2-05-3017/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-05-3017

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

10. aprillist 2006.a.

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Reet Laasmaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2006.a. Tallinn

Tsiviilasja number

2-05-3017

Tsiviilasi

OÜ hagi DS vastu 5 493.73 krooni saamiseks põhivõla ja viivistena

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ volitatud esindaja TI

kostja DS osales kohtuistungil isiklikult.

Kohtuistungi toimumise aeg

14. märtsil 2006. a

RESOLUTSIOON

Rahuldada osaliselt OÜ hagi DS vastu 5 493.73 krooni saamiseks põhivõla ning viivistena.

Välja mõista DS`lt OÜ kasuks 4 098.65 ( neli tuhat üheksakümmend kaheksa) krooni põhivõlga.

Kohtukulude jaotus

Välja mõista DS`lt OÜ kasuks 420 (nelisada kakskümmend) krooni kantud kulutuste katteks riigilõivule

ning 204.90 (kakssada neli krooni ja 90 s.) tasutud õigusabikulude katteks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtusse kohtuotsuse teatavaks

tegemise päevast .a.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.

Tallinna Linnakohtule .a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS .a. pangakaardi

kasutamise lepingu, mille allkirjastamisega kinnitas kostja, et on tutvunud ja kohustub täitma pangakaardi kasutamise

lepingu tingimusi ning panga hinnakirja. Peale arvelduskonto avamist ja maksekaardi lepingu sõlmimist on kostja

maksekaardiga välja võtnud sularahaautomaatidest raha ning teostades tehinguid, ületades kokku 4 098.65 krooni

ulatuses arvelduskonto jääki. Seega on kostja teostanud maksekaardiga tehinguid ja tekitanud hagejale kahju summas

5 493.73 krooni.

Lepingu alusel väljastati hagejale isiklikuks kasutamiseks salajase PIN-koodiga maksekaart. Lepingu p. 1.2.

järgi on maksekaart panga omand ning p. 7.9. järgi peab kostja korvama pangale kõik kaardi valdaja kohustuse

mittetäitmisest tulenevad kahjud. Lepingu p. 8.1. kohaselt kohustub kostja tasuma pangale kõik kaardiga tehtud

kulutused, teenustasud jm. kaardiga seonduvad summad. Lepingu. p. 3.4. järgi ei vastuta pank kostjale pangast

olenematutel asjaoludel tekitatud kahju eest. Kostja võis pangakaardiga õiguslikul alusel teha teha tehinguid

kontojäägi ulatuses. Kostja käitumise tõttu on vähenenud hageja vara, mille kostja peab hagejale tagastama. Kostja

võlgneb hagejale alusetult omandatu tagastamata jätmisest tulenevalt põhisummana 4 098.65 krooni ning viivistena

hagiavalduses toodud arvestuse kohaselt 1 395.08 krooni.

Eeltoodut aluseks võttes ja juhindudes TsK §-dest 191, 192, 231 lg. 1, 477 lg. 1 palub hageja kohtul välja mõista

kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 4 098.65 krooni ning 1 395.08 krooni viivistena. Hageja palub jätta kostja

kanda kohtukulud riigilõivuna summas 420 krooni ning õigusabikuludena 274.69 krooni.

Kostja vastuväited hagile.

Kostja hagi ei tunnista. Kostja on nõus, et lepingul on tema allkiri. Kostja selgituse kohaselt polnud ta raha

väljavõtmisel teadlik asjaolust, et tema kontol raha ei ole, kuna sellele pidi raha kostja teadmise kohaselt olema

laekunud.

Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt põhivõla ulatuses, ja seda alljärgnevail põhjendustel.

Vaidlus puudub pooltel selles, et panga ning kostja vahel on sõlmitud pangakaardi kasutamise leping.

Vaidlus puudub ka selles, et kostja on sularahasutomaatidest välja võtnud 3 000 krooni ja 1 100 krooni ulatuses

sularaha.

Kostja selgituse kohaselt kohtule ta ei kontrollinud pangaautomaadist raha välja võttes oma kontojääki

arveldusarvel, kuna oli kindel, et sinna oli raha laekunud.

Võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a. kohaldatakse enne VÕS jõustumist kehtinud seadust,

tulenevalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise

seaduse §-st 11.

Varemkehtinud TsK §-i 477 lg. 1 sätte kohaselt isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud

alusteta omandas vara teise isiku arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama.

Kohtu arvates on asjas ilmne, et kostja on omandanud hageja arvel rahalisi vahendeid summas 4 100 krooni,

ilma õigusliku aluseta, kuna poolte-vaheline (s.o. panga ning kostja) leping andis kostjale õiguse kasutada Visa

Eletron pangakaarti, kuid kostja arvelduskontol pidid olema rahalised vahendid tehingute tegemiseks selle

pangakaardi abil kontol olevate rahaliste vahendite ulatuses. Asjaolu, et kostja teada pidid tema arvel olema

rahasummad, on asjas nõuetekohaselt tõendamata ning kohus hindab kostja antud väidet kui paljasõnalist. Kostjal oli

võimalik enne tehingute tegema asumist kontrollida sularahaautomaadist tema kontol olevate rahaliste vahendite

olemasolu. Kostja seletuse kohaselt tema ei pidanud vajalikuks kontrollida kontol rahaliste vahendite olemasolu, kuna

oli kindel, et seal pidi raha olema.

Hageja seletuse kohaselt on automaadiserver lüli, mis reguleerib sularahaautomaatidest tulevaid päringuid ja

edastab need vastavalt tehingu parameetritele teistele osapooltele. Üleminekuperioodil paigaldas Eesti Ühispank uusi

sularahaautomaate

ainult

ühendatuna

oma

automaadiserveriga,

samas

varasemal

perioodil

paigaldatud

sularahaautomaadid ning kõik ülejäänud pankade sularahaautomaadid kasutasid kaarditehingute autoriseerimiseks

Inpase Eesti AS-i autoriseerimisserverit ning sinna jäädvustatud kaartide vabu vahendeid. Seega töötas samaaegselt

Eesti Ühispangas kaartide jaoks kaks erinevat autoriseerimiskeskust, kusjuures oma server töötas otse kontol olevate

vabade vahendite vastu ning Inpase Eesti AS autoriseerimsserver kasutas perioodiliselt uuendatud kaartide vabade

vahendite arvestust. Kuna panga ja AS-i autoriseerimisserverid ei vahetanud andmeid reaalajas (on-line), sai

võimalikuks, et ühe ja sama kaardiga võeti kahe erinevate süsteemide kasutamise tõttu automaatidest välja rohkem

raha, kui oli maksekaardi omaniku enda kontol ning isiku arveldusarve läks peale kõigi tehingute laekumist nö.

miinusesse.

Kostja väidete kohaselt sai tema hageja nõudest teada alles kohtu kaudu hagiavaldust saades ning ühtki teadet

pangalt ega inkassofirmadelt talle tulnud pole, seega polnud kostja teadlik panga nõude olemasolust tema vastu.

Kostja sellekohane väide on kohtu arvates asjakohane, kuna hageja pole asjas esitanud ainsatki dokumentaalset

tõendit selle kohta, et kostjale või tema perekonnaliikmetele on vastavad teated edastatud. Asjas esitatud teatised pole

kohtu arvates küllaldane tõendamaks antud asjaolu.

Kohus loeb põhjendatuks hageja nõude kostja vastu põhivõla ulatuses, sest kostja võis tema kasutusse antud

pangakaardiga teha tehinguid tema kontol olevate rahaliste vahendite ulatuses ning kuna asjas on ilmne, et kostja

kontol raha puudus, on ta hageja arvelt omandanud rahalisi vahendeid ilma õigusliku aluseta TsK § 477 lg. 1 alusel.

Hageja viiviste nõue summas 1 395.08 krooni tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole kostjat

teavitanud tema vastu olevast rahalisest nõudest seaduses sätestatud korras ning kostja ei pidanud olema teadlik

hageja (panga) tehnilistest probleemidest seonduvalt autoriseerimisserverite juurutamisega .a.

Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kostja vastu esitanud osaliselt põhjendatud hagi ning

see kuulub rahuldamisele põhivõla ulatuses summas 4 098.65 krooni. Kostja kanda tuleb jätta ka hageja kohtukulud

riigilõivuna summas 420 krooni ning välja mõista antud summa kostjalt hageja kasuks senikehtinud TsMS § 60 lg. 1

alusel. Hageja õigusabikulud summas 204.90 krooni tuleb samuti jätta kostja kanda TsMS § 61 lg. 1 alusel ning

välja mõista kostjalt hageja kasuks.

Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri)

10.04.2006.a.