamata. Kohtukulunõuet ei ole kumbki pool esitanud, seega jäävad poolte võimalikud kulud nende enda kanda.

Hurma Kiviloo kohtunik