2-06-2612/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-06-2612

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.märts 2006.a. Kuressaare

Tsiviilasja number

2-06-2612

Tsiviilasi

V.P hagi F.B vastu laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise

suurendamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja V.P (isikukood XXX), kostja F.B (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Muuta Saare Maakohtu 9.detsembri 2003.a. kohtuotsust V.P hagis F.B vastu (ts asi nr 2-1-

358/2003) elatise nõudes lastele väljamõistetud elatise suuruse osas.

3. Välja mõista F.B-lt V.P kasuks lapse K F.B (sündinud xxx.a.), ülalpidamiseks elatis igakuise

elatusrahana 1500 (üks tuhat viissada) krooni, alates 07.02.2006.a kuni 04.11.2008.a., s.o. kuni

lapse täisealiseks saamiseni;

4. Välja mõista F.B-lt V.P kasuks lapse M F.B (sündinud xxx.a.) ülalpidamiseks elatis igakuise

elatusrahana 1500 (üks tuhat viissada) krooni, alates 07.02.2006.a kuni 20.02.2010.a., s.o kuni lapse

täisealiseks saamiseni;

Menetluskulude jaotus

1. Jätta kostja F.B kanda hageja V.P menetluskulud so advokaadi kulud.

2. Kostja peab tasuma riigile seoses elatise väljamõistmisega (suurendamisega) kohtukulud so

riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud ja menetlusdokumentide kättetoimetamise

kulud.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

1(4)

2-06-2612

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule.

Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Esitatud hagis palub hageja muuta kohtuotsust, millega on kostjalt väljamõistetud kahe lapse

ülalpidamiseks kokku 2000.- krooni kuus ja välja mõista kostjalt kahe lapse ülalpidamiseks

edaspidi elatis 3000.- krooni kuus.

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu Saare Maakohtu 10.veebruari 1999 a kohtuotsusega

(tsiviilasi nr 2-408/98) lahutatud. Abielust on pooltel sündinud kaks last: tütar K F.B

(isikukood xxx) on sündinud xxx.a. ja poeg M F.B (isikukood xxx) on sündinud xxx.a.

Saare Maakohtu 9.detsembri 2003 a kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2-1-358/2003) on kostjalt

hageja kasuks laste ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 1 000 krooni lapse kohta kuus.

Lapsed elavad hageja juures ja on hageja kasvatamisel. Kostja täidab kohtuotsust lastele

väljamõistetud elatise suhtes väga ebakorrapäraselt ja ta omab suure võlgnevuse.

Perekonnaseaduse (edasiselt PerekS) § 50 lg 1 sätete kohaselt on vanemal õigus ja kohustus

last kasvatada ja tema eest hoolitseda. See õigus ja kohustus ei ole ühekordne, vaid pidev,

sõltumata sellest, kumma vanema juures laps elab. Sama seaduse sama paragrahvi 2. lõike ko-

haselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma.

PerekS § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last. Vanemal on

kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise.

Eelduslikult täidavad vanemad lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult.

Kohtu poolt lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamiseks ja elatishagi

rahuldamiseks on vajalik tuvastada (tõendada) isiku poolt lapse ülalpidamiskohustuse

rikkumine,

Käesolevas kohtuasjas on tõendatud, et kostja on rikkunud laste ülalpidamiskohustust, kuna

PerekS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ehk 1 500 kr kuus. Kostja seda nõuet

vabatahtlikult täitma ei ole hakanud, mistõttu on hageja laste huve sunnitud kaitsma kohtu

teel.

PerekS § 136 lg 2 sätestab, et huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise)

suurust ja elatise välja mõista perekonnaseaduse sätete alusel arvates nõude esitamisest.

Hageja taotleb kostjalt enda kasuks laste K ja M ülalpidamiseks elatise väljamõistmist 1 500

kr kuus ühe lapse kohta. Sotsiaalministeerium on tellinud 2004.aastal valminud uurimuse

lapse ülalpidamiskulude kohta. Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lap-

se ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 7-13 eluaastat läheb maksma 2 182 krooni.

Seega on PerekS § 61 lg 4 muudatus ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas

tegelikkuses statistilise uurimuse tulemusega. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline

isik, kes saab kohtuotsuse alusel PerekS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksu seaduse

§ 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Seega elatise suurus, mida hageja taotleb, ei ole

ülemäära suur. Sellele seisukohale on asunud ka Riigikohus (tsiviilkolleegiumi 9.märtsi 2005

a kohtuotsus nr 3-2-1-7, 05, RT III 2005, 10, 100).

Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 alusel on hageja elatise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud.

Lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes PerekS § 50 lg-st 1, § 61 lg-st 4, § 70 lg-st 1 ja § 136 lg-st

2 ning TsMS § 162 lg-st 1 ja § 175 lg-st 1 palub hageja:

2(4)

2-06-2612

1. Muuta Saare Maakohtu 09.detsembri 2003 a kohtuotsust tsiviilasjas nr 2-1-358/2003 ja

mõista kostjalt enda kasuks välja elatis laste K F.B ja M F.B ülalpidamiseks 3 000 (kolm

tuhat) krooni kuus elatishagi esitamisest kuni 4.novembrini 2008.aastal, see on kuni lapse K

täisealiseks saamiseni ja edasi 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus kuni 20.veebruarini

2010.aastal, see on kuni lapse M täisealiseks saamiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapse

kohta kuus ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära;

2. Välja mõista kostjalt enda kasuks menetluskulu (advokaadi abi kasutamine) 75.- krooni.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 15-17, 18/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega

hagi rahuldada.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse

võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3).

Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 13.02.2006.a., kohustades

kostjat hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 15-17/.

Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud isiklikult /t.l. 18/. Kostja

ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise

tagajärgedest.

Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud

nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu – advokaadi abi kasutamise eest 75.- krooni.

TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti.

Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu

tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa

arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele

samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle

kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

TsMS § 164 lg 3 sätestab, et ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata

jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse

seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

TsMS § 190 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies

ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud

menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või

mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

3(4)

2-06-2612

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai

menetlusabi kohtukulude kandmisel.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja

menetluskulud ja tasuma riigile riigilõivu, mille tasumisest hageja hagi esitamisel seaduse

alusel vabastatud on, samuti menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud.

TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme

kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid

kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos

menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse

päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla

lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS §

177 lg 1).

R.Undrest

kohtunik

4(4)