2-05-540/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 1 2 – 05 – 540

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Määruse tegemise aeg ja koht: „17“märtsil 2006.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 05 – 540 Tsiviilasi: Kohtla – Järve Linnavalitsuse avaldus hagita menetluses alaealistele: A S (isikukood: xxx) ja L S (isikukood: xxx) eestkostjaks J A määramise nõudes; Menetlustoiming: Kohtulahendi tegemine; Menetlusosalised ja nende esindajad: Avaldaja: Kohtla – Järve Linnavalitsus (registrikood: xxx, asukoht: xxx); Avaldaja lepinguline esindaja volikirja alusel: Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskus (registrikood: xxx, asukoht : xxx), esindaja, lastekaitseinspektor J K isikus; Muud asjast puudutatud isikud: 1) J S (endine: A) (isikukood: xxx, elukoht: xxx); 2) alaealine: A S (isikukood: xxx, elukoht: xxx); 3) alaealine L S (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Kohtuistungi toimumise aeg: „01“märts 2006.a. Kohtuistungist osavõtjad: Kohtuistungi sekretär Laila Üleoja, avaldaja, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, esindaja volikirja alusel, lastekaitseinspektor J K ning muud asjast puudutatud isikud: J S (endine: A) ja alaealine A S; RESOLUTSIOON: Avaldus rahuldada. Seada vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud alaealiste laste: A S (isikukood: xxx, elukoht: xxx) ja L S (isikukood: xxx, elukoht: xxx) üle eestkoste, laste kasvatamiseks, nende isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks, Kohtla – Järve Linnavalitsuse kui eestkosteasutuse kaudu.

2 2

Määrata alaealiste laste: A S ja L S eestkostjaks J S (endine: A) (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kuni alaealise A S täisealiseks saamiseni so kuni xxx ning kuni alaealise L S täisealiseks saamiseni so kuni xxx

Eestkostja, J S (endine: A) on alaealise A S ja alaealise L S seaduslik esindaja ning ta on kohustatud hoolitsema laste kasvatamise ja ülalpidamise eest. Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetavate vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga – aastase kirjaliku aruande.

Alaealise A S ja alaealise L S poolt seadusliku esindaja (eestkostja) eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine. Alaealise A S ja alaealise L S poolt seadusliku esindaja (eestkostja) eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui seaduslik esindaja (eestkostja) on andnud tehingu tegemiseks nõusoleku või tehingu heaks kiitnud, siis eeldatakse, et nõusolek või heakskiit kehtib ka kõigi tehingu ja selle täitmisega seotud toimingute ja tahteavalduste suhtes. Alaealise A S ja alaealise L S tehtud tehing, mille need isikud on teinud seadusliku esindaja (eestkostja) eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui: 1) tehingust ei teki isikutele, alaealisele A S ja alaealisele L S, otseseid tsiviilkohustusi; 2) isikud, alaealine A S ja alaealine L S, täitsid tehingu vahenditega, mille andis neile selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks nende seaduslik esindaja (eestkostja) või viimase nõusolekul kolmas isik.

Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas panna avaldaja, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, kanda.

Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks „17“märtsil 2006.a. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja

3 3 kantselei kaudu.

Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras.

TsMS §478 kohaselt jõustub käesolev määrus päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Edasikaebamise kord: Vastavalt TsMS §532 ja §554 sätetele võib kohtumääruse peale, millega määrati eestkostja või jäeti eestkostja määramise avaldus rahuldamata, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla – või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohtukulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse ese ületab 3000 krooni. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Määruskaebus esitatakse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

ASJAOLUD

4 4 Kohtla – Järve Linnavalitsus esitas kohtule avalduse hagita menetluses alaealisele A S ja alaealisele L S eestkostja määramise nõudes, paludes määrata alaealisele A S ja alaealisele L S eestkostjaks J S (endine: A) põhjusel, et alaealised lapsed elavad juba pikka aega J S (endine: A) juures, kes tegeleb alaealiste laste kasvatamisega ja üleval pidamisega. Alaealine A S ja alaealine L S on sündinud vallaslastena. Laste bioloogiline ema A S (isikukood: xxx) sõitis 2002.a. Eesti Vabariigist välja Saksamaale ja ei ole, kuni käesoleva ajani, tagasi pöördunud, jättes sellisel viisil oma lapsed: alaealise A S ja alaealise L S ilma vanemlikust hoolitsusest. Saksamaale lahkudes jättis laste bioloogiline ema, A S (isikukood: xxx), oma alaealised lapsed J S (endine: xxx) kasvatada ja üleval pidada, lubades peatselt tagasi tulla. Käesolevaks ajaks on alaealine A S ja alaealine L S jäänud ilma sotsiaalse kaitseta, mille tõttu tuleb laste üle seada sisse eestkosteasutuse, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, kaudu. Palub avalduse rahuldada ja määrata alaealiste laste eestkostjaks J S (endine: A), kes on, avaldaja seisukoha kohaselt, sobilik isik olema alaealiste laste eestkostjaks ning keda igapäevases elus iseloomustatakse positiivselt.

MENETLUSOSALISTE SELETUSED ASJA KOHTA NING MUUD KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Avaldaja, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, lepinguline esindaja volikirja alusel, lastekaitseinspektor J K palus kohtuistungil avalduse rahuldada ning alaealisele A S ja alaealisele L S määrata eestkostjaks J S (endine: A), kellel on alaealistega head suhted ja kelle juures elavad alaealised juba pikemat aega. Lastekaitseinspektor J K selgitas kohtuistungil, et lapsed on sündinud vallaslastena. Laste bioloogiline ema, A S (isikukood: xxx), sõitis 2002.a. Eesti Vabariigist välja ja jättis lapsed ilma vanemlikust hoolitsusest. Samast ajast alates (alates 2002.a.) elavad lapsed J S (endine: A) korteris, kellel ei ole laste suhtes eestkostja õigusi. Bioloogiline ema oma laste vastu huvi ei tunne, pole siiani Eesti Vabariiki naasnud, ega pole endast ka muul viisil märku andnud.

Muu asjast puudutatud isik, alaealine A S, selgitas kohtule kohtuistungil, et tema ema viibib praegu kohtuistungil. A S sõnade kohaselt elab ta koos ema ning õdedega. Maal elab vanaisa, kellel käiakse külas. A S on palju mänguasju ja ema mängib temaga õhtuti. Koos oma väikese õega käib A S lasteaias. A S meeldib pere juures elada.

Muu asjast puudutatud isik, J S (endine: A), palus kohtuistungil avalduse rahuldada, oli nõus hakkama alaealisele A S ja alaealisele L S eestkostjaks. Selgitab kohtuistungil, et laste bioloogiline ema, A S (isikukood: xxx) jättis ise lapsed J S (endine: A) juurde ja sõitis ära. 2003.a. käis A S (isikukood: xxx) korra oma lapsi vaatamas ning rohkem pole A S (isikukood: xxx) enam teateid. Midagi muud lisada ei soovinud.

5 5

Kohus otsustas loobuda alaealine L S ärakuulamisest vanuse tõttu (4 – aastane). Kohus asus seisukohale, et alaealise L S teavitamine menetluse esemest ja võimalikest tulemustest võib suure tõenäosusega kaasa tuua kahjulikke tagajärgi lapse arengule ja kasvatusele. Samuti võib selline ärakuulamine põhjustada lapsele tugeva psühhotrauma.

KOHTUISTUINGIL UURITUD KIRJALIKUD TÕENDID

Kohus luges avalduse põhjendatuks järgmiste kirjalike tõenditega. J S (endine: A) kirjaliku avaldusega (tl.6), milles ta andis nõusoleku alaealise A S ja alaealise L S eestkostjaks olemiseks. Fotoärakirjaga J S (endine: A) passist (tl.7). Fotoärakirjaga alaealise A S sünnitunnistusest (tl.8). Fotoärakirjaga alaealise L S sünnitunnistusest (tl.9). Osaühingu Järve Tervisekeskus tõendiga selle kohta, et J S (endine: A) puuduvad tervislikud vastunäidustused alaealiste laste eestkostjaks olemiseks (tl.10). TTK Grupi AS tõendiga nr.8 19.jaanuarist 2005.a. (tl.11) selle kohta, et J S (endine: A) töötab nimetatud äriühingus. J S (endine: A) palgatõendiga (tl.12). Jõhvi Politseiosakonna õiendiga (tl.13) selle kohta, et A S (isikukood: xxx) viibib juba umbes poolteist aastat välismaal ning tema täpsem asukoht ei ole teada. Kodukülastuse aktiga (tl.14). Perekonnas hooldamise kohta sõlmitava lepinguga koos lisadega (tl.15-19), mille kohaselt võtab J S (endine: A) enda hooldada alaealise A S ja alaealise L S. Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kirjaliku arvamusega (tl.29-30) J S (endine: A) alaealiste laste eestkostjaks määramise kohta. Kodukülastuse aktiga 24.jaanuarist 2006.a. (tl.31). Lasteaed xxx poolt antud iseloomustusega 17.jaanuarist 2006.a. (tl.32). Jõhvi Politseiosakonna õiendiga A S (isikukood: xxx) kohta (tl.33). Lapse perekonnas hooldamise lepinguga 01.jaanuarist 2006.a. koos lisadega (tl.34-43). Fotoärakirjaga J S (endine: A) abielulahutuse tunnistusest (tl.44).

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsMS §557 sätteid, mille kohaselt määrab kohus alaealisele eestkostja määrusega. Määruses märgitakse: 1) isik, kellele eestkostja määratakse; 2) eestkostjaks määratud isik või asutus; 3) eestkostja ülesanded; 4) kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.

Samuti kuuluvad rakendamisele „Perekonnaseaduse“ vastavad sätted. Vastavalt PkS §92, §93 ja §95 seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on

6 6 vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. Eestkostet korraldab eestkosteasutus. Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Eestkostja määramisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse või piiratud teovõimega isiku soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus.

PkS §98 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. PkS §99 kohaselt ei või eestkostja eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Eestkostja kohta sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. PkS §100 kohaselt ei või eestkostja teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja PkS §100 lg.2 nimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. Eestkostja ja eestkostetava kohta sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes.

MÄÄRUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Kohtla – Järve Linnavalitsuse avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et alaealine A S ja alaealine L S on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ning nende isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks tuleb

7 7 alaealiste laste üle seada sisse eestkoste, eestkosteasutuse, Kohtla – Järve Linnavalitsuse kaudu.

Kohus luges tõendatuks, et käesoleval juhul on õige ja otstarbekas määrata alaealise A S ja alaealise L S eestkostjaks J S (endine: A), kelle juures alaealised lapsed juba aastaid elavad. Kohus luges tõendatuks, et J S (endine: A) on oma tervisliku seisundi, varalise olukorra, isikliku elukogemuse ning muude isikuomaduste tõttu sobiv isik olema alaealise A S ja alaealise L S eestkostjaks. Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas tuleb panna eestkosteasutuse – Kohtla – Järve Linnavalitsuse kanda.

Johannes Külaots Kohtunik