3-05-955/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-05-955 (endine 3-482/05) Otsuse kuupäev 15.märts 2006 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus kohtutäitur Reet Rosenthali vastu kahju hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 28.veebruar 2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX ja tema esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel ning vastustaja Reet Rosenthal ja tema esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

28.04.1997 laenas XXX Ekspordi Krediteerimise ja Garanteerimise Sihtasutuselt (edaspidi Kredex) 500 000 krooni, seades tagatiseks hüpoteegi Uuetoatalu kinnistule.

27.11.2000 esitas Kredex avalduse hüpoteegiga tagatud nõuete täitmisele pööramiseks, nõudes XXX kuuluva kinnistu müüki. XXX nõue oli selleks ajaks 672 159 krooni.

30.04.2001 arestis kohtutäitur R.Rosenthal XXX kuuluva Uuetoatalu kinnistu. XXX arestimise juures ei viibinud. Kinnisasja hinnaks määras kohtutäitur sissenõudja nõude suurusega võrdse summa.

23.05.2001 saatis kohtutäitur XXX teatise enampakkumise kohta, mis pidi toimuma 27.06.2001, kuid mis nurjus, sest kohtutäitur kuulutas välja kolm korda kordusenampakkumisi, neist viimase 07.08.2002 algusega 10.09.2002. Viimase enampakkumise alghinnaks oli 70 000 krooni.

10.09.2002 läbiviidud enampakkumisel müüs kohtutäitur kinnistu hinnaga 70 000 krooni.

Sellega tekitati XXX väidetavalt kahju, mille suuruseks ta hindab 527 841 krooni.

31.08.2005 esitas XXX hagiavalduse Tartu Maakohtule. Tartu Maakohtu 22.10.2005 määrusega keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastati see ning selgitati, et hagejal on õigus pöörduda kohtutäiturilt kahjutasu nõudes Tartu Halduskohtusse. 25.10.2005 esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse kohtutäitur Reet Rosenthali poolt tekitatud kahju hüvitamise nõudes.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Kaebuse esitaja palub kohtul välja mõista kohtutäitur Reet Rosenthalilt kahjusumma 527 841 krooni, mis seisneb enampakkumise läbiviimises ebaõige hinnaga ja leiab, et ta on teinud kõik endast sõltuvalt kahju ärahoidmiseks.

Kaebaja väidete kohaselt sai ta enampakkumise toimumisest teada pärast enampakkumist. Kaebaja väidab, et kuigi kohtutäitur oli teadlik tema elukohast, saatis ta kutseid aadressile, millelt kaebaja ei saanudki neid kätte saada – kinnisasja aadressil.

Kaebaja leiab, et kui kohtutäitur oleks järginud seadust ja selgitanud välja hinna, millest odavamat ei olnud tal õigust Uuetoatalu kinnistut müüa, siis ei oleks kinnistut müüdud odavamalt kui 750 000 krooni ja kinnisasi oleks jäänud müümata ning kaebajal oleks säilinud omand kinnisasjale.

Kaebaja väidab, et kinnistu müügiga tegeles ta jõudumööda ka ise ning omandi säilimisel oleks ta saanud kinnisasja võõrandada tol ajal Saksamaal elanud Edgar Toomile hinnaga 1,2 miljonit krooni.

Kaebaja väidab, et kuni kinnistu müümiseni kohtutäituri poolt oli tema varaline seis positiivne min summas +827 841 krooni: kohustus Kredexi ees summas 672 159 krooni vs kinnistu

1 500 000 krooni. Kaebaja leiab, et tegelik varaline seis oleks olnud 300 000 krooni väiksem, so

527 841 krooni, sest vaieldamatu pakutud hind kinnistu eest oli 1,2 miljonit 1,5 asemel.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja kohtutäitur Reet Rosenthal palub jätta kaebus rahuldamata lähtudes riigivastutuse seaduse §-st 7 lg 1.

Vastustaja leiab, et kaebus ei ole esitatud tähtaegselt, kuna kaebuse halduskohtule esitamise ajaks oli möödunud seaduses sätestatud kaebuse esitamise tähtaeg.

Vastustaja on seisukohal, et kaebajal oli võimalik vältida kahju tekkimist ja tal oli võimalik vaidlustada sätestatud korras kohtutäituri tegevus enampakkumise läbiviimisel, mida kaebaja ka tegi. Nimelt esitas kaebaja oma esindaja vahendusel Tartu Maakohtule 19.09.2002 hagiavalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ning kohtutäiturile 20.09.2002 kaebuse täituri tegevuse peale, milles taotles talle kuuluva kinnistu enampakkumise kehtetuks tunnistamist, sest enampakkumisel rikuti oluliselt enampakkumise tingimusi. Kaebaja esindaja A.Laansalu teatas oma 31.10.2002 kirjas, et loobub 20.09.2002 esitatud kaebusest Tartumaa kohtutäitur Reet Rosenthali tegevuse peale, samuti on ta esitanud avalduse Tartu Maakohtule loobumiseks ka

19.09.2002 esitatud hagist. Tartu Maakohtu 01.11.2002 määrusega võeti hagist loobumine vastu ja lõpetati menetlus tsiviilasjas nr 2-1685/2002.

Vastustaja on seisukohal, et kaebajal oli võimalik vältida kahju tekkimist, mis väidatavalt seisnes kinnistu müümises enampakkumisel, kuid ta loobus ise sellest ning on seetõttu minetanud õiguse nõuda käesolevas asjas kahju hüvitamist. Enampakkumise läbiviimisega tekitatud väidetav kahju ei olnud vältimatu ning kohtutäituri tegevuse ja kahju vahel puudub põhjuslik seos.

Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätmise korral välja mõista kaebajalt tema kasuks kohtukulud kogusummas 6573.50 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohus on seisukohal, et kaebus on esitatud kohtule õigeaegselt, kaebuse esitamise tähtaega rikkumata. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus kahju hüvitamiseks esitada 3 aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Asja materjalidest nähtuvalt esitas XXX hagiavalduse Tartu Maakohtule 31.08.2005, seega tähtaegselt, kuigi valesse kohtusse. Pärast seda, kui Tartu Maakohus oma 26.09.2005 kohtumäärusega keeldus hagi menetlusse võtmast (tl 27), esitas XXX 24.10.2005 kaebuse Tartu Halduskohtule.

RVS §-st 7 lg 1 tuleneb põhimõte, mille kohaselt kahju hüvitamise võib välistada esmase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine, millega oleks saanud kahju tekkimist vältida. Vastavalt eelnimetatud sättele isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3,4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kohus on seisukohal, et see vastutust välistav põhimõte on kohaldatav kõikide esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise puhul, mitte üksnes halduskohtumenetluses sätestatud õiguskaitsevahendite puhul.

Õiguskaitsevahendid täitemenetluses sätestab täitemenetluse seadustik (TMS). TMS § 677 järgi on enampakkumise kehtetuks tunnistamise üheks tingimuseks enampakkumise nõuete oluline rikkumine. Enampakkumise vaidlustamise eesmärgiks on võimaldada enampakkumiseelse olukorra taastamine. Esmasteks õiguskaitsevahenditeks, mida kaebuse esitaja pidanuks oma õiguste rikkumise korral kasutama, olid kaebuse esitamine kohtutäituri tegevuse peale (TMS § 77 alusel), samuti avalduse esitamine üldkohtule enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes (TMS §-d 64-44 alusel). Asja materjalidest nähtuvalt kaebaja esitas kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, samuti esitas ta Tartu Maakohtule hagiavalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes.

Kaebuse esitaja väide, et ta sai 10.09.2002 toimunud enampakkumisest teada pärast enampakkumist, on paljasõnaline ja ei leidnud kohtu tõendamist. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtutäitur on 29.03.2001 saatnud XXX aadressile Tallinn, Kolde 96-52 teate, mille võlgnik on ka kätte saanud (tl 57), samuti on Ametlikes Teadaannetes 07.08.2002 avaldatud enampakkumisteade 10.09.2002 toimuva kordusenampakkumise kohta (tl 15). Kaebaja suulise seletuse kohaselt helistas ta kohtutäiturile enne enampakkumist kodunumbrilt kas 9.või 10.kuupäeva hommikul, et ostja on olemas, millega on tõendatud, et kaebaja oli teadlik 10.09.2002 toimuvast enampakkumisest.

Kaebuse esitaja väide kohtuistungil, et ta ei teadnud hagist loobumisest kuni 2004.aastani midagi, on väheusutav ja ei leidnud kohtus tõendamist.

Toimiku materjalidest nähtub, et XXX sõlmis 11.09.2002 kliendilepingu vandeadvokaat vanemabi Ain Laansaluga (tl 63). Advokaadivolikirja nr :3-103/02 (tl 48) alusel esitas A.Laansalu Tartu Maakohtule 19.09.2002 hagiavalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (tl 47). Advokaadivolikirja nr: 3-104/02 (tl 45) alusel esitas A.Laansalu Tartumaa kohtutäitur Reet Rosenthalile kaebuse täituri tegevuse peale (tl 44). 31.10.2002 esitas XXX esindaja A.Laansalu kohtutäiturile kaebusest loobumise, milles teatab, et ta loobub 20. septembril 2002 esitatud kaebusest Tartumaa kohtutäitur Reet Rosenthali tegevuse peale, samuti esitas ta avalduse Tartu Maakohtule loobumiseks ka 19.09.2002 esitatud hagist ( tl 46). Tartu Maakohtu 01.11.2002 määrusega tsiviilasjas nr 2-1685/2002 võeti vastu XXX loobumine hagist Tartumaa kohtutäitur Reet Rosenthali vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ning lõpetati asja menetlus (tl 49).

Arvestades eelnevat asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja on olnud vaidlustamise korrast ja viisist suurepäraselt teadlik ja on esmaseid õiguskaitsevahendeid kasutanud, kuid on nende kasutamisest vabatahtlikult loobunud, seetõttu jätab kohus juhindudes HKMS §-st 26 lg 1 p 6 ning riigivastutuse seaduse §-s 7 lg 1 sätestatud vastutuse välistamise põhimõttest lähtudes kaebuse rahuldamata.

HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti ja sama seaduse § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti välja tema poolt kantud kohtukulud. HKMS § 87 lg 2 kohaselt võib kohus väljamõistetavaid õigusabikulusid vähendada, kui need on põhjendamatult suured. Õigusabikulude vähendamine hõlmab muuhulgas ka nende täielikult väljamõistmata jätmise.

Vastustaja esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe esitas kohtule taotluse kohtukulude väljamõistmiseks. Seega tuleks antud juhul kaebajalt välja mõista vastustaja poolt kantud kohtukulud summas 6573.50 krooni.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et olukorras, kus kaebaja on maksejõuetuse tõttu vabastatud riigilõivu, kautsjoni ja õigusabi eest tasumisest ning sealjuures on tuvastamata protsessiosalise pahatahtlikkus oma kaebeõiguse kasutamisel, ei ole kaebajalt haldusorgani kasuks kohtukulude väljamõistmine põhjendatud (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.10.2005 otsus haldusasjas nr 3-3- 1-48-05 ja 29.11.2005 otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-05).

Ehkki käesolevas asjas ei ole XXX olnud õigusabi eest tasumisest vabastatud, vabastas kohus ta osaliselt riigilõivu tasumisest – 15 835.23 krooni asemel kohustati teda maksma riigilõivu 1000 krooni (tl 28-29), kuna kaebuse esitaja on 63-aastane pensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on pension 2474 krooni kuus. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et kohtukulude väljamõistmine XXX ei ole põhjendatud.

Maare Aloe kohtunik