3-05-951/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 15.märtsil 2006. a Tallinnas Haldusasja number 3-05-951 Haldusasi Jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljon kaebus R.S.'u vastu ametniku poolt tekitatud 121 931,47 krooni suuruse kahju hüvitamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 01.märtsil 2006.a. Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Jalaväe väljaõppekeskus Üksik-vahipataljon , Esindaja Rene Brus, volitatud esindaja Terje Sauemägi; Vastustaja: R.S. RESOLUTSIOON Mõista R.S.ult riigi kasuks Jalaväe väljaõppekeskuse Üksikvahipataljon kaudu välja kahjuhüvitis summas 121 931, 47 krooni ( ükssada kakskümmend üks tuhat üheksasada kolmkümmend üks krooni ja nelikümmend seitse senti). HKMS § 92 lg 1 alusel mõista R.S.ult Jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljon kasuks välja viimase poolt kantud kohtukulu ( riigilõiv) summas 3 657, 94 krooni ( kolm tuhat kuussada viiskümmend seitse krooni ja üheksakümmend neli senti).

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates kohtuotsuse teinud halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule teatada kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse võib esitada teate esitanud isik ( HKMS § 31 lg 4 ja lg 5). Kohus juhib tähelepanu sellele, et tulenevalt alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lõikest 2 peavad apellatsiooniteade ja apellatsioonkaebus olema esitatud kohtu kantseleisse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu. Posti teel menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel posti saabumisest kohtusse, mitte aga postitempli kuupäevast.

2 ASJAOLUD

1)Jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljon ülem lähetas 10.02.2005.a. käskkirjaga nr 15 L autojuht-instruktor nooremseersant R.S.u ajavahemikuks 14.02-20.02.2005.a. Vana-Võidus läbiviidavale sõidukijuhtide erialakursustele .Jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljon 11.02.2005.a. kinnitatud sõidukite kasutamise päevakorralduse p 9 kohaselt oli nimetatud kursustele meditsiiniteenistuse käsutusse suunatud VW Caddy reg nr 990 MDI juhiks ajavahemikul 14.02-18.02. R.S.. 16.02.2005.a. toimus Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee 92.kilomeetril liiklusõnnetus, kus Balti Autoliising AS-le kuuluv ja Üksik-vahipataljoni kasutuses olev sõiduauto VW Caddy reg nr 990 MDI , mida juhtis kaitseväelane R.S., sõitis teeolusid arvestamata ja ebaõigelt valitud kiiruse tõttu teelt välja ning paiskus jõkke. Kohalesaabunud Lõuna Politseiprefektuuri politseipatrull tuvastas liiklusõnnetuses osalenud sõidukit VW Caddy reg nr 990 MDI juhtinud R.S.ul alkoholijoobe, mis on fikseeritud 16.02.2005.a. kell 06.37 koostatud protokollis alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel. Pärast liiklusõnnetuse põhjustamist muutus kõnealune sõiduk kasutamiskõlbmatuks. Balti Autoliisingu AS esitas 04.04.2005 Jalaväe väljaõppekeskusele Üksik-vahipataljon hüvitisnõude nr 110794633 , mille kohaselt oli kõnealuse sõiduki väärtusest hüvitamata 121 931 krooni ja 47 senti. Nimetatud summa tasus Jalaväe väljaõppekeskus Üksikvahipataljon liisingu-ettevõttele tekitatud kahju hüvitamiseks 15.04.2005.a. 21.03.2005.a. avalduses tunnistas R.S. enda süülist käitumist, mille tagajärjel tekitas ta varalise kahju Jalaväe väljaõppekeskusele Üksik-vahipataljon ning nõustus vastavalt kokkulepitud maksegraafikule kahju hüvitama. R.S. vabastati ametikohalt ja temaga lõpetati tegevteenistuse leping omal soovil alates 08.04.2005.a. Jalaväe väljaõppekeskuse Üksikvahipataljon 30.04.2005.a. palgalehe alusel on esimeseks tagasimakseks R.S.ult kinni peetud 2500 krooni.

KAEBUSE MOTIIVID

2)Kaitseväeteenistuse seaduse § 187 kohaselt on kaitseväelane kohustatud hüvitama riigile süüliselt teenistuskohustuste rikkumisega tekitatud kahju. Kahju eest väljamõistetava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel ning kahju hüvitamise korra osas kohaldatakse avaliku teenistuse seaduses ametniku varalist vastutust reguleerivaid sätteid. Kahju hüvitamise kohustus on sätestatud ka ATS § 89.1. Liiklusseaduse § 20 lg 3 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. R.S. on oma 21.03.2005.a. avalduses tunnistanud enda süülist käitumist, mille tagajärjel tekitas ta kahju Üksik-vahipataljonile ning on nõustunud vastavalt kokkulepitud maksegraafikule kahju hüvitama. Balti Autoliisingu AS 04.04.2005 esitatud hüvitisnõude nr 110794633 kohaselt oli kõnealuse sõiduki väärtusest hüvitamata 121 931 krooni ja 47 senti , millise summa on kaebuse esitaja liisingfirmale hüvitanud. Üksik-vahipataljoni 30.04.2005.a. palgalehe alusel on esimeseks tagasimakseks R.S.ult kinni peetud 2500 krooni. 05.05.2005.a. on Üksik-vahipataljon tuletanud R.S.ule meelde tema kohustusi, kuid R.S. ei ole sellele reageerinud. Kaebuses taotletakse teenistussuhtes R.S.u poolt riigile tekitatud kahju 121 931 krooni ja 47 senti väljamõistmist vastustajalt, samuti kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 3 657, 94 krooni väljamõistmist vastustajalt Jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljon kasuks.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

3)R.S. kohtule kirjalikku seletust kaebuse kohta ei esitanud.

3

KOHTUISTUNG

4)Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma seisukohtade juurde ning leidis, et kuna vastustaja ei ole üles näidanud mingit omapoolset initsiatiivi, ei ole kaebuse esitaja huvitatud maksegraafiku koostamisest ning palus kohtul välja mõista kahjusumma . R.S. selgitas asja arutamisel , et kirjalikku seletust ei esitanud ta kohtule kaebuse kohta seetõttu, et tal puuduvad esitatud kaebusele vastuväited. R.S. tunnistas oma süüd kahju tekitamises, samuti kinnitas, et ta aktsepteerib nõuet esitatud suuruses . Varem kaebuse esitajaga kokku lepitud maksegraafiku mittejärgimist on vastustaja põhjendanud rahaliste vahendite puudumisega. R.S. avaldas, et tema sissetulekutest ei piisa nõutava summa ühekorraga tasumiseks, mistõttu ta sooviks võlgnevuse tasuda maksegraafiku alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

5)Riigivastutuse seaduse (RVS)§ 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud ( edaspidi kannatanu) võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3,4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. RVS § 12 lg 1 kohaselt on kahju kannatanud isikule kohustatud kahju hüvitama avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. RVS § 19 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitanud avaliku võimu kandja esitada regressinõude käesoleva seaduse § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isiku vastu, kelle õigusvastase tegevuse tulemusena kahju tekkis. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt vastutab käesoleva seaduse § 12 lõikes 2 nimetatud isik avaliku võimu kandja ees üksnes süüliselt kahju põhjustamisel. Kahju tekitamise ajal oli R.S. kaitseväeteenistuses. Kaitseväeteenistuse seaduse § 2 lg 1 kohaselt on kaitseväeteenistus avaliku teenistuse eriliik, mis sätestatakse käesolevas seaduses. KVTS § 187, sätestades kaitseväelase varalise vastutuse, näeb ette: (1) Kaitseväelane on kohustatud hüvitama riigile süüliselt teenistuskohustuste rikkumisega tekitatud kahju; (2) Riigile kaitseväelase poolt tekitatud kahju on ka riigi poolt makstud hüvitis kaitseväelase teenistuskohustuste rikkumisega kolmandale isikule tekitatud kahju eest; (3) Kaitseväelase poolt riigile tekitatud kahju eest väljamõistetava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel ning kahju hüvitamise korra osas kohaldatakse avaliku teenistuse seaduses ametniku varalist vastutust reguleerivaid sätteid; (4) Kahju hüvitamiseks teeb kaitseväelasele ettepaneku ja pöördub halduskohtu poole hüvitise väljamõistmiseks kaitseväelase teenistust korraldav ülem. Tähtaegade osas kohaldatakse avaliku teenistuse seadust. Avaliku teenistuse seaduse ( ATS) § 89.1 lg 1 sätestab, et ametnik on kohustatud hüvitama riigile või kohalikule omavalitsusüksusele, kelle asutuses ta kahju tekitamise ajal töötas, süüliselt teenistuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju. Sama paragarahvi lg 2 kohaselt on riigile või kohalikule omavalitsusüksusele ametniku poolt tekitatud kahjuks ka riigi või kohaliku omavalitsusüksuse poolt makstud hüvitis ametniku teenistuskohustuse rikkumisega kolmandale isikule tekitatud kahju eest. Viidatud paragrahvi lg 4 näeb ette, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse ametniku majanduslikku olukorda, kahju suurust ametniku palgaga võrreldes, teenistuskohustuse iseloomust tulenevat riski kahju tekkimiseks, teenistusstaažist objektiivselt tulenevat kogemuste puudumist, ametnikule antud teenistusalaseid korraldusi ja juhiseid, samuti muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju täielik

4 hüvitamine ametniku poolt oleks ebaõiglane. Kui kahju pole tekitatud tahtlikult, ei tohi nõutav hüvitis ületada ametniku kuuekordset ametipalga ja lisatasude summat ( lg 6). Käesoleval juhul ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et R.S. oli kahju tekitamise ajal kaitseväe lepingulises tegevteenistuses, seega on vastustaja näol tegemist kaitseväelasega , kelle suhtes kuuluvad varalise vastutuse osas kohaldamisele KVTS § 187 ja ATS 6.peatüki 4.jao „Ametniku varaline vastutus“ sätted. R.S. ei ole vastu vaielnud ka sellele, et ta on tekitanud riigile kahju süüliselt teenistuskohustuste rikkumisega ning erimeelsused puuduvad menetlusosaliste vahel selles, et eespooltoodud sätetest tulenevalt on R.S. kohustatud hüvitama riigile süüliselt teenistuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju , kusjuures selliseks kahjuks on ka riigi poolt makstud hüvitis kaitseväelase teenistuskohustuste rikkumisega kolmandale isikule tekitatud kahju eest.

6) R.S. ei ole asja arutamisel vaidlustanud asjaolu, et kahju, mis seisnes sõiduauto VW Caddy reg nr 990 MDI kasutuskõlbmatuks muutumises asetleidnud liiklusõnnetuse tagajärjel, tekkis tema poolt teenistuskohustuste süülise rikkumise tagajärjel. Seetõttu ei pidanud kohus vajalikuks nõuda R.S.uga sõlmitud tegevteenistuse lepingu täiendavat kohtule esitamist. Samas leiab kohus, et R.S.u poolt teenistuskohustuste süüline rikkumine on tõendatud ka asjas esitatud teiste dokumentaalsete tõenditega ja tuvastatud asjaoludega. Nähtuvalt haldusasjas esitatud dokumentidest, s.h. 16.02.2005.a. koostatud liiklusõnnetuse aktist ning Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi liiklusjärelevalve grupi 17.02.2005.a. õiendist on liiklusõnnetuse põhjuseks sõidukijuhi poolt teeoludega mittearvestamine ning ebaõigelt valitud kiirus. Viljandi liiklusjärelevalve grupp tuvastas avariis osalenud sõiduki VW Caddy reg nr 990 MDI juhtinud R.S.ul alkoholijoobe, mis on fikseeritud 16.02.2005.a. kell 06.37 koostatud protokollis alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel. Alkoholijoobe tuvastamise tulemustega on R.S. nõustunud. Kaitseväe distsiplinaarseaduse § 5 järgi on kaitseväe distsipliin seaduste, kaitseväes kehtivate määruste, neist alamate õigusaktidega ja käskudega kehtestatud teenistuskohustuste ning kaitseväe korra nõuete täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt. KVTS § 82 lg 1 p 1 tulenevalt on tegevteenistuse leping Eesti Vabariigi nimel lepingulisse teenistusse võetava isikuga sõlmitav kirjalik kokkulepe, mille kohaselt lepingulisse teenistusse võetav isik kohustub teenima kaadrikaitseväelasena ja alluma käesolevas seaduses, kaitseväe määrustikes ja muudes õigusaktides sätestatud tingimustele ja korrale. Autojuht-instruktori teenistuskohustuseks oli vaieldamatult ka liiklusalaste õigusaktide nõuete järgimine. Lisaks Liiklusseadusest sõidukijuhile tulenevatest kohustustest, mis sätestavad muu hulgas kohustuse järgida liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagada liikluse sujuvus, et vältida ohtu ja kahju tekitamist(LS § 2 lg 1 ); kohustust hoiduda oma käitumises kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada inimesi või kahjustada vara (LE § 7 lg 5) , samuti LS § 20 lg 3 sätestatud sõiduki juhtimise keelust joobeseisundis juhi poolt ning liikluseeskirjade vastavatest sätetest on Kaitseväe juhataja 07.03.2003.a. käskkirjaga nr 64 keelatud kaitseväe väeosade, asutuste ja kaitseliidu üksuste territooriumil ja ruumides, õppekohtades, ajutistes teenistuskohtades ja sõidukites alkohoolsete jookide , piiritust sisaldavate , narkootiliste ja psühhoaktiivsete ainete ilma teenistusliku vajaduseta hoidmine ja omamine ning arsti ettekirjutuseta tarbimine. Sama käskkirja p-ga 2 keelas kaitseväe juhataja alkohoolses joobes, narkootilistest või psühhoaktiivsetest ainetest tingitud joobes ning nende ainete tarvitamise tunnustega kaitseväelastel, kaitseliitlastel ja teenistujatel ( edaspidi teenistuja) viibida üksuse territooriumil ja ruumides, õppekohtades, ajutistes teenistuskohtades ning sõidukites. Käskkirja p 3 sätestab, et punktis 2 loetletud kohtades viibiv alkohoolses joobes, narkootilistest või psühhoaktiivsetest ainetest tingitud joobes või nende ainete tarvitamise tunnustega teenistuja tuleb kõrvaldada teenistuskohustuste täitmiselt ning alustada tema suhtes distsiplinaarmenetlust.

5 Seega juba Kaitseväe juhataja 07.03.2003.a. käskkirjaga nr 64 kehtestatud teenistuskohustuste rikkumine kinnitab teenistuskohustuste rikkumist vastustaja poolt. Autoga lähetuses viibides joobeseisundis liiklusõnnetuse põhjustamine ja sellega kaebuse esitajale varalise kahju tekitamine on käsitletav teenistuskohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahjuna, sest kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille põhjal saaks väita süü puudumist auto juhtimisel joobeseisundis .

7)Balti Autoliisingu AS-i 04.04.2005 Jalaväe väljaõppekeskusele Üksik-vahipataljon esitatud hüvitisnõude nr 110794633 alusel oli kõnealuse sõiduki väärtusest liiklusõnnetuse toimumise ajaks hüvitamata 121 931 krooni ja 47 senti. Nimetatud summa on Üksik-vahipataljon tasunud 15.04.2005.a. Balti Autoliisingu AS-le maksekorraldusega nr 781. Seega on Jalaväe väljaõppekeskus Üksik-vahipataljon R.S.u teenistuskohustuste süülise rikkumisega Balti Autoliisingu AS-le tekitatud kahju hüvitanud ning regressinõude esitamine R.S.u vastu kahju hüvitamiseks on põhjendatud.

Kahjuhüvitis summas 121 931 krooni ja 47 senti kuulub R.S.ult riigi kasuks Jalaväe väljaõppekeskuse Üksik-vahipataljon kaudu väljamõistmisele. Kohus ei ole käesoleval juhul tuvastanud asjaolusid, millest tulenevalt kahju täielik hüvitamine ametniku poolt oleks ebaõiglane. Selliste asjaolude esinemisele ei ole viidanud ka menetlusosalised. Ehkki vastustaja R.S. on esitanud kohtule dokumendid, kinnitamaks väljamõistetava kahjuhüvitise ühekorraga maksmiseks rahaliste vahendite puudumist, ei saa nimetatu olla kohtule aluseks esitatud taotlusekahjuhüvitise kogusummas väljamõistmiseks rahuldamisest keeldumiseks. Siinjuures selgitab kohus R.S.ule, et kohtuotsuse täitmisel sissenõudja avalduse alusel on nõutava summa ühekorraga tasumise võimatuse korral tal selleks sätestatud korras ja tähtaegadel õigus taotleda täitemenetluses võla tasumist maksegraafiku alusel.

8)HkMS § 92 lg 1 sätestab, et pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. HkMS 93 lg 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Kaebuse esitaja Jalaväe väljaõppekeskus Üksik-vahipataljon, kelle kasuks käesolev otsus on tehtud, taotleb vastustajalt enda kasuks kohtukuluna tasutud riigilõivu 3 657, 94 krooni väljamõistmist. Nimetatud kulu kandmise kohta on esitatud maksekorraldus. Kuivõrd riigilõivu suuruse sätestab seadus ning kaebaja ei ole nõudnud muude kohtukulude väljamõistmist, puudub vajadus võtta seisukohta kulude põhjendatuse osas.

Lea Kuuse kohtunik