3-05-360/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-05-360

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht

17. märts 2006. a, Tallinn Haldusasja number 3-05-360 (endine nr 3-652/2005)

Haldusasi T.L.’i kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse volitatud esindaja Tallinna büroo peaspetsialist Enno Keel’e 21.04.2005. a otsuse nr 3018 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev

16. veebruar 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja T.L.’i esindaja Maano Saareväli RESOLUTSIOON 1. Rahuldada T.L.’i kaebus osaliselt. 2. Tühistada Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo 21.04.2005. a otsus nr 3018 osas, millega nähti ette T.L.’i juhtimisõiguse peatamine pikemaks ajaks kui kuus kuud. Jätta nimetatud otsus jõusse kuueks kuuks juhtimisõiguse peatamise osas. 3. Mõista Eesti Riiklikult Autoregistrikeskuselt T.L.’i kasuks välja 1000.- krooni (üks tuhat krooni ja 00 senti) kaebaja kantud kohtukulude katteks. Ülejäänud osas jätta kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 17.03.2006, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, tingimusel, et 10 päeva jooksul, arvates 17.03.2006, teatatakse apellatsioonkaebuse esitamisest kirjalikult Tallinna Halduskohtule. Teadet ei ole vaja esitada, kui apellatsioonkaebus esitatakse nimetatud 10päevase tähtaja jooksul.

ASJAOLUD

1. Eesti Riiklik Autoregistrikeskuse (ARK) Tallinna büroo peaspetsialist Enno Keel tegi T.L.’i suhtes 21.04.2005. a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 3018, millega peatas T.L.i juhtimisõiguse 24 kuuks liiklusseaduse (edaspidi LS) § 413 lg 8 ja Põhja Politseiprefektuuri 02.04.2005 otsuse nr 2373,05,001470 alusel ning lähtudes kehtivatest karistustest. Juhtimisõiguse peatamise tähtaeg lõpeb otsuse kohaselt 20.04.2007 /tl 10/. 2. 18.05.2005 esitas T.L. Tallinna halduskohtule kaebuse eelnimetatud otsuse tühistamiseks koos taotlusega LS 41³ lg 8 kohaldamata jätmiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks /tl 2-9/. 3.

24. mai 2005 määrusega võttis kohus T.L.i kaebuse menetlusse ja peatas ARK 21.04.2005. a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 3018 täitmise kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Sama määrusega kohus peatas ka haldusasja menetluse Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja (LS 41³ lg 8 põhiseadusele vastavuse kontroll) lahendamise ajaks kuni selles asjas tehtud otsuse jõustumiseni /tl 22-23/. 4.

03. novembri 2005 määrusega kohus uuendas haldusasja menetluse /tl 27/, 14.11.2005 esitas ARK kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 32-34/.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja T.L. leiab, et vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsus on ebaseaduslik. ARK on ebaõigesti kohaldanud LS § 413 lg-t 8. Et enne 02.04.2005.a väärtegu on kaebajal juhtimisõigus peatatud vaid kahel korral kinnitab ka kaebaja rikkumiste väljavõtte lehel blokis „Muud lahendid“ kajastatud informatsioon, mille kohaselt on ARK kaebajal juhtimisõiguse varasemalt peatanud 09.09.2003 üheks kuuks ja 03.02.2004.a 3 kuuks. Seega ei ole T.L. toime pannud nelja sellist väärtegu, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. LS § 413 lg 8 kohaldamine kaebaja suhtes on seega väär, kuna puuduvad osundatud sätte kohaldamise eeldused – neljanda sellise väärteo toimepanemine, mille eest on juhtimisõiguse peatamine ette nähtud. Seaduspärane peatamine oleks olnud kuus kuud. Kaebus on esitatud vajadusest kaitsta kaebaja õigusi ja vabadusi. Ebaõigest juhtimisõiguse peatamise otsusest tulenevad kitsendust tema juhtimisõigusele. Kaebaja vajab mootorsõiduki juhtimise õigust. Töölepingu nr MJ-035 p 4.5 kohaselt on tööülesannete täitmiseks vajalik isikliku sõiduki ja B kategooria juhtimisõiguse olemasolu. Kaotades 24 kuuks juhtimisõiguse, ei vasta kaebaja ka oma ametikohale seatud nõuetele ning on sunnitud lahkuma valitud töölt. Tänapäevases ühiskonnas on raske leida kaebaja kvalifikatsioonile vastavat töökohta, kus ei oleks kohustusliku nõudena vajalik mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu.

Vastustaja ARK palub jätta kaebus rahuldamata. Juhtimisõiguse peatamise otsus tehti LS 413 lg 8 alusel. Viidatud lõige eeldab vähemalt nelja karistust, mis ei ole kustunud Karistusregistri seaduse tähenduses LS §-de 745; 7417; 7419; 7420; 7421; 7430; 7431; 7422 lg 2 ja 3; 7433; 7435 lg

2 rikkumiste eest. T.L.´i on karistatud eelpool nimetatud rikkumiste eest neljal korral, kõik karistusandmed on kehtivad Karistusregistri seaduse tähenduses. LS § 7422 lõigete 2 ja 3 esmakordsel rikkumisel ei ole juhtimisõiguse peatamist ette nähtud. Eeltoodu aga ei tähenda, et seda esimest rikkumist, mis iseseisvana haldustõkendi rakendamist ei põhjusta, hiljem, so korduvate rikkumiste esinemisel ei arvesta. Esimene rikkumine tuleb arvesse nii LS § 413 lõikes 2 kui ka lõikes 4. Seega ei ole mingit mõistlikku põhjust, miks see ei peaks arvesse tulema LS § 413 lõike 8 kohaldamisel. Kaebaja on valesti lugenud rikkumisi, millede eest on ettenähtud juhtimisõiguse peatamine. Kiiruse ületamine iseenesest on rikkumine, mille eest on ettenähtud juhtimisõiguse peatamine. Rikkumine on rikkumine ning antud juhul ei saa arvestada asjaolu, et esimese rikkumise korral haldustõkendit ei rakendata. Kui esimest kiiruse ületamist rikkumisena ei arvestata, siis loogilise tehte tulemusena kolmandat ja neljandat ei tule kunagi ning samuti ei teki iialgi nelja juhtimisõiguse peatamist. Taoline tõlgendus ei ole kindlasti kooskõlas LS mõtte ja seaduseandja tegeliku tahtega. LS 413 lg 8-t tuleb tõlgendada süstemaatiliselt koos LS 413 lgga 1-7. Väärteomenetluse seadustiku, Karistusseadustiku, Liiklusseaduse muutmise seaduses on LS §-de 411 ja 413 kehtetuks tunnistamisega §-s 773 lg 3 sätted, mis kuuluvad kohaldamisele T.L.´i osas, nimelt isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud rohkem kui kaheteistkümneks kuuks enne 2005. aasta 1. oktoobrit kehtinud LS § 413 alusel, loetakse juhtimisõigus peatatuks

12 kuuks otsuses märgitud tähtajast alates.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Et Riigikohtu üldkogu 27.06.2005.a otsuses nr 3-4-1-2-05 leidis, et LS § 413 lg 1, 4 ja

8 ei ole põhiseadusega vastuolus ning kohtuistungil kaebaja loobus oma taotlusest LS 41³ lg

8 kohaldamata jätmiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks, siis ei kajasta kohus käesolevas otsuses poolte sellekohaseid seisukohti. Varasemalt, Riigikohtu üldkogu oma 25.10.2004 kohtuotsuses asjas nr 3-4-1-10-04 samuti ei leidnud, et LS § 413 lg 8 oleks põhiseadusevastane. Eelviidatud otsuses on Riigikohtu üldkogu märkinud: „võib esineda ka juhtumeid, mil juhiloa väljaandnud asutuse töötaja väljub talle LS §-s 413 antud volituste piirest ja toimib viisil, mida ei ole alust eeldada karistamisotsuse tegemisel. Seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt on alust järeldada, et eeskätt just sellisteks juhtudeks on seadusandja LS § 41 lg-s 10 näinud ette võimaluse kaevata juhtimisõiguse peatamise otsuse peale kõrgemalseisvale ametiisikule või halduskohtusse.“ Neil asjaoludel antud juhul kohus kontrollibki üksnes seda, kas ARK on kaevatud otsust tehes kohaldanud õiget õigusnormi ja kas ta on püsinud talle seadusega antud volituste piires.

2. Esiti peatub kohus asjassepuutuvatel õigusnormidel, mis kehtisid kaevatud otsuse tegemise ajal. LS § 413 (Juhtimisõiguse peatamine juhiloa väljaandnud asutuse poolt) lg 8 kohaselt neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, peatab loa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks. Kohus nõustub pooltega, et vaidlusaluses asjas kohaldamisele kuuluva õige normi leidmisel on asjassepuutuvad ka muud enne 01.10.2005 kehtinud LS § 413 sätted (sh paksendatud trükis on märgistatud just käesolevas asjas tähtsust omavad, T.L.i rikkumisi puudutavad sätted), kuna praegune vaidlus tuleneb eelkõige asjas kohaldatud LS § 413 lg 8 erinevast tõlgendamisest poolte poolt ja sellest omakorda tuleneb poolte erimeelsus küsimuses, millist normi tuli kohaldada. LS § 413 lg 1 - Juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse kolmeks kuuks, kui isiku suhtes on väärteoasjas jõustunud karistamisotsus käesoleva seaduse § 7419, 7420, 7421, 7430 või 7431 rikkumises. LS § 413 lg 2 - Juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse üheks kuuks, kui isikut on teist korda karistatud käesoleva seaduse § 745, § 7422 lõike 2 või 3, § 7433 või § 7435 lõike 2 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

LS § 413 lg 4 - Juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse kuueks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud käesoleva seaduse § 745 või § 7422 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Vastavalt karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p-le 1 karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Sama seaduse § 26 lg 1 p 1 kohaselt karistusregistrisse kantud isiku karistusandmete kustutamise tähtaeg algab põhija lisakaristuse ärakandmisest. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 5, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhija lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Seoses LS § 413 kehtetuks tunnistamisega alates 01.10.2005 omab käesoleval juhul tähtsust ka vastav rakendussäte: LS § 773 lg 4 kohaselt isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud pikemaks ajaks kui kaheteistkümneks kuuks enne 2005. aasta 1. oktoobrit kehtinud liiklusseaduse § 413 alusel, loetakse juhtimisõigus peatatuks kaheteistkümneks kuuks otsuses märgitud tähtajast alates. T.L.i juhtimisõigus peatati kaevatud otsusega LS § 413 lg 8 alusel pikemaks ajaks kui kaheteistkümneks kuuks - 24 kuuks. Järelikult tulenevalt eelviidatud rakendussättest on T.L.i juhtimisõigus praegusel ajal peatatud tegelikult 12 kuuks.

3. T.L.i LS alusel kvalifitseeritavate rikkumiste kohta väljastatud õiendist /tl 11-12/ nähtub, et teda on karistatud järgmiselt:

1. 29.03.2003.a LS § 7422 lg 2 kohane väärtegu, rahatrahv 1000 krooni, täidetud 11.04.2003;

2. 16.07.2003.a LS § 7422 lg 2; § 7435 lg 1 ja LkindlS § 661 lg 2 kohane väärtegu, rahatrahv 1980 krooni, täidetud 19.08.2003;

3. 13.12.2003.a LS § 7419; LkindlS § 661 lg 2 kohane väärtegu, rahatrahv 10500 krooni, täidetud 02.08.2004;

4. 05.04.2004.a LS § 741 lg 2 kohane väärtegu, rahatrahv 6000 krooni, täidetud 15.07.2004;

5. 02.04.2005.a LS § 7422 lg 2 ja 7435 lg 1 kohane väärtegu, rahatrahv 1800 krooni, täidetud 03.05.2005. Ühtegi nimetatud otsust ei ole kaebaja vaidlustanud, seega need on jõustunud seaduses ettenähtud korras. Sealjuures ülaltoodud andmetest koosmõjus eelviidatud seadussätetega ilmneb, et enne, kui karistusandmed eelmise karistuse kohta jõudsid kustuda, on T.L. pannud toime uue õigusrikkumise, millega on kustutamise tähtaeg katkenud.

4. Edasi vaatleb kohus, kas nende LS sätete, mille rikkumise eest T.L.i on karistatud, puhul on ette nähtud (ja mis tingimustel) ka juhtimisõiguse peatamine. Ülalviidatud õiendist /tl 37-38/ nähtub, et ARK on kaebaja juhtimisõiguse enne vaidlusaluse otsuse tegemist peatanud kahel korral: 09.09.2003 üheks kuuks (aluseks teistkordne karistamine LS § 7422 lg 2 rikkumise eest) ja 03.02.2004.a 3 kuuks (aluseks karistamine LS § 7419 rikkumise eest). Eelviidatud LS sätetest ja ARK enda varasematest otsustest nähtuvalt on ilmne, et juba isiku esmakordne karistamine LS § 7419 järgi toob kaasa juhtimisõiguse peatamise, samas kui alles teine karistamine LS § 7422 lg 2 järgi annab aluse juhtimisõiguse peatamiseks. Järelikult LS §

413 lg-s 8 nõutava nelja rikkumise hulgas 29.03.2003 otsuse alusel LS § 7422 lg 2 järgi karistamist ei arvestata ja vaid 16.07.2003 otsuse alusel karistamine läheb arvesse.

Karistamise puhul LS § 741 lg 2 ega 7435 lg 1 järgi ei näe seadus üldse ette juhtimisõiguse peatamist. Ülaltoodust, sh LS 413 lg-t 8 nimelt süstemaatiliselt koos LS 413 muude lõigetega tõlgendades, nähtub, et T.L.il oli tegelikult LS § 413 lg-s 8 nõutava nelja rikkumise asemel vaid 3 rikkumist, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine (see on oluline erinevus ja täiendav nõue võrreldes LS § 413 lg-ga 4, mis tingis ka hüppeliselt oluliselt pikema peatamistähtaja) ja mille kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Järelikult puudus ARK-l õigus kohaldada T.L.i suhtes LS § 413 lg-t 8 ja peatada tema juhtimisõigust 24 kuuks. ARK saanuks peatada kaebaja juhtimisõiguse LS § 413 lg 4 alusel kuueks kuuks, nagu on õigesti märkinud kaebaja. Kohtul on HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel volitus tühistada haldusakt ainult selles osas, milles see rikub kaebuse esitaja õigusi. Kaevatud ARK otsus on õigusvastane osas, mis ületab käesoleval juhul seadusega lubatud maksimaalset tähtaega, so kuut kuud. Kaevatud otsus piirab selles osas õigusvastaselt kaebaja juhtimisõigust ja tuleb seetõttu osaliselt tühistada. Tulenevalt LS § 773 lg-st 3 isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud üheks kuni kaheteistkümneks kuuks enne 2005. aasta 1. oktoobrit kehtinud liiklusseaduse § 413 alusel, kehtib otsuses märgitud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg. Antud juhul tuleb lugeda, et T.L.i juhtimisõigus on peatatud 6 kuuks. Kuna T.L.i taotlusel on käesolevas asjas 24. mail 2005 kohaldatud õiguskaitset ja ARK 21.04.2005. a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 3018 täitmine on sellest ajast peatatud kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, siis tuleb kaebajal siiski pärast kohtuotsuse jõustumist taluda haldussundi juhtimisõiguse peatamise näol 6kuulisest perioodist veel aja osas, mil kehtis õiguskaitse.

5. Kohtu niisuguseid järeldusi toetab täielikult Tallinna Ringkonnakohtu senine praktika, kus kõrgem kohus on järjekindlalt asunud seisukohale, et LS § 413 lõiget 8 rakendatakse juhul, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste LS või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise eest, mille puhul on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Tallinna Ringkonnakohus on 25. jaanuaril 2006 haldusasjas nr 3-04-285 tehtud otsuses märkinud: „Analoogilistes olukordades, so LS § 413 ebaõige kohaldamise tuvastamisel, on ringkonnakohus lugenud põhjendatuks juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamist vaid osaliselt (Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 3.veebruari 2005 otsus nr 2-3/94/2005; 18.veebruari 2005 otsus nr 2-3/118/2005; 10.oktoobri 2005 otsus nr 2-3/397/2005; 10.oktoobri 2005 otsus nr 2-3/782/2005; 14.oktoobri 2005 otsus nr 2-3/96/2005; 28.oktoobri 2005 otsus nr 2-3/686/2005; 28.detsembri 2005 otsus nr 2-3/356/2005; 28.detsembri 2005 otsus nr 2-3/697/2005“. Riigikohus ei ole neid seisukohti revideerinud, st ta pole pidanud vajalikuks anda kassatsioonkaebustele menetlusluba.

6. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. HKMS § 93 lg 1 järgi poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Sama paragrahvi lg-st 3 tulenevalt kaebuse osalise rahuldamise korral, samuti halduslepingust tuleneva vaidluse lahendamisel jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega, vastavalt lg-le 4 kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud. HKMS § 93 lg 7 kohaselt kohtukulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel kohtukulusid välja ei mõisteta. Käesoleval juhul rahuldab kohus T.L.i kaebuse osaliselt. Sealjuures on kaebaja lisaks ka loobunud osaliselt oma kaebusest, st LS § 413 lg 8 põhiseadusevastaseks tunnistamise osas.

Kaebaja on palunud vastustajalt välja mõista õigusabikulude katteks 3776.- kr (sh sisaldub käibemaks 18% ja esindaja sõnul ka riigilõiv 10.- kr). Nimetatud summa nähtub 16.05.2005 arvest nr M 50524 ning see hõlmab juhtumi analüüsi ja kaebuse koostamist kokku 4 tunni ulatuses lähtudes tunnihinnast 800.- kr /tl 41/. Arve on T.L.i poolt Liiklusõiguse büroo Gaudium OÜ kontole 25.05.2005 tasutud /tl 42/. Kohus leiab, et kulude kandmine on tõendatud. ARK-lt väljamõistetava summa määramisel arvestab kohus järgmiste asjaoludega: kaebuse rahuldamine osaliselt; esitatud kaebusest moodustasid oluliselt suurema mahu väited, mis puudutasid LS § 413 lg 8 väidetavat põhiseadusevastasust, mis hiljem osutusid põhjendamatuteks ja millest kaebaja kohtuistungil loobus; alates 01.10.2005 oleks kaebaja juhtimisõigus juba seaduse järgi saanud olla peatatud maksimaalselt vaid 12 kuuks; Liiklusõiguse büroo Gaudium OÜ ja konkreetselt T.L.i esindaja Maano Saareväli on spetsialiseerunud just sellealastele vaidlustele. Käesolev haldusasi on suhteliselt trafaretne ja ei nõudnud seega erilisi ettevalmistustöid. Ülaltoodut silmas pidades peab kohus selles asjas mõistlikuks ja õiglaseks mõista vastustajalt välja kaebaja kasuks viimase kantud kohtukulude katteks 1000.- krooni.

Hurma Kiviloo kohtunik