3-04-276/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-276 Haldusasi E. Ä. kaebus Tallinna Pensioniameti I pensioniosakonna pensionikomisjoni 11. mai 2004. a otsuse nr 60414 ja Tallinna Pensioniameti keskpensionikomisjoni 17. augusti 2004. a otsuse nr 13 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks pensioni ümberarvutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 10. juuni 2005. a otsus haldusasjas nr 3-1279/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus E. Ä. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 8. märts 2006 Menetlusosalised Kaebaja E. Ä. Vastustaja Tallinna Pensioniamet Kolmas isik Kaitseministeerium

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Jätta Tallinna Halduskohtu 10. juuni 2004. a otsus haldusasjas nr 3-1279/2004 muutmata kaebaja auastmetasu alusel arvutatava pensioni osas. Muus osas halduskohtu otsus tühistada ja teha vastavas osas asjas uus otsus. 3. Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Pensioniameti I pensioniosakonna pensionikomisjoni 11. mai 2004. a otsus nr 60414 ja Tallinna Pensioniameti keskpensionikomisjoni 17. augusti 2004. a otsus nr 13, välja arvatud kaebaja auastmetasu alusel arvutatava pensioni osas. Kohustada Tallinna Pensioniametit vaatama E. Ä. 22. märtsi 2004. a taotlus pensioni ümberarvutamiseks uuesti läbi ja arvestama käesoleva otsuse motiive. 4. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kohtukulud 20 krooni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 17. märtsil 2006.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-3/276/05

2(7) 1. Kaebaja töötas kuni 25. aprillini 2001 Piirivalveametis kolonelleitnandi auastmes. 26. aprillist 2001 kuni 30. aprillini 2001 töötas kaebaja Piirivalveametis koloneli auastmes. 30. aprillil 2001 arvati kaebaja erru.

Tallinna Pensioniameti 18. juuli 2001. a otsusega määrati kaebajale kaitseväelase eluaegne väljateenitud aastate pension alates 30. aprillist 2001 palgaastme K 18 alusel summas 10 000 kr kuus lähtudes kaebajale soodsaimast ametikohast. Tallinna Pensioniameti 22. märtsi 2002. a otsusega selles summas pensioni maksmine lõpetati ja uueks pensioniks määrati alates 1. aprillist 2002 viimase ametikoha 12 kuu teenistustasu ja palgaastme K 18 palgamäära 6200 kr alusel 7946 kr. E. Ä. kaebus selle otsuse peale jäi jõustunud kohtuotsusega halduskohtumenetluses rahuldamata.

Tallinna Pensioniameti 15. jaanuari 2004. a otsusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus pensioni ümberarvutamiseks lähtudes KVTS § 197 lg 2 p-s 1 sätestatud soodsaima 12 kuu teenistustasust. Tallinna Ringkonnakohtu 28. oktoobri 2005. a otsusega tühistati pensionikomisjoni otsus ja Tallinna Pensioniametit kohustati lahendama kaebaja pensioni ümberarvutamise avaldust lähtudes kohtuotsuse motiividest. Nimetatud kohtuotsus on jõustunud.

2. Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2004. a määrusega nr 66 suurendati palgaastme K18 kuupalgamäära 6200 kroonilt 6700 kroonini alates 1. jaanuarist 2004. Kaebaja taotles 22. märtsil 2004 Tallinna Pensioniametilt pensioni ümberarvutamist tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2004.

Tallinna Pensioniameti I pensioniosakonna pensionikomisjoni 11. mai 2004. a otsusega nr 60414 arvutati kaebaja pension ümber alates avalduse esitamise päevast, s.o 22. märtsist 2004 ja uueks pensioni suuruseks määrati 8321 kr kuus. Otsuse kohaselt loeti pensioni arvestamise teenistustasuks 11 094 kr.

Kaebaja vaidlustas nimetatud otsuse Tallinna Pensioniameti keskkomisjonis. Keskkomisjoni 17. mai 2004. a vaideotsusega nr 13 jäeti vaie rahuldamata.

3. Halduskohtule esitatud kaebuses palus E. Ä. tühistada Tallinna Pensioniameti I pensioniosakonna pensionikomisjoni 11. mai 2004. a otsuse ja Tallinna Pensioniameti keskpensionikomisjoni 17. mai 2004. a vaideotsuse ning teha ettekirjutus pensioni ümberarvutamiseks. Kaebaja leidis, et pensioni arvestamise teenistustasu on arvestatud valesti, sest lisatasuna selle kooseisus olev väljateenitud aastate tasu on jäetud uue palgamäära alusel ümber arvutamata. Väär on ka pensioni määramisel aluseks võetud auastmetasu. Pension oleks tulnud ümber arvutada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2004.

4. Tallinna Halduskohtu 6. mai 2005. a otsusega haldusasjas nr 3-2195/2004 jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgmised: a) Kaadrikaitseväelasele makstakse teenistuses olles teenistustasu, mis koosneb ametipalgast, puhkusetasust ja puhkusetoetusest ning lisatasudest kooskõlas ja koostoimes kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 153 lg-ga 1 ja § 156 lg-ga 1. Väljateenitud aastate tasu arvestatakse pensioni määramisel ja hiljem seda enam ei muudeta. Pensioni ümberarvutamine KVTS § 209 alusel ei ole enam pensioni määramise aluse muutmine. Kaadrikaitseväelane teeb oma valikud KVTS § 197 alusel. KVTS § 209 kohaselt pensioni ümberarvutamine toimub vaid teenistustasu koosseisu arvatud ametpalga ja auastmetasu muutumisel, teised teenistustasu koosseisu arvatud teenistustasu komponendid, mis on tuletatud ametipalgast, ei kuulu ümberarvutamisele. Näiteks väljateenitud aastate tasu, puhkusetoetus ja puhkusetasu ei kuulu ümberarvutamisele, vaid on üldjuhul aluseks pensioni arvutamisel selle määramise staadiumis. Ka diferentseeritud osa

2-3/276/05

3(7) suurus ei muutu. KVTS § 197 lg 1 kohaldatakse ka eruväelastele, sama paragrahvi lõige 2 neile ei laiene. b) Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2004. a määrusega nr 66 muudeti Vabariigi Valitsuse 13. mai 2003. a määruse nr 151 lisasid 1 ja 2 ning kehtestati palgaastmetele uued palgamäärad, kuid sama määruse lisa nr 3, millega kehtestati auastmetasud, jäi muutmata. Kaebaja auaste alates 1. maist 2000 kuni 25. aprillini 2001 oli kolonelleitnant, alates 26. aprillist 2001 kolonel. Kolonelleitnandi ega koloneli auastmetasu suurus ei ole muutunud, mistõttu ei olnud võimalik selles osas pensioni ümber arvutada. c) Tuginedes KVTS § 209 lg-le 4, on pensioni ümberarvutamise aeg määratud õigesti. Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2004. a määruse tagasiulatuv rakendustähtaeg kohaldub teenistuses olevatele kaitseväelastele.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

5. E. Ä. apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse peamised põhjendused: a) KVTS § 209 lg 1 sisaldab üldnormi. Sama paragrahvi lõige 2 on erinorm, mis täpsustab pensioni ümberarvutamist ainult ühe pensioni määramise aluseks olnud asjaolu, s.o pensioni suuruse arvestamise aluse muutumisel. Kui muutub pensioni arvutamise aluseks olnud teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga või auastmetasu suurus, siis tekib õiguslik alus pensioni ümberarvutamiseks. KVTS § 209 sätestab pensioni ümberarvutamise õigusliku aluse, ümberarvutamise tähtaja ja korralduslikud tingimused, kuid ei reguleeri ümberarvutamisega seonduvaid matemaatilisi tehteid. Uus pensioni suurus arvutatakse KVTS § 198 alusel, kusjuures seaduses sätestatud protsentuaalne suhe ametikoha järgse pensioni arvestamise teenistustasuga peab säilima. Pensioni ümberarvutamisel kuuluvad ümberarvutamisele ka teised teenistustasu koosseisu kuuluvad komponendid. b) Kaitseministeerium esitas Pensioniametile 30. novembri 2001. a kirjas nr 1-411/5569 ja 24. detsembri 2003.a kirjas nr 1-411/8736 KVTS §-de 197 ja 209 subjektiivsed ja seadusele mittevastavad tõlgendused. Väärtõlgenduse puhul väheneb pensioni ümberarvutamisel ilma õigusliku aluseta ümberarvutatav osa. Tegevteenistuses oleva kaadrikaitseväelase teenistustasu ja pensioni suuruse arvestamise aluseks oleva teenistustasu arvutamise erisused on sätestatud KVTS §-s 197. Seaduses ei ole ühtki sätet, mis annaks aluse väita, et pensioni suuruse arvutamise teenistustasu tuleks arvutada pensioni määramiseks ja pensioni ümberarvutamiseks erinevalt. KVTS § 156 lg 1 kohaselt makstakse kaadrikaitseväelasele lisatasuna väljateenitud aastate tasu. c) Pensioni ümberarvutamise otsuses ei ole näidatud, millise suurusega auastmetasu on arvutamisel kasutatud. Arvutuslikult saadavat auastmetasu ei ole ette nähtud ühelegi kaitseväelasele. Võrdse sõjaväelise auastmega isikutele auastme alusel arvutatava pensioniosa erineva suuruse määramine ei vasta võrdse kohtlemise põhimõttele. Pensioni suurus arvutati valeandmeid sisaldava Piirivalveameti 5. märtsi 2004. a teatise nr 7.6-3/3317 alusel. d) Tähelepanuta jäeti Vabariigi Valitsuse määruse tagasiulatuv rakendustähtaeg (1. jaanuar 2004). Seega tulnuks pension ümber arvutada 1. jaanuari 2004. a seisuga, mitte avalduse esitamise seisuga (22. märts 2004) vastavalt KVTS §-s 209 sätestatule. Tagasiulatuva tähtaja määramine valitsuse poolt kaitseb pensionäride huve ja seda eesmärki täitev kord seadustati KVTS § 209 lõigete 6 ja 9 jõustumisega.

6. Tallinna Pensioniameti vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtukulud apellandi kanda. Vastustaja nõustus halduskohtu seisukohtadega.

7. Kaitseministeeriumi vastuses leitakse, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja palutakse see jätta rahuldamata. Seisukohta põhjendatakse järgmiselt:

2-3/276/05

4(7) a) KVTS § 209 lg 2 kohaselt arvutatakse pension ümber kaadrikaitseväelase, reservväelase või eruväelase pensioni arvestamise aluseks olnud teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja auastmetasu suuruse muutumisel. Teenistustasu arvutamine ja pensioni ümberarvutamine ei ole samatähenduslikud. KVTS § 209 lg 2 annab aluse, millisel juhul tuleb pension ümber arvutada ja teenistustasu arvutamist see ei sätesta. Pensioni suurus arvutatakse ümber KVTS §-s 209 sätestatud alustel ja korras, mitte ei arvutata uue pensioni suurust KVTS § 198 alusel. Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2004. a ja 21. jaanuari 2005. a määrustes fikseeritud ametipalga aluseks olevad palgamäärad ja auastmetasude suurused võivad aja jooksul muutuda. Apellant on ajanud segamini teenistustasu (sisaldab lisatasusid) ja ametipalga (kuulub teenistustasu koosseisu). Lisatasusid on apellandile arvestatud pensioni määramisel KVTS § 198 alusel pensionile jäämisel. Lähtudes KVTS §-dest 198 ja 209 arvutatakse teenistustasu pensioni määramisel ja pensioni ümberarvestamisel erinevalt. Lisatasud ja ametipalk kuulub teenistustasu koosseisu ning KVTS § 209 lg 2 ei näe ette võimalust pensioni ümberarvutamiseks teenistustasu muutumisel, vaid ainult ametipalga ja auastmetasu muutumisel. Lisatasude protsendi muutumist ei saa rakendada erusõjaväelasele, vaid ainult tegevteenistuses olevale kaadrikaitseväelasele. Tegevteenistuses oleva kaadrikaitseväelase väljateenitud aastate tasu, puhkusetasu ja puhkusetoetus on iga isiku puhul personaalsed ning neid ei ole võimalik rakendada teise pensionil oleva eruväelase suhtes tema pensioni ümber arvutamiseks. Pensioni ümberarvutamisel apellandi tõlgendust kasutades võib pension väheneda, kui lisatasud on vähenenud. b) Kaitseministeeriumi seisukohad pensioni ümberarvutamisel on vaidlustatud teises haldusmenetluses. Ministeeriumi seisukohad ei ole Pensioniametile täitmiseks kohustuslikud ega ole haldusakti andmisel õiguslikuks aluseks. c) KVTS § 156 puhul on tegemist lisatasuga väljateenitud aastate eest, mida KVTS § 209 lg 2 p 1 kohaselt pensioni ümberarvestamisel arvesse ei võeta. Apellandi auastmetasu suurus ei muutunud, mistõttu ei peetud seda vajalikuks otsuses kajastada. d) KVTS § 209 lg 4 kohaselt pensioni tagasiulatuvalt ümber ei arvutata. Avalduse ja vajalike dokumentide hilisema esitamise korral arvutatakse pension ümber vastava avalduse ja vajalike dokumentide esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Vabariigi Valitsuse määruses sätestatud kuupäev annab aluse määruse rakendamiseks, mitte õiguse rakendada määrust tagasiulatuvalt. e) Pensionikomisjoni 11. mai 2004. a otsuses märgiti, et teenistustasu leiti Piirivalveameti 5. mai 2004. a teatises nr 7.6-3/3317 näidatud teenistustasu üldsumma jagamisel 12-ga. Penisoniameti nõue, milles ta palus Piirivalveametit esitada pensioni ümberarvutamiseks andmed, kus ümber oleks arvestatud ainult ametipalk, ja ülejäänud teenistustasu komponendid märkida endistena, kuna need ei kuulu ümberarvutamisele, tulenes KVTS §-st 209. Seega ei esitanud Piirivalveamet valeandmeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebaja on erru arvatud kaadrikaitseväelane ja saab eluaegset kaitseväelase väljateenitud aastate pensioni. Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2004. a määrusega nr 66 suurendati kaebaja pensioni arvutamise aluseks olnud palgamäära (K 18) 6700 kroonini tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2004. Vaidlust ei ole selle üle, et seadus näeb pensioni arvestamise aluseks olnud palgamäära muutumisel ette pensioni ümberarvutamise. Vaidlus käib selle üle, kas pensioni ümberarvutamisel oleks tulnud ümber arvutada ka pensioni määramise aluseks olnud teenistustasu hulka kuuluv lisatasu väljateenitud aastate eest (I) ja auastmetasu (II), samuti ümberarvutatud pensioni rakendamise aja üle (III). Otsuse IV osas selgitab ringkonnakohus otsuse resolutiivosa.

2-3/276/05

5(7) I.

9. KVTS § 209 lg 1 sätestab: „Kaitseväelasele või toitjakaotuspensioni korral kaitseväelase perekonnaliikmele pensioni määramise aluseks olnud pensioni vähendamist või suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse pension ümber.” Sama paragrahvi 2. lõike 1. punkt sätestab: „Pensioni ümberarvutamine pensioni suuruse arvestamise aluse muutumisel toimub … kaadrikaitseväelase, reservväelase või erusõjaväelase pensioni arvestamisel aluseks olnud teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja auastmetasu suuruse muutumisel.

Seega on osundatud paragrahvi lõige 1 ümberarvutamise aluseid reguleeriv üldnorm ja lõige 2 erinorm, mis sätestab ammendavalt ümberarvutamise eeldused juhul, kui muutub pensioni suuruse arvestamise alus.

10. Vastustaja ja kolmas isik on seisukohal, et KVTS § 209 lg 2 p 1 näeb ette vaid pensioni koosseisu kuuluva ametipalga ja auastmetasu ümberarvutamise. Kaebaja leiab, et nimetatud säte ei piira pensioni ümberarvutamise ulatust.

11. Ringkonnakohus nõustub kaebaja tõlgendusega. Keeleliselt on KVTS § 209 lg 2 p 1 suunatud vaid juhtude reguleerimisele, millal toimub pensioni ümberarvutamine. KVTS § 209 lg 2 p 1 ega ükski teine norm ei piira otsesõnu ümberarvutamise eset vaid ametipalga ja auastmetasuga.

Vastustaja ja kolmas isik tuletavad ümberarvutamise juhtudest ka ümberarvutamise eseme. Ringkonnakohtu arvates puudub selleks alus. KVTS § 209 lg 2 p 1 näeb ette erukaitseväelase õiguse pensioni ümberarvutamisele. Ümberarvutamise eseme või ulatuse kitsendamine pensioni arvutamise teatud komponentidele kujutab endast selle õiguse piirangut, mis peab tuginema seaduslikule alusele.

12. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et seadusandja soovis lisaks pensioni ümberarvutamise juhtudele piirata KVTS § 209 lg 2 p-s 1 ka ümberarvutamise eset. Esiteks tuleb eeldada, et seadusandja oleks säärase piirangu kehtestamisel kasutanud selgesõnalist formuleeringut. Teiseks räägivad vastustaja ja kolmanda isiku tõlgenduse kahjuks teleoloogilised argumendid. Ümberarvutamise eseme piiramine on vastuolus väljateenitud aastate pensioni mõtte ja eesmärgiga.

13. Väljateenitud aastate pensioni kujunemisel mängib olulist rolli erukaitseväelase teenistusstaaž. Vastustaja ja kolmanda isiku tõlgenduse korral väheneks staaži alusel arvestatud pensioni osakaal seda enam, mida enam riik suurendab ametipalga määra. Pensioni ümberarvutamise peamine eesmärk on tagada elukalliduse tõusmisel pensioni reaalse väärtuse säilimine. Inflatsiooni tingimustes väljateenitud aastate tasu alusel arvutatava pensionikomponendi ümberarvutamata jätmine tähendab selle reaalse väärtuse vähenemist. Seega, mida suurem on inflatsioon, seda enam kaotaks asutuste tõlgenduse korral pensionär ja seda enam säästaks riik tema arvel ning seda vähem omaks tähtsust kaitseväeteenistuses oldud aeg.

14. Pensioni arvestamisel aluseks olnud ametipalga suuruse muutumine toob kaasa ka pensioni arvestamise aluseks olnud väljateenitud aastate tasu suuruse muutumise. Väljateenitud aastate tasu suuruse muutumine ei anna küll ise alust pensioni ümberarvutamiseks, kuid kui ametipalk muutub, tuleb ümberarvutamise korral esmalt KVTS § 156 kohaselt uue ametipalga alusel arvutada välja ka uus lisatasu väljateenitud aastate eest, seejärel KVTS § 153 lg 1 ja § 197 kohaselt uus pensioni arvestamise teenistustasu ning selle alusel KVTS § 198 kohaselt ümberarvutatud väljateenitud aastate pension.

2-3/276/05

6(7) 15. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks asutuste väide, et teenistustasu arvutamist reguleerivad normid ei reguleeri pensioni ümberarvutamist. Kuna pension kujuneb teenistustasu alusel, mõjutavad teenistustasu puudutavad normid ka ümberarvutamist. Ringkonnakohus jääb 25. märtsi 2005. a otsuses haldusasjas nr 2-3/323/05 ja 28. oktoobri 2005. a otsuses haldusasjas nr 2-3/324/05 väljendatud seisukoha juurde, et KVTS § 197 on kaitseväelase suhtes rakendatav ka pärast pensioni määramist.

Asjakohane ei ole Kaitseministeeriumi väide, et lisatasu ümberarvutamist takistab pensioni personaalsus. Kaitseväelase väljateenitud aastate pension on seotud konkreetse kaitseväelasega ja jääb personaalseks ka pärast pensioni ümberarvutamist. Lisatasu kujunemise valemis muutub vaid ametipalk. Lisatasu ümberarvutamisel säilivad muutumatuna lisatasu individuaalsed komponendid, nt KVTS §-s 156 sätestatud protsent.

Lisatasu ümberarvutamine pensioni komponendina ei tähenda teenistustasu arvutamise ja pensioni ümberarvutamise mõistete samastamist.

See, kas ametipalga määra vähendamine tooks eeltoodu valguses kaasa ka selle alusel arvutatava väljateenitud aastate tasu vähendamise pensioni komponendina, ei ole käesoleva asja lahendamisel oluline.

II.

16. Kaebaja leiab, et Pensioniamet oleks pidanud tema pensioni ümber arvutama ka õigest auastmetasust lähtudes. Kaebaja leiab, et kuna ta oli erruarvamise hetkel koloneli auastmes, tuleb pensioni arvutamisel võtta aluseks koloneli auastmetasu.

17. Ringkonnakohus selles küsimuses kaebajaga ei nõustu. Kaebaja pensioni arvestamise aluseks olnud auastmetasu Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2004. a määrusega nr 66 ei muudetud. Seega puudus selles osas kaebaja avalduse alusel pensioni ümberarvestamiseks alus. Kaebaja auastmetasu muutumine enne erruarvamist, ei ole aluseks tema pensioni ümberarvutamisele. Samuti ei saanud pärast vaidlustatud haldusaktide andmist toimunud auastmetasu muutmine kohustada vastustajat vaidlustatud haldusaktides tegema auastmetasu muudatustest tulenevaid ümberarvutusi.

Teiseks leiab ringkonnakohus, et kaebajal ei ole õigust pensioni arvestamisele koloneli auastmetasu alusel. Kaebaja pensioni arvestamise teenistustasuks ei olnud tema viimase ametikoha järgne teenistustasu, vaid viimase 12 kuu teenistustasu vastavalt KVTS § 197 lg 1 p-le 1. Ka pensioni arvestamise teenistustasu koosseisu kuuluv auastmetasu tuli arvutada viimasel 12 kuul saadud auastmetasu alusel. Koloneli auastmes oli kaebaja sellest perioodist vaid viis päeva.

Kaebajat ei ole koheldud ebavõrdselt võrreldes teiste kolonelidega. Tegevteenistuses olev auastmetasu saav kolonel on teistsuguses olukorras kui väljateenitud aastate pensioni saav erukolonel. Vaheteoks on seega objektiivne alus ja erinev kohtlemine ei kujuta endast antud juhul võrdsuspõhiõiguse rikkumist.

III.

18. Pensioni ümberarvutamise aja osas on apellatsioonkaebus põhjendatud. KVTS § 209 lg 4, mis tooks kaasa pensioni ümberarvutamise alates avalduse esitamise päevast, on üldnorm. Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2004. a määruse nr 66 § 2 kujutab endast selle suhtes erinormi. See

2-3/276/05

7(7) erinorm jääb määruse aluseks oleva volitusnormi raamidesse ja omandab tulenevalt üldja erinormide rakendamise põhimõtetest käesoleva õigussuhte jaoks kohaldamisprioriteedi.

19. Ka määrusega kinnitatud uute palgamäärade alusel pensioni ümberarvutamine kujutab endast määruse rakendamist. Määruse rakendamine ei piirdu vaid tegevteenistuses olevatele kaitseväelastele teenistustasu maksmisega.

IV.

20. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus ja vaidlustatud haldusaktid tuleb jätta muutmata kaebaja auastmetasu alusel arvutatavat pensioni puudutavas osas.

21. Vaidlustatud haldusaktid piirasid kaebaja õigust pensioni ümberarvutamisele, on õigusvastased, v.a käesoleva otsuse p-s 20 märgitud osas, ning kuuluvad seetõttu ülejäänud osas tühistamisele. Kaebaja selgitas ringkonnakohtu istungil esitatud taotluses, et vajadus käesoleva vaidluse esemeks oleva pensioni ümberarvutamiseks on ära langenud seoses Tallinna Ringkonnakohtu 28. oktoobri 2005. a otsuse haldusasjas nr 2-3/324/05 jõustumisega, milles Tallinna Pensioniametit kohustati läbi vaatama kaebaja 24. novembri 2003. a avaldust. Kaebaja ei loobunud siiski kohustamistaotluse osas kaebusest ega apellatsioonkaebusest.

Ringkonnakohus leiab, et kohustamiskaebus on põhjendatud vaatamata ringkonnakohtu 28. oktoobri 2005. a otsuse jõustumisele. Asja ringkonnakohtu istungil läbivaatamise lõpetamise hetkeks ei olnud kaebaja pension ümber arvutatud ja kaebaja sai jätkuvalt pensioni viimase ametikoha teenistustasu järgi. Haldusaktide tühistamise tõttu jääb kaebaja 22. märtsi 2004. a taotlus vastuseta. Pensioniametit tuleb kohustada seda taotlust läbi vaatama. Kaebajal on võimalik Pensioniametis jätkuvas haldusmenetluses otsustada, kas ta jääb oma 22. märtsi 2004. a taotluse juurde või loobub sellest, mistõttu haldusmenetlus on võimalik lõpetada.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kohustamiskaebuse ese ei ole määratletud konkreetsele haldusmenetluses esitatud taotlusele vastamisega, vaid taotletud haldusaktiga. Käesoleval juhul taotles kaebaja pensioni ümberarvutamist nii 22. märtsi 2004. a kui ka 24. novembri 2003. a taotlusega. Sõltumata sellest, kumma taotluse alusel pension määratakse, ei tohi Pensioniamet minna vastuollu käesoleva otsuse motiividega.

22. Kuna valdavas osas kaebus rahuldatakse mõistab ringkonnakohus kaebaja kasuks välja kõik kohtukulud. Need koosnevad halduskohtus ja ringkonnakohtus kantud riigilõivust, kokku 20 krooni.

Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus