2-06-1081/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-1081

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

13. märts 2006, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

A.R. avaldus F.R. põlvnemise tuvastamiseks A.P. pärast

tema surma

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja: A.R. puudutatud isikud:

-

F.R.

-

A.P.

-

A.P.

-

H.S.

-

U.P.

Kohtuistungi toimumise aeg

03.03.2006

Protokollija

kohtuistungisekretär Tiiu Miller

RESOLUTSIOON

1. Tuvastada, et F.R. põlvneb A.P.

2. Jätta menetluskulud A.R. kanda.

3. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

4. Määrus jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega.

5. Saata määrus pärast selle jõustumist Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates (TsMS

§ 583, § 660 lg 3, § 661 lg 1, 2).

I AVALDUSE SISU

Avaldaja ja A.P. kooselu algas 1994. a kevadel ning sündis neil poeg F.R. Lapse sünd on

registreeritud Tartu Vallavalitsuses, sünniaktide raamatusse on tehtud 21.02.1997 kanne nr 6;

lapse emana kanti sünniakti avaldaja, lapse isaks märgiti avaldaja ütluse alusel A.R. Avaldaja

kooselu A.P. kestis kuni viimase surmani, neil oli ühine majapidamine Toolamaa külas Tartu

vallas ning nad kavatsesid 2006. a suvel abielluda. 2005. a novembris haigestus A.P.

kopsupõletikku ning suri.

A.P. pidas F oma pojaks ja võttis lapse kasvatamisest osa. Seetõttu ei ole avaldaja taotlenud

Tartumaa Pensioniametilt ka üksikvanema lapse toetuse saamist. Asjaolu, et A.P. pidas last oma

pojaks, selgub ka isiklikust rehabilitatsiooniplaanist, mis on täidetud A.P. sõnade alusel

tegevusterapeudi Heleri Kivili ja sotsiaaltöötaja Maarika Tisleri poolt.

A.R. palub tuvastada F.R. põlvnemise A.P. .

II KOHTUISTUNG

Avaldaja jäi avalduse juurde. Isadust ei ole vormistatud, sest avaldaja ja A.P. mõtlesid, et ajavad

lapse paberid korda siis, kui abielluvad.

Puudutatud isik H.S. , A.P. ema, ei olnud avaldusele vastu.

Puudutatud isik A.P. oli avaldusega nõus ja kinnitas, et F on tema pojapoeg.

Puudutatud isik U.P. oli avaldusega nõus ja kinnitas, et F on tema vennapoeg.

III KOHTU SEISUKOHT

TsMS § 579 lg 1 kohaselt lahendab kohus põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, üksnes

avalduse alusel. PkS § 42 lg 1 sätestab, et kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse

põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse

eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab.

A.R. palub tuvastada F.R. põlvnemise A.P. (tl 5-6, 32). Sünnitunnistuse ja sünniakti nr 6

kohaselt sündis F.R . Tartus (tl 9, 22). Emana on sünniakti kantud avaldaja A.R; isa nimeks on

märgitud PkS § 43 ja ema ütluse alusel A.R. Surmatunnistusest nähtuvalt suri A.P. Tartus;

surmaakti nr 45 koostas Tartu Vallavalitsus 29.12.2005 (tl 10).

Vastavalt PkS § 42 lg 2 tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad

meest lapse isaks pidada. PkS § 38 lg 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud.

Rehabilitatsiooniplaanis on märgitud A.P. pojaks F.R. ja elukaaslaseks A.R. (tl 12);

tegevusterapeut Heleri Kivili hinnangust nähtuvalt tegeleb A.P. oma pojaga (tl 11).

Tunnistaja T.R. ütluste kohaselt tundis tema A.P. lapsest saadik, nad elasid ühes külas. A.R.

tunneb ta alates sellest ajast, kui A ja A hakkasid ca 10 aastat tagasi koos elama. Tunnistaja

arvab, et A.P. on F. isa. Nad on ühte nägu ja A.P. pidas F oma pojaks (tl 32). Ka tunnistaja A.N.,

kes tundis A.P. juba kooliajast, kinnitas, et Aari pidas F oma pojaks. A. ja F. R. ning A.P. elasid

ühise perena (tl 33).

Arvestades eeltoodut, avalduses toodud asjaolusid (tl 5-6) ning puudutatud isikute A.P. isa A.P.,

ema H.S. a ja venna U.P. seisukohti (tl 14-16, 32), leiab kohus, et on põhjendatud tuvastada, et

F.R. põlvneb A.P. .

TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Kohtunik