2-05-2358/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohtu nimi

Harju Maakohus

Otsuse kuupäev

Tallinn, 21.märtsil 2006

Kohtukoosseis

kohtunik Imbi Sidok

Kohtuasi MR’i hagi MR vastu lapse elukoha määramiseks ja tema ülalpidamiseks elatise välja mõistmiseks.

MR’i vastuhagi MR’i vastu ühisvara jagamiseks.

Asja läbivaatamise kuupäev 27.veebruaril 2006 avalikul sisulisel kohtuistungil

Istungil osalenud protsessiosalised hageja/vastukostja MR ja hageja/vastukostja esindaja A.L

kostja/vastuhageja M R

Kohtuotsuse resolutsioon
Hagi rahuldada osaliselt ja mõista MR´ilt välja MR´i kasuks elatusraha suuruses 2300.00 (kaks tuhat kolmsada) krooni kuus alates 03.06.2005 poolte 20.03.1994 sündinud poja E´u ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni või elatusraha suuruse muutmiseni seaduses ettenähtud alustel.
20.03.1994 sündinud poja E elukohaks peale vanemate lahutust määrata ema elukoht.
Mõista välja MR´ilt riigituludesse riigilõiv suuruses 2100.00 (kaks tuhat ükssada) krooni.
Mõista MR´ilt välja MR´i kasuks kohtukuluna 1380.00 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend) krooni.
Rahuldada vastuhagi.
Tunnistada korteriomand asukohaga Mahtra t 44-501 Tallinnas poolte kui abikaasade ühisomandiks ja jätta see peale jagamist ½ mõttelises osas hageja ja ½ mõttelises osas kostja kaasomandisse.
Mõista MR´ilt välja MR´i kasuks kohtukuluna 1300.00 (üks tuhat kolmsada) Tsiviilasi nr 2-05-2358

krooni.

Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633).

I Asjaolud MR´il ja MR´il sündis 20.03.1994 poeg Endrik Riim, kes elab koos emaga. Nende abielu sõlmiti 31.08.1995. 20.09.1996 sõlmis MR Lasnamäe LOV-ga eluruumi Mahtra t 44-501/503 Tallinnas erastamise ostu-müügilepingu. 10.11.2005 osaotsusega lahutas kohus poolte abielu.

II Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt ei osuta MR oma pojale materiaalset abi. Abielulised ja majanduslikud suhted lõppesid poolte vahel 28.10.2003, mil MR lahkus kodust. MR kasvatab üksinda veel ka teist alaealist last. Eeltoodu alusel palub MR MR’ilt välja mõista poolte ühise poja ER’i ülalpidamiseks elatusraha summas 2 500.00 krooni MR’i kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni ja määrata ühise poja elukohaks ema elukoht.

III Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Nii kirjaliku vastuse kui istungitel antud seletuste kohaselt ei vaidle ta vastu, et lapse elukohaks jääb ema elukoht, kuid ta tasus kuni 18.07.2004 abikaasa halduskulude eest, kuigi temaga koos enam ei elanud. Talle jääb arusaamatuks, kuidas saab ühele lapsele kuluda 5 370.00 krooni kuus, kui hageja kasvatab veel ühte last ja tal endal on ka igakuised kulud, aga hageja palk (neto) on vaid 2 562.00 krooni kuus. On suuteline oma poja ülalpidamiseks maksma elatusraha maksimaalselt 1 500.00 krooni kuus, kuna hiljuti selgus, et ka tema elukaaslane ootab temalt last.

IV Kostja vastunõue ja selle põhjendused Vastuhagi kohaselt tekkis pooltel abielu ajal ühisvara, milleks on korteriomand asukohaga Mahtra t 44-501 Tallinnas. Korter erastati küll abikaasa nimele, kuid erastamine toimus abielu ajal ja erastamisel osalesid mõlemad abikaasad. Seega tuleb nimetatud korteriomandit käsitleda abielu ajal soetatud ühisvarana. Korteriomandi soetamise ajal pidas ta üksinda üleval kogu perekonda, sealhulgas ka abikaasa poega esimesest kooselust. Eeltoodu alusel palub vastuhageja jagada korteriomand poolte vahel võrdsetes osades (kaasomandisse) ja jätta kohtukulud vastukostja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi vastuhageja nõude ja seisukohtade juurde ja lisas, et korteriomandi erastamisel kasutati ka tema erastamisväärtpabereid.

V Hageja seisukoht vastuhagile Vastukostja vastuhagi ei tunnista, kuna tasus vaidlusaluse korteri eest vaid temale kuulunud erastamisväärtpaberitega ehk oma lahusvaraga. Abikaasa ei osalenud korteri erastamises ega ka mitte selle remondis peale poolte abieluliste suhete lõppemist. Asjaolu, et korteri erastamine ja abielu sõlmimine toimus praktiliselt üheaegselt, ei anna vastuhagejale õigust nõuda ühisvara jagamist esitatud viisil. Eeltoodu alusel palub vastukostja jätta vastuhagi rahuldamata ja tunnistada vaidlusalune korteriomand tema lahusvaraks ning kohtukulud vastuhageja kanda.

Sisulisel kohtuistungil jäi vastukostja vastuväidete juurde ja lisades, et abikaasa andis oma erastamisväärtpaberid talle kinkelepinguga.

VI Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, vastuhagi aga täies ulatuses.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus vanemalt välja elatise lapse ülalpidamiseks, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Poolte vahel puudub vaidlus, et enne hagiavalduse esitamist ei täinud kostja regulaarselt lapse ülalpidamiskohustust ning hagiavalduse menetlemise perioodil ei ole seda üldse teinud.

Hageja seletusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega leidis tõendamist hageja varaline seisund järgmiselt: töötab AS-s ja töötasu aastal 2004 3000.00 krooni kuus (brutos, t lk 8); tema ülalpidamisel on ka alaealine poeg eelmisest abielust. Kostja seletusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega leidis tõendamist tema varaline seisund järgmiselt: töötab ehitajana töötasuga 7500.00 krooni (brutos, töötasutõendit ei esitanud); teisi ülalpeetavaid ei ole; omab kinnistut (t lk 72-74). Lisaks leiab allpool tõendamist, et mõlema poole omandisse kuulub abikaasade ühisvarana korteriomand asukohaga Mahtra t 44-501 Tallinnas.

Lapse vajadused leidsid tõendamist järgmiste dokumentaalsete tõenditega --- koolitõend selle kohta, et E õpib Tallinna (t lk 11); arve-kviitungid erinevate riideesemete, koolitarvete, ravimite, teatri ja söögi eest tasumiste kohta (t lk 34-37); maksekorraldus poja söögiraha tasumise kohta.

Eelpool nimetatud tõendite ja nende alusel tõendamist leidnud asjaolude alusel ning arvestades Eesti Vabariigis välja kujunenud mõistlikku keskmist elatusstandardit, aga ka lapse iga ja sugu (12 a noormees) ja seoses sellega igakuiseid üldteadaolevaid kulutusi koolile, transpordile, vabale ajale, toidule, riietele jmt, asub kohus seisukohale, et antud asjas kostja poolt maksmisele kuuluvaks elatise mõistlikuks ja reaalselt suuruseks on igakuiselt 2300.00 krooni kuus. Kostja näol on tegemist töövõimelise meesterahvaga, kelle ülapidamisel menetluse ajal teisi isikuid ei ole, kellel on omandis kinnistu ja ühisomandis korteriomand ning kes peab olema võimeline võtma tarvitusele kõik seaduslikud abinõud, et kindlustada oma ainsale lapsele mõistlik elatustase.

Asja olu, et tema elukaaslane ootab last, saab olla peale lapse sündimist aluseks kostja võimalikule elatise vähendamise nõudele. Hagejal on aga juba praegu ülal pidada ka teine laps, mille võrra on tal võimalik poolte ühise lapse ülalpidamiseks kasutada vähem rahalisi vahendeid kui kostjal. Hageja poolt algselt esitatud elatise suurust kuus vähendab kohus 200.00 krooni võrra ja seda järgmistel põhjustel;

1) hageja ei tõendanud igakuist keskmist kommunaalkulude suurust --- kohus möönab, et elades Lasnamäel asuvas korterelamus tuleb igakuiselt tasuda vee, soojuse ja muude üldiselt teadaolevate teenuste eest, kuid nimetatud teenused on teadaolevalt ka väga erineva suurusega (sõltuvalt nii elamu haldamisega tegeleva korteriühistu majandamisoskusest kui korteris elavate isikute tarbimisharjumustest), kohus arvestab 12-aastase poisi poolt tarbitava vee ja elektri keskmiseks tarbimiseks kuus 200.00 krooni;

2) ilmselt ülepaisutatud on hageja poolt viidatud kulutused kuus koolitarvetele ja ravimitele; hageja kinnitas kohtuistungil, et eriravi laps ei vaja, seega ravimeid vaja nn tavaliste külmetushaiguste puhul ja lisaks loomulikult vitamiinid; arvestades teadaolevaid nohurohtude, multivitamiinide jmt keskmist hinnataset, on kohus seisukohal, et aasta jooksul on mõistlikeks kulutusteks selles osas 1000.00 kuni 1200.00 krooni; koolitarvete osas tuleb arvestada ka igaaastast riigi poolt makstavat koolitoetust, milline on nimelt mõeldud kooliaasta alguses koolitarvete ostmiseks;

3) ka ei nõustu kohus hageja poolt näidatud kulutustega transpordile; kohtuistungil kinnitas hageja, et lapsel ei ole vaja ühistransporti kasutada kooli sõiduks, ka ei käi ta treeningutel; seega ei ole põhjendatud lapse kulutuste hulka igakuiselt ühistranspordi sõidukaardi maksumuse arvestamine;

4) hageja kinnitas kohtuistungil, et käesolevast aastast on alanenud tasu interneti püsiühenduse kasutamise eest

160.00 kroonini kuus; seega on mõistlik arvestada sellest Endriku kulutuste hulka 1/3, s o 53.30 krooni kuus.

PKS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistetakse elatis välja isikult, kes ei täida ülalpidamiskohustust, alates elatishagi esitamisest.

2. PKS § 51 kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab ning kokkuleppe puudumisel lahendab vaidlus vanema nõudel kohus. Vastavalt PKS §-dele

49 ja 50 lg 4 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused ning vanem ei või oma õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Ka vastavalt lastekaitseseaduse (LaKS) §-s 3 sätestatule tuleb alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid.

Antud asjas puudub vanemate vahel vaidlus poja elukoha üle ning vanemad on ühisel seisukohal, et laps jääb peale lahutust elama ema juurde.

3. PKS § 14 kohaselt on abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara. PKS § 18 lg 1 kohaselt määratakse pärast abieluliste suhete lõppemist ühisvara jagamise korral selle koosseis kindlaks abielusuhete lõppemise seisuga.

Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja poolt väidetud abieluliste suhete lõppemise ajale, s o 28.10.2003. Seega võtab kohus nimetatud kuupäeva aluseks ühisvara koosseisu kindlaks määramisel.

Poolte vahel on vaidluse objektiks ainsa võimaliku ühisvarana korteriomand asukohaga Mahtra t 44-501 Tallinnas. Asja arutamise tulemusena on kohus seisukohal, et vastukostja vastuväited selle vara ühisvara hulka kuulumisele ei ole põhjendatud. Puudub vaidlus, et see erastati abieluliste suhete ajal (ostu-müügileping 20.09.1996 t lk 46-47). Nimetatud lepingu sõlmimisest tekkis abikaasadel omandiõigus sellele eluruumile asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 mõttes. Enne erastamist kasutas vastukostja üürnikuna ühte tuba erastatud eluruumist (ühiselamu toana tuba nr 501b, üürileping t lk 69-71), kuid nimetatud asjaolu ei anna talle õiguslikku alust lugeda omandatud eluruumi vaid tema vallasvaraks. Ka ei anna selleks kohtu arvates alust erastamisel tema poolt EVP-de tasumine. Väljavõttega erastamise väärtpaberiarvest (t lk 68) nähtub tõepoolest, et vastukostja poolt on 23.07.1996 tehtud ülekanne suuruses 16650.00 eluruumi Mahtra 44-501 ostmiseks. Samas on vastuhageja poolt esitatud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardiga tõendatud, et juba enne abielu sõlmimist, s o 04.10.1995, oli vastuhageja poolt antud vastukostjale üle tööaastaid 1470.00 krooni väärtuses (t lk 85). Seega oli erastamisel kasutatud ka teise abikaasa vara. Vastukostja väide kinkele ei ole tõendatud. Vastuhageja eitab seda ja vastavalt kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 260 lg-le 1 pidi kinkeleping summaga üle 500.00 krooni olema vormistatud notariaalselt tõendatud kirjalikus vormis.

Kirjalikus vastuses vastuhagile esitatud alternatiivse vastuväite (osade võrdsusest kõrvale kaldumine peale suhete lõppemist vara väärtuse olulise tõusu alusel) tõendamiseks vastukostja tõendeid ei esitanud.

PKS § 19 lg 3 kohaselt jagatakse abikaasade ühisvara kas kummalegi abikaasale jääva vara kaasomandi osana, asjadena või varaliste õiguste ja kohustustena. Vastukostja omapoolset alternatiivset jagamise viisi välja ei pakkunud. Kohtul puudub alus mitte nõustuda vastuhageja poolt hagetava viisiga. Seega jääb vaidlusalune korteriomand peale lahutust poolte kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades.

4. Otsuses käsitlema poolte väited ja tõendid asja õigel lahendamisel tähtsust ei oma ja kohus jätab need tähelepanuta.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuulub kostjalt TsMS § 64 lg 1 alusel välja mõistmisele riigilõiv, mille tasumisest oli hageja riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 alusel vabastatud. Riigilõivu arvestamisel lähtub kohus TsMS § 48 lg 1 p 3 ja RLS § 37 lg-st 1. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel hageja õigusabikulud ja seda 5 % ulatuses hagihinnast (12 x 2300.00 kroonist). Vastuhagi osas kuuluvad vastukostjalt välja mõistmisele TsMS § 60 lg 1 alusel vastuhageja kasuks viimase kohtukulud, s o vastuhagi menetlusse võtmiseks tasutud riigilõiv. Küll aga on kohus seisukohal, et põhjendatud ja mõistlik, arvestades vaidluse sisu, on välja mõista ½ vastuhageja poolt tasutud riigilõivust.

Imbi Sidok (allkiri) ÄRAKIRI ÕIGE: kohtunik I.Sidok