3-04-164/3 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-164 Haldusasi I. Š. kaebus Mustamäe Linnaosa Valitsuse 27. mai 2004. a ettekirjutuse nr 27 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21. jaanuari 2005. a otsus haldusasjas nr 3-1751/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus I. Š. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 8. märts 2006 Menetlusosalised Kaebaja I. Š. Vastustaja Mustamäe Linnaosa Valitsus

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21. jaanuari 2005. a otsus haldusasjas nr 3-1751/2004 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 17. märtsil 2006.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mustamäe Linnaosa Valitsuse (Mustamäe LOV) 15. jaanuari 2004. a ettekirjutusega kohustati I. Š. likvideerima tee * asuva korteri kinniehitatud raamkonstruktsiooniga rõdu kui omavoliline ehitis. Tallinna Halduskohtu 23. märtsi 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-996/2004 tühistati ettekirjutus motiveerimatuse tõttu.

Mustamäe LOV 27. mai 2004. a ettekirjutusega kohustati I. Š. taas likvideerima tee * korteri rõdu omavoliline ehitus.

2. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses palus I. Š. ettekirjutuse tühistada.

3. Tallinna Halduskohtu 21. jaanuari 2005. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:

3-04-162 2(5) a) Vaidlus on selles, kas kaebaja rõdu raamkonstruktsioon on paigaldatud elamu piirdekonstruktsioone muutmata või mitte. Samuti, kas rõdu kinniehitus on ehitamine ja kas rõdu kinniehitamiseks oli vaja koostada ehitusprojekt ning taotleda ehitusluba. Kaebaja luges ekslikult ehitise piirdekonstruktsiooni tähistavaks jooneks rõdude vaheseinu tähistava joone. Tüüpprojekti joonised ja seletuskiri moodustavad ühtse tervikdokumentatsiooni ja seletuskirjast ei nähtu, et elamu projekti kohaselt oleks lubatud rõdude kinniehitamine. Asjaolu, et korruse kõrguseks põrandast laeni on märgitud 2,5 meetrit, ei anna alust järelduseks, et projekt näeks ette rõdu kinniehitamise. Elamu piirdekonstruktsiooniks on selle välispiirded. Ehitise rekonstrueerimine on ehitise ümberehitamine ja rekonstrueerimiseks loetakse ka töid, mis hõlmavad kandekonstruktsiooni osalist muutmist või kandeja jäigastavate konstruktsioonide muutmist ja asendamist, samuti töid, mis hõlmavad piirdekonstruktsioonide muutmist. Kuna rõdu kinniehitamisega on muutunud ehitise piirdekonstruktsioon, siis tuleb sellise ehitustöö teostamist lugeda rekonstrueerimiseks EhS § 2 lg 8 mõttes, seega ehitamiseks. b) Rõdu kinniehitamine võib kokku hoida soojust ja tõsta turvalisust, kuid isik peab oma vara kasutamisel ja parendamisel arvestama õigusaktidest tulenevate nõuetega. Ehitamisele ja ehitisele kehtestatud nõuded on vajalikud, et tagada valmiva ehitise või selle parenduste ohutus ning ümbritsevaga kokkusobiv välisilme. c) Tähtsust ei oma, kas omavolilise rekonstrueerimise on teostanud kaebuse esitaja, kuna kaevatav haldusakt ei ole antud väärteomenetluses. Kaebaja poolt omandatud korteri rõdu kinniehitamiseks ei olnud kehtiva ehitusseaduse ega enne seda kehtinud planeerimisja ehitusseaduse alusel väljastatud ehitusluba ja koostatud projekti. Kaebaja on korteri omanik, seega ka omavolilise ehitise omanik, kes on kohustatud õigusaktide nõuetele mittevastava ehitise osa likvideerima. d) Asjakohased on vaidlustatud haldusakti põhjendus ja viide enne ehitusseaduse jõustumist kehtinud planeerimisja ehitusseadusele (PES), kuna ka nimetatud seadus nõudis rõdu kinniehitamiseks ehitusluba ja projekti. Asjaolu, et kaevatavas ettekirjutuses ei viidatud EhS § 40 lgle 2 ei muuda haldusakti õigusvastaseks. Kaebaja ei väitnud, et nimetatud viite puudumise tõttu jäid talle haldusakti õiguslikud alused arusaamatuks. EhS § 72 lg 1 ei välista enne ehitusseaduse vastuvõtmist valminud ehitiste osas ehitusloa ja projekti nõuet ega ehitise projektile vastavuse nõuet. Ehitusloa ja projekti ning projektile vastava ehitamise nõue kehtis ka enne ehitusseaduse vastuvõtmist. e) Vastustaja ei andnud menetlusosalisele võimalust arvamuse või vastuväidete esitamiseks. Tegemist on menetlusveaga, mis siiski ei too kaasa haldusakti tühistamise vajadust, kuna vastustajale oli kaebaja seisukoht teada ja kohtuistungil kinnitas kaebaja, et ettekirjutuses tuvastatud faktilised asjaolud ei ole valed. Kaebaja ei esitanud selliseid uusi põhjendusi, mis oleksid haldusmenetluses kaasa toonud teistsuguse haldusakti andmise.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. I. Š. apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: a) Majas puuduvad rõdude vaheseinad. Korteriühistu paigaldas 2004. aastal rõdudevahelisele armatuurile dekoratiivlauad. Tüüpprojektis puudub informatsioon, kui kõrge peab rõduääre kõrgus olema. Rõdu laius ja pikkus on piiratud rõdualusega, aga kõrgus on vastavalt projektile 2,5 m. Rõduparapeti kõrgust fikseeritud ei ole. Seoses sellega taotleti kohtuistungil ekspertiisi tegemist, kuid kohus taotlust ei rahuldanud. b) Rõdu ei ole kinni ehitatud, vaid paigaldatud on äravõetavad aknaraamid, mis on piirdekonstruktsiooni sees. Seda võib võrrelda korterisse köögimööbli sisseehitamisega. Samuti, kui omanik vahetab puitaknad plastakendega, mis ei ole projektis ettenähtud, kuid jääb piirdekonstruktsiooni sisse, ei ole ehitusluba vaja.

3-04-162 3(5) c) Kuna korter ei ole ehitusseaduse mõttes ehitis, vaid ehitise osa, siis ei ole apellandi suhtes EhS § 40 lg 2 võimalik kohaldada. Ettekirjutus tulnuks koostada ehitise omanikule, korteriühistule. d) EhS § 72 lg 1 ei välista enne ehitusseaduse vastuvõtmist valminud ehitise osas ehitusloa nõudmist, kuid samas ka ei nõua ehitusloa olemasolu. e) Vastustaja pidi võtma kirjaliku seletuse. Seega ei saa ettekirjutus kehtida, kuna täidetud ei ole seaduses sätestatud tingimused.

5. Mustamäe Linnaosa Valitsuse vastuses nõustutakse halduskohtu otsusega ja palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: a) Tüüpprojektil nr 1-464A-14 on külgvaates kujutatud rõdude vaheseinu. Joonisel ei ole kujutatud ehitise piirdekonstruktsioone, kuna dokumentatsioonist ei nähtu, et elamu oleks projekteeritud kinniehitatud rõdudega. Samuti ei ole ehitise dokumentatsioonis ühtegi viidet rõdude kinniehitamise võimaluse loomise kohta. Asjaolust, et korruse kõrguseks põrandast laeni on projekti järgi 2,5 meetrit, ei järeldu, et projekti kohaselt võivad rõdud olla kinni ehitatud. Väide, et kaebaja on paigaldanud aknaraamid piirdekonstruktsiooni sees, on kohatu, kuivõrd tüüpprojektis ei ole piirdekonstruktsioone rõdu äärest vertikaalselt ülespoole ette nähtud. Apellandi poolt kinni ehitatud rõdu ei vasta EhS §-s 3 ega PES § 2 lg-s 1 sätestatud nõuetele. b) Korteriomaniku kohustus lammutada õigusliku aluseta ehitatud ehitis on sätestatud EhS § 40 lg-s 2. Kohustus laieneb ehitise igakordsele omanikule ja kohustuse täitmata jätmisel rakendatakse sunnivahendit. Ehitise omanik on üldmõiste, mille alla kuulub ka ehitise osa omanik. Lisaks eeltoodule kuulub apellandi korteriomandi reaalosa juurde ka mõtteline kaasomandi osa tee * ehitisest. Seega on apellant ühtlasi ehitise kaasomanik. d) Haldusakti ei saa kehtetuks tunnistada üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et see ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustajale olid apellandi seletus ja põhjendused rõdu kinniehitamise kohta teada, kuivõrd viimane oli need esitanud haldusasjas nr 3-996/2004. Ehitusekspertiisi läbiviimine ei olnud vajalik ega põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Vaidlust ei ole selle üle, et käesoleval ajal kaebajale kuuluva korteri rõdu ehitati korteri eelmise omaniku poolt kinni planeerimisja ehitusseaduse kehtivusajal. Vaidlus käib asjas ennekõike selle üle, kas kaebaja rõdu kinniehitamine kujutas endast ehitamist tollase PES § 39 tähenduses ja eeldas seetõttu ehitusluba. PES § 39 p 3 kohaselt loeti ehitamiseks ehitise konstruktsioonide, ruumijaotuse või välisilme konstruktsioonilist muutmist.

8. Kaebaja leiab, et vaidlusalune konstruktsioon lisati elamu seniste välispiirete (piirdekonstruktsioonide) sisse ja seetõttu ei olnud rõdu kinniehitamisel tegu piirdekonstruktsioonide muutmisega. Hoone piirdekonstruktsiooniks peab kaebaja tüüpprojekti külgvaatel hoone keskosast kõige kaugemale ulatuvat joont, mis markeerib kaebaja arvates rõdu piirjoont (tl 18, tähistatud nooltega).

Ringkonnakohus on seisukohal, et rõdu kinniehitamisega muudeti ehitise konstruktsioone. Tähtsust ei ole sellel, kas tüüpprojekti joonistel olid mingil viisil tähistatud rõdu piirjooned või mitte. Määrav on see, et tüüpprojekt ei näinud ette ja kaebaja rõdul puudus ka tegelikkuses rõdu sulgev konstruktsioon. Rõdu ei moodustanud varem siseruumi. Vaidlusalune tarind kujutab

3-04-162 4(5) endast olemuselt akent. Akna lisamisega muutus rõdu siseruumiks. Seega muutusid ehitise konstruktsioonid, samuti muudus konstruktsiooniliselt hoone välisilme.

Tähtsust ei ole sellel, kas aken on hoone küljest hõlpsasti või raskesti eemaldatav. Kohatu on akna ehitamist võrrelda köögimööbli sisseehitamisega. Selle üle, kas tegu on ehitusvõi mööblikonstruktsiooniga, ei saa otsustada vaid konstruktsiooni isoleeritult vaadeldes, vaid arvestada tuleb ka konstruktsiooni otstarvet ja selle seost teiste ehitise osadega. Konstruktsioon, mis tekitab välisruumi arvelt hoonele uue siseruumi, on ehituskonstruktsioon. Kaebajal on õigus selles suhtes, et akna või ukse vahetus ei pruugi olla rekonstrueerimine. Senise konstruktsiooni asendamine oluliste omaduste poolest sarnase konstruktsiooniga ei ole rekonstrueerimine. Ka rõdu külge kinnitatavad pesunöörid ja antennid ei ole piirdekonstruktsioonid. Rõdu kinniehitamine aknaga ei ole aga samastatav ega võrreldav kaebaja poolt toodud näidetega.

9. Kaebaja leiab ka, et tüüpprojekt ei limiteerinud rõduääre maksimaalset kõrgust ja vaidlusalune tarind kujutab endast rõduääre osa.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Rõduääre kõrgus nähtub eelpoolviidatud tüüpprojekti joonistelt. Nii kõrgema kui ka madalama rõduääre ehitamine oleks vastuolus projektiga. Liiatigi ei ole vaidlusalune konstruktsioon rõduäär, vaid aken.

10. Seega kujutas rõdu kinniehitamine endast ehitusluba eeldavat ehitamist PES § 39 tähenduses. Ehitusloa puudumise tõttu on rõdu kinniehitamine formaalses vastuolus ehitusõigusega.

Halduskohus ei ole kaebaja taotlusel ekspertiisi määramata jätmisega rikkunud menetlusnorme. Küsimus, kas vaidlusalune juurdeehitus vajas ehitusluba, on õiguslik küsimus ning õiguse tõlgendamise ja kohaldamise üle asjas otsustab kohus. Ehitusfirmade arvamus ehitusloa vajalikkuse osas ei ole kohtule siduv.

11. Riigikohtu halduskolleegiumi 26. novembri 2002. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-64-02, p 10, selgitati, et ehitusloa puudumine ei pruugi igal juhul tuua kaasa ehitise lammutamist. Lammutamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse kohaselt, arvestades ehitamisele esitatavate nõuete rikkumise tõsidust ja iseloomu ning lammutamise vajadust.

Ehkki ümberehituse materiaalset õigusvastasust puudutavad motiivid korralduses puuduvad, ei näe ringkonnakohus vaidlusaluse lammutusettekirjutuse tegemisel kaalutlusvigu. Juurdeehitus on vastuolus materiaalse ehitusõigusega. Ei ole alust kahelda, et rõdude kaootiline kinniehitamine kahjustab tüüpprojekti alusel ehitatud korterelamute arhitektuurset välisilmet, rikkudes sellega omaaegset PES § 43 lg 1 p 1, samuti käesoleval ajal kehtiva EhS § 3 lg 1. Rõdu kinniehitamisega kaasneda võiv soojuse kokkuhoid ja turvalisuse suurendamine ei anna alust mittenõuetekohase ehitise ehitamiseks.

12. Kuna vaidlusalune juurdeehitus on ehitusloa puudumise ja ehitamisele esitatavate nõuete rikkumise tõttu nii formaalselt kui ka materiaalselt ehitusõiguse vastane, on ettekirjutus põhjendatud.

13. Lammutamisettekirjutuse tegemisel ei ole määrav see, kas ümberehituse teostas kaebaja või korteri eelmine omanik. Õigusliku aluseta ja mittenõuetekohase ehitise on kohustatud lammutama selle igakordne omanik sõltumata enda süüst (EhS § 40 lg 2 ja § 61 lg 1 p 10). Küsimus sellest, kes peab kandma lammutamiskulud, on kaebaja kui korteri ostja ja selle eelmise omaniku kui korteri müüja vahelise tsiviilõigusliku suhte küsimus.

3-04-162 5(5) 14. Väär on kaebaja seisukoht, et ettekirjutus oleks tulnud teha korteriühistule kui ehitise omanikule. Korteriühistu ei ole korteriomanditeks jaotatud elamu omanik. Korteriomanditeks jaotatud ehitise omanikeks EhS § 40 lg 2 ja § 61 lg 1 p 10 mõttes on korteriomanikud, s.h kaebaja. Korteriomanditeks jaotatud ehitise puhul tuleb lammutamisettekirjutus teha sellele korteriomanikule, kelle korteriomandi koosseisu kuulub ettekirjutuse esemeks olev konstruktsioon reaalosana või kes kasutab seda korteriomanike kokkuleppel. Käesoleval juhul ei ole tähtsust sellel, kas rõdu kuulub kaebaja korteriomandi koosseisu reaalosana või kõigi korteriomanike kaasomandisse, sest rõdu on kaebaja kasutuses.

15. Vaidlustatud ettekirjutuse motivatsioon oli puudulik, sest selles puudus viide EhS § 40 lgle 2, ehkki ettekirjutust põhjendati ehitusloa puudumisega. Samas sisaldus ettekirjutuses viide EhS § 61 lg 1 p-le 10, mis näeb ette ettekirjutuse tegemise ehitise lammutamiseks, kui ehitis on vastuolus materiaalse ehitusõigusega. Ehitusloa puudumine ei tähenda, et ehitis ei ole nõuetekohane, vaid ehitis on õigusliku aluseta. Mitmest ettekirjutuse aluseks olevast normist ühele viitamata jätmine on vormiviga, kuid ei too haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kohaselt kaasa ettekirjutuse tühistamist, sest see viga ei saanud mõjutada haldusorgani poolt otsuse tegemist. Vaidlustatud haldusakti õigusliku aluse kindlakstegemine kohtu poolt on uurimispõhimõttest tulenev kohtu kohustus, mitte kõrvalekaldumine erapooletuse nõudest.

16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja ärakuulamisõiguse rikkumine ei anna käesoleval juhul alust ettekirjutuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuses ei ole selgitatud, miks on vale halduskohtu seisukoht, et see viga ei mõjutanud sisulise otsuse tegemist, sest kaebaja vastuväited olid haldusorganile varasema halduskohtumenetluse põhjal teada.

17. Vastustajaks tuleb käesolevas asjas lugeda Mustamäe Linnaosa Valitsus, mitte linnaosavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametiisik. EhS § 61 lg 1 kujutab endast kohaliku omavalitsuse sisepädevuse regulatsiooni. Ehitusjärelevalve spetsialist üksnes esindas linnaosavalitsust haldusmenetluses, mitte ei teostanud avalikku võimu enda nimel.

Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus