2-05-17313/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2 – 05 – 17313

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Määruse tegemise aeg ja koht: „16“märtsil 2006.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number:

2 – 05 – 17313 Tsiviilasi: Kohtla – Järve Linnavalitsuse avaldus hagita menetluses alaealisele A K eestkostja määramise nõudes; Menetlustoiming: Kohtulahendi tegemine; Menetlusosalised ja nende esindajad: Avaldaja: Kohtla – Järve Linnavalitsus (registrikood: xxx, asukoht: Keskallee 19, 30395, Kohtla – Järve linnas); Avaldaja lepinguline esindaja volikirja alusel: Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskus (registrikood: xxx, asukoht: Keskallee 19, 30395, Kohtla – Järve linnas), esindaja volikirja alusel, lastekaitseinspektor N D isikus; Muud asjast puudutatud isikud: 1) O Z (isikukood: xxx, elukoht: xxx); 2) alaealine A K (isikukood: xxx sündinud: xxx, elukoht: xxx); Kohtuistungi toimumise aeg: „27“veebruar 2006.a. Kohtuistungist osavõtjad: Kohtuistungi sekretär Laila Üleoja, tõlk Riina Palmi, avaldaja, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, esindaja volikirja alusel, lastekaitseinspektor N D ning muud asjast puudutatud isikud: O Z alaealine A K; RESOLUTSIOON: Avaldus rahuldada. Seada vanemlikust hoolitsusest ilma jäänud alaealise A K (isikukood: xxx, sündinud: xxx, elukoht: xxx) üle eestkoste, lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks, Kohtla – Järve Linnavalitsuse kui eestkosteasutuse kaudu.

Määrata alaealise A K eestkostjaks tema vanaema O Z (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kuni alaealise A K täisealiseks saamiseni so kuni xxx.

Eestkostja, O Z alaealise A K seaduslik esindaja ning ta on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga – aastase kirjaliku aruande.

Alaealise A K poolt seadusliku esindaja (eestkostja) eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine. Alaealise A K poolt seadusliku esindaja (eestkostja) eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Kui seaduslik esindaja (eestkostja) on andnud tehingu tegemiseks nõusoleku või tehingu heaks kiitnud, siis eeldatakse, et nõusolek või heakskiit kehtib ka kõigi tehingu ja selle täitmisega seotud toimingute ja tahteavalduste suhtes. Alaealise A K tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja (eestkostja) eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui: 1) tehingust ei teki isikule, alaealisele A K, otseseid tsiviilkohustusi; 2) isik, alaealine A K, täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja (eestkostja) või viimase nõusolekul kolmas isik.

Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas panna avaldaja, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, kanda.

Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks „16“märtsil 2006.a. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.

Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras.

TsMS §478 kohaselt jõustub käesolev määrus päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Edasikaebamise kord: Vastavalt TsMS §532 ja §554 sätetele võib kohtumääruse peale, millega määrati eestkostja või jäeti eestkostja määramise avaldus rahuldamata, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla – või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Mitme ühise eestkostja määramisel võib igaüks neist eraldi kaebuse esitada. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohtukulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui kaebuse ese ületab 3000 krooni. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Määruskaebus esitatakse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.

ASJAOLUD

Kohtla – Järve Linnavalitsus esitas kohtule avalduse hagita menetluses alaealisele A K eestkostja määramise nõudes, paludes määrata alaealise A K eestkostjaks, tema vanaema, O Z põhjusel, et alaealine A K elab juba pikka aega oma vanaema juures, kes tegeleb alaealise kasvatamisega ja üleval pidamisega. Alaealise A K vanemad: A K (isikukood: xxx) ja V Z (isikukood: xxx) on esitanud eeskosteorganile notariaalselt tõestatud nõueoleku nendelt vanema õiguste äravõtmiseks. Alaealise vanematel on kummalgi juba uus pere ning nende ühise lapse, alaealise A K, vastu vanemad huvi ei tunne ning ei soovi tegeleda alaealise lapse kasvatamisega. Kohtla – Järve Linnavalitsus asus avalduses seisukohale, et alaealise eestkostjaks tuleb määrata O Z, keda iseloomustatakse igapäeva elus positiivselt, samuti lubab O Z tervislik seisund täita temal eestkostja kohuseid. Kontrollimise käigus on Kohtla – Järve Linnavalitsus tuvastanud, et O Z korteris on olemas kõik tingimused lapse kasvatamiseks ja arenemiseks. Palub avalduse rahuldada.

MENETLUSOSALISTE SELETUSED ASJA KOHTA NING MUUD KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Avaldaja, Kohtla – Järve Linnavalitsuse, lepinguline esindaja volikirja alusel, lastekaitseinspektor N D palus kohtuistungil avalduse rahuldada ja alaealisele A K määrata eestkostjaks tema vanaema O Z, kellel on alaealisega head suhted ja kelle juures elab alaealine juba pikemat aega. Lastekaitseinspektor N D selgitas kohtuistungil, et alaealise A K vanemad ei olnud omavahel registreeritud abielus. Alguses elas perekond O Z juures, hiljem kolisid elama eraldi. Peres tekkisid tülid, kooselu lagunes ning alates 2004.a. elab alaealine A K O Z juures, kes peab teda ka üleval. Lapsel puudub elamisluba, dokumendid ning vanaemal puudub seaduslik õigus lapse huvisid kaitsta. O Z on alaealisele A K olnud juba mitu aastat nii isa kui ka ema eest ning alaealine ise peab O Z oma teiseks emaks. Lapse bioloogiline ema on väga ärrituv ja pretensioonikas, vormistas notariaalse avalduse, et loobub lapsest. Lapse bioloogiline isa ei osanud anda mõistlikku selgitust, miks ta last kasvatada ei soovi.

Muu asjast puudutatud isik, alaealine A K, selgitas kohtule kohtuistungil, et niikaua, kui ta mäletab on ta kogu aeg elanud vanaema juures. Alaealine asus kohtuistungil seisukohale, et vanaemaga on hea koos elada ning ka edaspidi soovib alaealine elada koos vanaemaga. Bioloogiliste vanematega laps koos elada ei taha. Leidis, et kui isa ja ema seda soovivad, siis võivad nad vanaema juurde temale külla tulla.

Muu asjast puudutatud isik, O Z, palus kohtuistungil avalduse rahuldada, oli nõus hakkama alaealise A K eestkostjaks. Midagi muud lisada ei soovinud.

KOHTUISTUINGIL UURITUD KIRJALIKUD TÕENDID

Kohus luges avalduse põhjendatuks järgmiste kirjalike tõenditega. O Z kirjaliku avaldusega (tl.6), milles ta andis nõusoleku alaealise A K eestkostjaks olemiseks. S H kirjaliku nõusolekuga (tl.7). V Z kirjaliku nõusolekuga (tl.8). Alaealise A K sünnitunnistusega ja alaealise bioloogilise ema, V Z, abielutunnistusega (tl.9). O Z passi fotoärakirjaga (tl.10). Osaühingu Järve Tervisekeskus tõendiga selle kohta, et O Z puuduvad tervislikud vastunäidustused alaealise lapse eestkostjaks olemiseks (tl.11). Fotoärakirjaga O Z töötu kaardist nr.144358 (tl.12). V Z ja A K notariaalselt tõestatud loobumistega oma vanema õigustest alaealise A K suhtes (tl.13-14). Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kirjaliku arvamusega nr.1.2 – 6 – 23 26.jaanuarist 2006.a. (tl.25). Püssi Linnavalitsuse Sotsiaalabiameti õiendiga (tl.26) selle kohta, et alaealise A K bioloogiline isa A K elab koos G K aadressil: xxx. A K avaldas kodukülastust teostanud sotsiaalabi töötajatele, et ei soovi kasvatada oma poega alaealist A K, kuna arvab, et ei tule sellega toime. Korteri olukord ei vastanud alaealise lapse arenguks soodsate elukeskkonna tingimustele. Samuti on A K pidevalt probleeme politseiga. Jõhvi Politseijaoskonna õiendiga (tl.27) selle kohta, et A K, elukohaga: xxx, iseloomustatakse kui isikut, kes kuritarvitab alkohoolseid jooke ning kaldub alkoholijoobe seisundis skandaalitsema, mille eest on teda karistatud ka halduskorras. Kodukülastuse aktiga (tl.28), mille kohaselt elab alaealine A K aadressil: xxx O Z juures. Korteris elab veel O Z poeg S H. Korter on 2 – toaline ning selles on normaalsed tingimused alaealise lapse kasvamiseks ja arenemiseks.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsMS §557 sätteid, mille kohaselt määrab kohus alaealisele eestkostja määrusega. Määruses märgitakse: 1) isik, kellele eestkostja määratakse; 2) eestkostjaks määratud isik või asutus; 3) eestkostja ülesanded; 4) kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Samuti kuuluvad rakendamisele „Perekonnaseaduse“ vastavad sätted. Vastavalt PkS §92, §93 ja §95 seatakse eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. Eestkostet korraldab eestkosteasutus. Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Eestkostja määramisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse või piiratud teovõimega isiku soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10- aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab. Kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid eestkosteasutus.

PkS §98 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. PkS §99 kohaselt ei või eestkostja eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Eestkostja kohta sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. PkS §100 kohaselt ei või eestkostja teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja PkS §100 lg.2 nimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. Eestkostja ja eestkostetava kohta sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes.

MÄÄRUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Kohtla – Järve Linnavalitsuse avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et alaealine A K on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ning tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks tuleb alaealise A K üle seada sisse eestkoste, eestkosteasutuse, Kohtla – Järve Linnavalitsuse kaudu. Kohus luges tõendatuks, et käesoleval juhul on õige ja otstarbekas määrata alaealise A K eestkostjaks tema vanaema O Z, kelle juures alaealine A K juba aastaid elab. Kohus luges tõendatuks, et O Z on oma tervisliku seisundi, varalise olukorra, isikliku elukogemuse ning muude isikuomaduste tõttu sobiv isik olema alaealise A K eestkostjaks. Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas tuleb panna eestkosteasutuse – Kohtla – Järve Linnavalitsuse kanda.

Johannes Külaots Kohtunik