3-06-297/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedM.T. esitas Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse kaebuse koostamiseks ja esindamiseks kohtumenetluses vaidluses Maksuja Tolliametiga. M.T. põhjendab oma taotlust õigushariduse puudumisega, millest tulenevalt ei ole ta võimeline oma õigusi kaitsma ning tema majanduslik olukord ei võimalda palgata advokaati.
Legislator headnote
AI generated3-06-297/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: T. taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine RESOLUTSIOON Jätta M. T. taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates (tähtaja arvutamisel tuleb arvestada TsMS § 62 lg 2 sätestatut).
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 27.02.2006.a, Tallinn Haldusasja number 3-06-297
Haldusasi
M. T. taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine RESOLUTSIOON Jätta M. T. taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates (tähtaja arvutamisel tuleb arvestada TsMS § 62 lg 2 sätestatut).
1. M.T. esitas Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse kaebuse koostamiseks ja esindamiseks kohtumenetluses vaidluses Maksuja Tolliametiga. M.T. põhjendab oma taotlust õigushariduse puudumisega, millest tulenevalt ei ole ta võimeline oma õigusi kaitsma ning tema majanduslik olukord ei võimalda palgata advokaati.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 94 kohaselt antakse riigi õigusabi halduskohtumenetluses riigi õigusabi seaduses (RÕS) ettenähtud alustel ja korras. RÕS § 6 lg 1 näeb ette, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi ei tähenda tasuta õigusabi. Õigusteenuse osutamise kulud kannab isiku eest riik, kuid riigil on õigus need kulud hiljem õigusabi saanud isikult osaliselt või täielikult sisse nõuda, kui isiku majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb (RÕS § 28 lg 1).
Riigi õigusabi isikule ei anta, kui ta on võimeline ise oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kuna halduskohtumenetluse eesmärgiks on isikute subjektiivsete õiguste võimalikult ulatuslik kaitse, on halduskohtul tulenevalt uurimisprintsiibist kohustus selgitada välja kaebaja tegelik tahe, juhtida kaebuse esitaja tähelepanu kaebuse eesmärgi saavutamiseks tõhusama taotluse esitamise võimalusele, välja selgitada kõik asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, hoolitseda selle eest, et kaebustest ja taotlustest kõrvaldataks vormivead, taotlused sõnastataks selgelt ja et esitatakse vajalikud tõendid ja selgitused. Kohus leiab, et M. T. on võimalik pöörduda ise oma õiguste kaitseks kaebusega kohtu poole.
3. Lisaks eeltoodule on M.T. jätnud tasumata riigilõivu. RÕS § 9 lg 2 koostoimes riigilõivuseaduse § 37 lg 8 kohaselt tuleb riigi õigusabi taotlemisel väljaspool kohtumenetlust, st kaebuse koostamiseks, tasuda riigilõiv 200 krooni.
Indrek Paukštys Kohtunik