3-03-121/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht

13.06 2005. a Tallinn Haldusasja number 3-341/05

Haldusasi L.L.`i kaebus Tallinna Linnavalitsuse 19.02.03.a. korralduse nr 421-k tühisuse tuvastamise nõudes; korraldusest tuleneva riigihanke 26.02.03.a. raamlepingu ja täiendava kokkuleppe tühisuse tuvastamise nõudes; moraalse kahju hüvitamise nõudes suuruses 10 000 kr RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb kohtule teatada kirjalikult 10 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik.

KAEBAJA SEISUKOHAD

L.L.`i väidetel rikub tema subjektiivseid õigusi 1) Tallinna Linnavalitsuse 19.02.03.a. korraldus nr 421-k riigihanke (viitenumber 004367) raamlepingu ja täiendava kokkuleppe nr 1 ning Tallinna Ühistranspordi sõidupiletite ja –kaartide müügi turvalisuse tagamise lepingu nr 1341 muudatuse ja lisa nr

8 heakskiitmine ning Eno Saarèle ja Ain Valdmann`ile volituste andmine lepingute allakirjutamiseks. 26.02.03.a. riigihanke raamlepingu ja täiendava kokkuleppe nr 1 riigihanke raamlepingule 26.02.03.a. Kaebuse esitaja leidis, et ta on soovinud esitada tühisuse tuvastamise nõude ja 26.05.05.a. kohtuistungil taotles muuta oma kaebuse täpsustustes esitatud (tlk 48) eksitavat sõnastust, milles oli märkinud, et taotleb korralduse ja raamlepingu ning täiendava kokkuleppe õigusvastaseks tunnistamist või tühistamist. Märgitu tõttu puudub kaebuse esitajal vajadus esitada tähtaja ennistamise taotlus.

2) Kaebuse esitaja leiab, et märgitud aktidega tehti võimalikuks tema karistamine väärtegude toimepanemise eest AS Falck Eesti töötajate poolt, kellel selleks puuduvad seaduslikud volitused. Kõik väärteomenetluse otsused on sellest tulenevalt õigusvastased ning neid ei ole võimalik täitmisele pöörata. Eraõiguslik juriidiline isik AS Falck Eesti kuritarvitab seadust, tal ei ole õigus nõuda trahve, tülitada isikuid, sh ka teda ühistranspordi sõidukis ja nõuda sõidupiletit, veel vähem trahvida. Rahatrahvist laekunud raha tuleb kanda kohaliku omavalitsuse arveldusarvele aga mitte AS Falck Eesti arvele. Kuna ta liiklejana soovib kasutada ka taksot või muud sõidukit, siis on tema huviks, et ebaseaduslik AS Falck Eesti töötajate tegevus parkimise osas viivistasu otsuste koostamisel lõpetataks. AS Falck Eesti põhikiri ei võimaldagi osutada neid teenuseid, mis temale on halduslepingutega pandud. Ta on reisinud mitmes Euroopas riigis ja teab, et neis riikides on lapsed, vanurid ja töötud õigustatud sõitma ühistranspordisõidukites kas soodustingimustel või hoopis tasuta, järeldab sellest, et Eestis puudub vaesuse tõttu võimalus nõuda temasugustelt töötutelt sõidupileti eest tasumist. See raha, mis antakse ülesannete täitmiseks rikkale firmale AS-le Falck Eesti, tuleb jaotada muuks otstarbeks või vaestele ja lastele. Jääb arusaamatuks, miks kantakse AS-le Falck Eesti nn tema ülesannete täitmiseks üle suured rahasummad, kui firma tegevus on ebaseaduslik. Kaebaja soovib, et karistamine õigusrikkumiste eest ja viivistasu määramine toimuks seaduslikus korras, seaduslikult volitatud isiku poolt. Veel leiab L.L., et teda traumeerib AS Falck Eesti tegevus, teda ja rahvast peetakse orjadeks, firma tegevuses on terrorismile omaseid tunnuseid ja tegelikult ei osuta firma üldse teenust, mille eest nõuab tasu. Kui ta ei saa kasutada linnatransporti, siis piiratakse tema liikumisvabadust. Väärteomenetluse otsuse esitas, et näidata, kuidas rahalised ülekanded tuleb teha AS-le Falck Eesti, kellele neid üle ei tohiks kanda. Kaebuse esitaja on traumeeritud seisundis Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 421-k , riigihanke raamlepingu ja täiendava kokkuleppe nr

1 täitmise tõttu linnavalitsuse poolt, kuna on pidanud pöörduma kohtusse ja see tegevus rikub tema hingelist tasakaalu, samuti on ta pidevalt traumeeritud, kui kasutab ühistransporti. Selle tõttu leiab kaebaja, et tal on õigus esitada kahjunõue suuruses 10.

000 .- krooni.

TALLINNA LINNAVALITSUSE ESINDAJA SEISUKOHT

Esindaja K.Rätsep leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kuna kaebuse esitaja nõudeks on tühisuse tuvastamise nõue, siis nõustub kaebuse esitajaga, et kaebuse esitamise tähtaja küsimust ei tõusetu. Kaebaja püüab Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 421-k vaidlustamise kaudu väita, et 26.02.03.a. sõlmitud riigihanke raamlepingu ja selle lisa nr 1 täiendava kokkuleppe nr 1 tühisuse tuvastamisel ta ei pea enam ühistranspordisõidukeid kasutades tasuma ühiskondliku teenuse eest ja ta õigustab piletita sõitmist. Konkreetsed rahatrahvid on temale määratud näiteks järgmiselt: 10.06.2003.a. tehti karistusotsus, millega väärteomenetluses määrati temale rahatrahv 600 krooni ; 29.09.2003.a. määrati samuti

600 krooni; 09.12.2004.a. määrati 420 kr; 07.01.05.a. määrati 300 kr. Kolmel viimasel juhul on kaebaja jätnud rahatrahvid tasumata. Otsused tuleb vaidlustada Tallinna Linnakohtus ja Tallinna Halduskohtu otsus ei lahendaks kaebaja probleemi nende trahvide tasumisel. L.L.i otsene huvi peaks olema suunatud nende otsuste tühistamisele. Tallinna linna ja AS Falck Eesti vahel on sõlmitud õiguspärane haldusleping. Väärteo menetlemise eraõiguslikule juriidilisele isikule üleandmise võimalus tuleneb Väärteomenetluse seadustikust kui ka Ühistranspordiseadusest (edaspidi ÜTS) . ÜTS §

54. 11 lg 3 kohaselt võib eraõiguslikul isikul olla väärteomenetluses kohtuvälise menetleja õigused halduslepingu alusel. Väärteomenetluse seadustiku § 9 p 3 järgi on kohtuväline menetleja eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel. Tallinna Linnavolikogu võttis vastu 18.04.02.a. otsuse nr 176 „Nõusoleku andmine ühistranspordipileti ning taksoveo-ja parkimisnõuete täitmise kontrollteenuse lepinguliseks üleandmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule. „ Volikogu kohustas linnavalitsust läbi viima vastava riigihanke.

Tallinna Linnavalitsus volitas 29.05.02.a. korraldusega nr 1571-k kõnealust riigihanget läbi viima Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti (edaspidi TSAPA). TSAPA 10.01.03.a. käskkirjaga nr 1/1-6/2 tunnistati riigihanke edukaks pakkujaks AS Falck Eesti. Ametite ümberkorraldamisel moodustati Tallinna Transpordi ja Keskkonnaamet ja anti riigihanke raames sõlmitavast lepingust tulenevate ülesannete täitmine üle Tallinna Transpordi – ja Keskkonnaametile. Seega, korraldusega nr 421-k Riigihanke raamlepingu ja täiendava kokkuleppe nr 1 ning Tallinna ühistranspordi sõidupiletite – ja kaartide müügi turvalisuse tagamise lepingu nr 1341 muudatuse lisa nr 8 heaks kiitmine ning volituste andmine Eno Saarele ja Ain Valdmannile volituste andmine lepingu allkirjastamiseks kiideti heaks riigihanke raamleping ning anti volitused Tallinna Transpordi-ja Keskkonnaameti juhataja Eno Saarele selle allkirjastamiseks.

AS Falck Eesti ja Tallinna Linna vahel sõlmiti 26.02.03.a. riigihanke tulemusena haldusleping, mis võimaldab AS-il Falck Eesti kontrollida ühistranspordi pileteid, menetleda väärtegusid ning vajadusel isikuid karistada. AS –il Falck Eesti on õiguslik alus tegutseda kohtuvälise menetlejana. Kaebaja muud väited ei anna samuti alust kaebuse rahuldamiseks. Kaebuse esitaja ei saa nõuda tasuta sõitmist käesoleva vastustaja vastu, üldistes huvides ei ole võimalik esitada kaebust, kuna kaebuse esitajal selles osas puudub kaebeõigus. Soodustuste küsimust ei lahenda Tallinna Linnavalitsus kaebuse esitaja poolt märgitud õigusaktide ja halduslepingu raames.

Vastustaja ei ole tekitanud kaebuse esitajale moraalset ega materiaalset kahju ja L.L.i nõue moraalse kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. L.L.ile ei ole saanud tekitada kahju ülalmärgitud haldusaktide ja lepingu kooskõlastamine, sõlmimine ja täitmisele asumine. Kohtukaebusi ei põhjustanud vastustaja ja kaebaja väidetavad hingelised kannatused ei ole aluseks, et rahuldada kahjunõue.

AS FALCK EESTI SEISUKOHT

Esitatud kaebus on alusetu ja kaebaja väited ei anna alust selle rahuldamiseks.

Tallinna Linnavalitsuse korraldus nr 421-k ning riigihanke raamleping 26.02.03.a. on õiguspärased, samuti lisana juurdekuuluv kokkulepe, nad ei puuduta vahetult kaebuse esitaja õigusi ja huve. L.L. viitab küll tehtud trahviotsusele, väärteomenetluse toimingutele, kui tema õigusi ja huve rikkuvatele, kuid tal on õigus vaidlustada tehtud trahviotsus ja menetlustoimingute rikkumine Tallinna Linnakohtus Väärteomenetluse seadustikus märgitud korras. Tallinna Linnavolikogu korraldusega nr 421-k antakse Tallinna Linnavalitsuse ametnikele volitused riigihanke raamlepingu sõlmimiseks. 26.02.03.a. riigihanke raamlepinguga, mis on sõlmitud Tallinna linna ja AS Falck Eesti vahel, lepitakse kokku ühistranspordi piletikontrolli teostamise, taksokontrolli ja parkimisjärelevalve üleandmises AS-ile Falck Eesti. Raamleping on sõlmitud Tallinna linna poolt läbiviidud riigihanke pakkumismenetluse tulemusena. Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 421-k antakse volitused Tallinna Linnavalitsuse ametnikele riigihanke raamlepingu sõlmimiseks. See on organisisese iseloomuga akt ja kaebaja õigusi ja huve see ei puuduta. 26.02.03.a. Tallinna linna ja AS Falck Eesti vahel sõlmitud riigihanke raamleping on iseloomult üldkohustuslik, selle alusel annab Tallinna linn AS-ile Falck Eesti üle järelvalvepädevuse, mis kuulub kohalikule omavalitsusele. Kaebuse esitaja ei ole suutnud selgitada, missugune on tema põhjendatud huvi asjas. Väide, et piletikontrolli käigus tekitati talle moraalset kahju, materiaalset kahju väärteomenetluse otsuse koostamisega. Samas on juba märgitud, et väärteomenetluses tehtud otsus kuulub vaidlustamisele Tallinna Linnakohtus ja halduskohtu pädevuses ei ole võtta seisukoht, kas väärteomenetleja oli pädev isik ja kas otsus on seaduslik. Kui raamleping ka ei oleks seaduslik, ei ole kaebuse esitaja antud kaebuse läbi võimalik muuta väärteoasjas tehtud otsust. Halduskohus ei saa võtta pädevuse puudumisest seisukohta, et väärteoasjas tehtud otsus või toiming ei ole õiguspärane. Esindaja P.Paal asja arutamisele ei ilmunud, asja arutamise ajast teadlik, taotlust asja arutamise edasilükkamiseks ei esitanud, kaebuse osas on esitanud kirjaliku seisukoha (tlk 62-64).

KOHTU SEISUKOHAD JA OTSUS

Kohus arvestades protsessiosaliste seisukohti, toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.

1) L.L. kaebuse toetamisel ei suutnud selgitada, kuidas Tallinna Linnavalitsuse 19.02.03.a. korralduse nr 421-k tühisuse tuvastamise, korraldusest tuleneva riigihanke 26.02.03.a. raamlepingu ja täiendava kokkuleppe nr 1 ning Tallinna ühistranspordi sõidupiletite ja –kaartide müügi turvalisuse tagamise lepingu nr 1341 muudatuse ja lisa nr

8 heaks kiitmine ning Eno Saarele ja Ain Valdmannile volituste andmine lepingute allkirjastamiseks, riigihanke raamlepingu 26.02.03.a. ja täiendava kokkuleppe nr 1 riigihanke raamlepingule 26.02.03.a. tühisuse tuvastamise nõudes parandab tema senist õiguslikku seisundit. Kohus selgitas kaebuse esitajale, et juhul, kui väärteo otsuse vormistas ja vormistab ebapädev isik ja otsus on juba märgitud põhjusel ebaseaduslik ja sellega rikutakse kaebuse esitaja õigusi, siis peab kaebaja esitama üldkohtule kaebuse väärteomenetluse otsuse tühistamiseks. Kui kohus menetleb kaebust väärteoasja otsusele, siis on kohtul võimalik võtta seisukoht, kas karistuse määras selleks pädev isik või mitte. Kaebajale soodsa lahendi korral kõrvaldatakse väidetava õiguserikkumise tagajärjed, taastatakse kaebuse esitaja subjektiivsed õigused. Halduslepingu või korralduse . tühisuse tuvastamine ei muuda L.L.i suhtes tehtud kiirmenetluse otsust kehtetuks. Kuna L.L. soovib, et tulevikus hakkaksid väärteo asjades langetama karistusotsuseid pädevad ametnikud, on kaebus esitatud avalikes huvides, millele kohus korduvalt L.L.i tähelepanu oli juhtinud. HKMS regulatsioon ei näe ette võimalust esitada kaebust avalikes huvides. Kaebuse toetamisel L.L. muud põhjendatud huvi esile ei toonud.

L.L.i väited, et rikutakse tema õigust vabadusele, eraelu puutumatusele või isikupuutumatusele, ta soovib kaitset väärikust alandavale kohtlemisele, õigust õigusvastaselt tekitatud varalise või moraalse kahju hüvitamisele, ei ole asjakohased. Sisuliselt viitas L.L. PS § -des 11, 13, 14, 18, 20 , 25, 26 ja sätestatud põhiõiguste rikkumisele ja veel leidis ta, et kui ta ei saa kasutada seaduslikku transporditeenust, siis rikutakse õigust vabale liikumisele ehk EV PS § -sest § 34 õigusi ehk rahvast peetakse orjuses. Märgitu tõttu peab kohus vajalikuks võtta seisukoht kaebaja poolt nimetatud haldusaktide ja halduslepingust ning kokkuleppest tulenevate volituste, õiguste ja kohustuste tekkimisel.

2) AS Falck Eesti ja Tallinna linna vaheline halduslepingust tulenev suhe

AS Falck Eesti ja Tallinna linna vahel on sõlmitud haldusleping, mis võimaldab AS-il Falck Eesti kontrollida ühistranspordis sõidupileteid, menetleda väärtegusid ja vajadusel määrata karistusi. Vastuolu ei teki VTMS § 9 p 3, mille kohaselt seadusega ettenähtud juhtudel võib olla kohtuväliseks menetlejaks halduslepingu alusel tegutsev eraõiguslik juriidiline isik. ÜTS § 54. 11 lg 2 kohaselt võib olla väärtegude menetlejaks valla – või linnavalitsus ning tulenevalt lõikest kolm võib olla väärteo menetlejaks ka eraõiguslik juriidiline isik vastava halduslepingu alusel. Väärtegude menetlemise üleandmise võimalus eraõiguslikule juriidilisele isikule tuleneb seega nii VTMS- sest kui ka ÜTS-st. Kohtuvälise menetleja õiguste üleandmisega eraõiguslikule isikule antakse üle õigus määrata karistus väärteo toimepanemise korral.

Riigihanke raamlepingu näol on tegemist halduslepinguga HMS tähenduses ja lepingu õiguslik olemus sõltub lepingu sisust. Riigihanke menetluse tulemusel sõlmitav leping võib olla haldusleping. Antud juhul antakse lepinguga üle avalik-õiguslikud funktsioonid AS Falck Eestile ja raamlepinguga on niimoodi toimitud. Halduskooostöö seaduse § 13 lg 1 kohaselt juhindutakse isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel riigihangete seaduses teenuste tellimise hankelpingu sõlmimise tingimustest ja korrast.

Tallinna linna ja AS Falck Eesti on sõlminud 26.02.03.a. riigihanke raamlepingu, mis kiideti eelnevalt heaks Tallinna Linnavalitsuse 19.02.03.a. korraldusega nr 421-k. AS Falck Eesti kohustub raamlepingu p 6.1.3 kohaselt ühistranspodivahendites läbiviidava kontrollteenuse teostamisel menetlema väärtegusid ning võtma väärteomenetluse raames vastu otsuseid. AS Falck Eestile on antud õigus kontrollida nii sõiduõigust tõendavaid dokumente kui ka õigus täita karistuse määramise funktsiooni.

AS Falck Eesti ja Tallinna linna vahel on seaduslik haldusleping ning eraõiguslik aktsiaselts võib temale antud pädevuse piires menetleda väärtegusid. Haldusleping koos lisadega on avalikustatud, kättesaadav ja L.L. on saanud sellega tutvuda ja realiseerida kaebeõiguse.

3) Maksukorralduse seaduse § 3 lg 3 kohaselt kehtestatakse kohalikud maksud valla-või linnavolikogu määrusega vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele.

Kohalike maksude seaduse § 2 lg 1 kohaselt on valla-või linnavolikogul õigus käesoleva seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks. Maksumäärusele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuseaduse kohta sätestatut. Viidatud seaduse § 5 p.10 kohaselt on parkimistasu kohalik maks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 5 lg 2 kohaselt on valla ja linna volikogul õigus seaduse alusel kehtestada makse ja panna peale koormisi. Viidatud seaduse § 22 lg

1 p 2 kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Tasulist parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil korraldatakse Liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 tulenevalt sama seaduse §-des 50.1-50.3 sätestatu kohaselt. LS § 50.1 lg 1 kohaselt kohalik omavalitsus võib oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab määrusega tasulise parkimise ala, parkimistasu määra või diferentseeritud määrad, parkimissoodustused ja –vabastused. Tallinna linnas on need küsimused lahendatud Tallinna Linnavolikogu 09.01.2003.a. määrusega nr 9 .

Maksukorralduse seaduse § 5 lg 2 kohaselt kohalike maksude maksuhaldur on vallavõi linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla-või linna ametiasutus. Tallinna Linnavolikogu viidatud määruse nr 9 punkti 10.1 kohaselt korraldab linna tasulisel parkimisalal parkimist linnavalitsus oma ametite kaudu. Parkimisjärelevalvet, parkimistasu maksmise kontrollimist, viivistasu määramist ja viivistasu sissenõudmist ning parkimistasu haldamise toiminguid teostavad Kommunaalamet ja Tallinna Linnakantselei vastavalt oma põhimäärusele. Seega on käsitletava määrusega kindlaks määratud maksuhaldur, kellel on maksude kogumisel kohalike maksude seadusega, maksukorralduse seadusega ja liiklusseadusega talle antud õigused ja pandud kohustused. LS § 50.1 lg 3 kohaselt korraldab parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal valla-või linnavalitsus. Parkimisjärelevalve teostamise, parkimistasu maksmise kontrollimise ning käesoleva seaduse §-s 50.2 sätestatud viivistasu määramise võib kohalik omavalitsus halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule. Eraõiguslik juriidiline isik osaleb menetluses oma töötaja kaudu, kellele laienevad käesolevas seaduses ametiisiku kohta käivad sätted.

Juhindudes LS § 50.1 lg 3 ja Talllinna Linnavolikogu 09.01.2003.a. määruse nr 9 punktist 10.1 sõlmisid Tallinna linn ja AS Falck Eesti 26.02.2003.a. Tallinna ühistranspordi piletikontrolli, parkimisnõuete ja taksoveo eeskirjade täitmise kontrollteenuse riigihanke raamlepingu , mille lisadena on hiljem sõlmitud täiendavad kokkulepped . Viidatud halduslepinguga on Tallinna linn seaduslikel alustel andnud AS-le Falck Eesti parkimisjärelevalve teostamise, sealhulgas viivistasu otsuste määramise pädevuse. Ülaltoodust tulenevalt on AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja õigustatud Tallinna Kommunaalameti nimel viivistasu määrama.

Kaebuse esitaja on tuginenud oma väidete esitamisel parkimise korraldamise õigusvastasest üleandmisest eraõiguslikule juriidilisele isikule erinevatele seadustele või on jätnud asjakohased õiguslikud viited esitamata. Kohus täpsustas kaebaja seisukohti ja leidis, et kaebaja soovib viidata vastuolule halduskoostöö seaduse sätetega. Nimetatud seadus jõustus 01.07.2003.a. ehk pärast vastava lepingu sõlmimist AS-ga Falck. Halduskoostöö seaduse rakendussätetest tulenevalt enne selle seaduse jõustumist sõlmitud halduslepingud jäävad kehtima, kui isik, kellele on halduslepinguga volitatud täitmiseks riigi haldusülesanne, vastab käesoleva seaduse nõuetele.

LS § 50.1 lg 3 kohaselt korraldab parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal valla-või linnavalitsus, seega ei ole halduslepingu esemeks riigi haldusülesannete täitmiseks volitamine. Halduskoostöö seaduse § 5, sätestades põhiprintsiibid haldusülesande täitmiseks volitamise kaalutlemisel, on kohtu arvates ennekõike suunatud haldusülesande täitmiseks volitamise otsustamist õigustatud ametiisikule või organile. Samas, Tallinna Linnavolikogu 18.04.2002.a. otsusega nr 176 ,millele viitab Tallinna Linnavalitsuse esindaja, juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 11 lg 1, § 188 ja § 198, otsustas linnavolikogu anda nõusoleku ühistranspordipileti ning taksoveoja parkimisnõuete täitmise kontrolliteenuse lepinguliseks üleandmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Tallinna Linnavalitsust kohustati läbi viima vastav riigihange. Riigihankekonkursi tingimused tuleb nimetatud otsuse kohaselt eelnevalt kooskõlastada linnavolikogu linnamajanduskomisjoniga. KOKS § 22 lg 2 kohaselt seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. Asjaolu, et nimetatud alusel väljakuulutatud riigihanke viitenumbriga 004367 raamlepingu sõlmimise ajaks 26.02.2003.a. olid aset leidnud seadusemuudatused, ei tähenda halduslepingu ega riigihankelepingu vastuolu põhiseadusega ega tühisust .

Tallinna Linnavalitsuse 19.02.2003.a. korraldusega nr 421-k kiideti heaks Riigihanke (viitenumber 004367) raam-lepingu ja täiendava kokkuleppe nr 1 ning Tallinna ühistranspordi sõidupiletite ja –kaartide müügi turvalisuse tagamise lepingu nr 1341 muudatuse ja lisa nr 8 ning Eno Saar´ele ja Ain Valdmann´ile volituste andmine lepingute allkirjastamiseks. Nimetatud korralduse andmisel on tuginetud Riigihangete seaduse § 20 lg 1, § 21 lg 1 ja 3, Väärteomenetluse seadustiku § 9 p 3,

Ühistranspordiseaduse § 5411 lg 3, Tallinna Linnavolikogu 18. aprilli 2002 otsusele nr

176 “Nõusoleku andmine ühistranspordipileti ning taksoveoja parkimisnõuete täitmise kontrolliteenuse lepinguliseks üleandmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule”, Tallinna Linnavalitsuse 29. mai 2002 korraldusele nr 1571–k “Riigihanke läbiviimine”, riigihanke viitenumbriga 004367 pakkumise kutse dokumentidele, Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti 10. jaanuari 2003 käskkirjale nr 1/1–6/2 “Riigihanke “Tallinna ühistranspordis sõiduõigust tõendavate dokumentide ning taksoveo eeskirja ja parkimisnõuete täitmise kontrollteenus” (viitenumber 004367) pakkumise edukaks tunnistamine”, Tallinna Linnavolikogu 12. detsembri 2002 määrusele nr 72 “Tallinna Transpordija Keskkonnaameti moodustamine ja põhimääruse kinnitamine” ja Tallinna Linnavolikogu 12. detsembri 2002 määrusele nr 69 “Tallinna Kommunaalameti põhimääruse kinnitamine” ning arvestades, et Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti pädevuses olnud ühistranspordi, taksoveo valdkonnad on alates 01. jaanuarist 2003 Tallinna Transpordija Keskkonnaameti ning parkimise valdkond Tallinna Kommunaalameti pädevuses.

Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et parkimise korraldamise või piletikontrollimisega seotud ülesannete üleandmisega eraõiguslikule isikule täitmise kvaliteedi tagamata jätmisest ei tulene iseenesest parkimise viivistasu otsuse või piletita sõidu eest määratud otsuse tühisust . Samuti ei ole sellest tulenevalt vastustaja põhjustanud kaebajale väidetavaid kannatusi, mis tähendaks, et vastustaja on põhjustanud kaebuse esitaja põhiseadusega sätestatud õiguste rikkumist.

4) Kaebuse rahuldamise aluseks ei saa olla ka muud kaebuse esitaja eksitavad väited ja kohtule esitatud mitmesugused seisukohad. HKMS § 10 sätestab nõuded, millele peab kaebus vastama. Kohtusse saab isik pöörduda oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks. Kohtul tuleb hinnata neid asjaolusid, mis esinesid konkreetsel juhtumil, mitte aga lähtuda oletuslikest ja võimalikest konfliktidest ja märgitu tõttu kohus ei analüüsi asjassepuutumatuid oletuslikke väiteid. Kohus ei saa hinnata, kuidas on Euroopa teistes riikides lahendatud ühistranspordi küsimused ja kuidas oleks otstarbekas sealt võtta vastavalt eeskujusid; teha oletusi, missugusel juhul muutuvad korraldus ja leping isikutele liialt koormavaks ja kuidas osutada abi neile isikutele, kes vajavad sõidusoodustust.

Kohus täpsustab vastuseks kaebuse esitajale järgmisi seisukohti. AS Falck Eesti ei saa tema poolt määratud väärteo eest laekunud rahasid omale, vaid täiendava kokkuleppe nr 1 riigihanke raamlepingu p 3.6 kohaselt täitjana kannab väärteo eest vastaval nädalal karistusena kohaldatud ja täitjale laekunud rahatrahvid selle nädala viimasel tööpäeval üle TA arveldusarvele EÜP-s ; samuti esitab täitja ( AS Falck Eesti) TA-le aruande väärteo eest vastavalt karistusena kohaldatud ja täitjale laekunud rahatrahvide eest ning nende sissenõudmise kohta järgneva nädala teiseks tööpäevaks . Kuuaruanne esitatakse TA-le vastavale kuule järgneva kuu kolmandal tööpäeval jne. Seega laekuvad trahvid lõppastmes Tallinna linnale, mitte ei jää AS Falck Eestile.

Kohtu pädevuses ei ole küsimused hindamaks sisseseatud korralduse otstarbekuse küsimusi. Kuna AS Falck Eesti valiti riigihanke tulemusel teostama Tallinna linnale vajalikku teenust ja selleks on pädevate organite nõusolek, siis tuleb AS Falck Eesti tegevust tunnistada ning kehtivatele nõuetele alluda nii ühistranspordis kui ka transpordivahendite parkimisel. Kaebaja väited, et Tallinna Linnavalitsuse korralduse nr 421-k p 3 või 4 antud volitusi ületatakse, kohus ei tuvastanud. Ühistranspordi piletikontrolli ja taksoveokontrolli eest kohustub TA (Tallinna Transpordi –ja Keskkonnamet) täitjale maksma 2003 aastal kokku 3 255 354 kr koos lisandunud käibemaksuga, kuna see on täiendava kokkuleppe nr 1 riigihanke raamlepingu täitmisele suunatud punktist (vastavalt punktist 3.3 tulenev kokkulepe). Väide, et AS Falck Eesti ei ole Maa-ja linnakohtu registriosakonna keskandmebaasi väljatrükist nähtuvalt registreeritud tegevusalaga koostada ühistranspordis kodanikele väärteomenetluse protokolle, ei ole asjakohane. Kohus on eelnevalt märkinud, missugustel õiguslikel alustel ja põhjustel AS Falck Eesti on õigustatud eraõigusliku isikuna tegutsema väärteomenetluse asjades ja parkimise korraldamisel. Registriosa B- osa registrikaardi kehtivatest andmetest vastab tegevusele 9.kanne (parkimise korraldamine); 12.kanne (turvateenuse osutamine, isikukaitse, korra tagamine valveobjektidel). Kaebuse esitaja põhiseaduslikke õiguste realiseerimist ei saa takistada Tallinna Linnavalitsuse õiguspärane käitumine ja kaevatava haldusakti ning halduslepingu sõlmimine ning sellest tulenevate ülesannete täitmine; samal ajal ei ole kaebuse esitajat koheldud alavääristavalt, kui seadusega volitatud esindaja palub temal esitada sõidupileti, mille ta on kohustatud näitama piletikontrollile, kui ta ei ole vabastatud sõidupileti soetamise ja omamise kohustusest. Kaebaja liikumisvabadus on piiratav kohustusega omada sõidupilet ja juhul, kui kaebuse esitajal seda ei ole ette näidata, siis ei saa ta kasutada ühistransporti nii, et AS Falck Eesti esindaja ei tohiks seadusega sätestatud korras sellesse sekkuda. Kohus on kohtumääruses kaebuse esitajale (tlk 17) selgitanud juba, et kaebajal ei ole kohtusse pöördumisel pädevust esindada kogu rahvast, teda ennast ei peeta orjuses ega sunduses EIÕK artikli 4 tähenduses .

HMS § 8 lg 2 sätestab, et haldusorgani siseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses ja määruses ei ole sätestatud teisiti. Osakonna põhimäärusest tuleneb, millised linnavalitsusele pandud ülesanded täidab vastav osakond. Tallinna Linnavalitsuse reglemendist tuleneb, et juriidilise osakonna juhataja ( antud juhul T.Kitsing) osaleb vastavalt reglemendile linnavalitsuse määruse, korralduse või päevakorrapunkti eelnõu viseerimisel vastavalt sisseseatud kindlale järjekorrale, kuid otsus võetakse vastu kollegiaalselt linnavalitsuse istungil. Märgitud põhimõte oli sätestatud Tallinna Linnavalitsuse 07.03.2001.a. määrusega nr 47 kinnitatud reglemendi kohaselt ja säilis reglemendi uues redaktsioonis, mis kinnitati Tallinna Linnavalitsuse määrusega 17.03.04.a. nr-ga 23. Kaebaja leidis, et T.Kitsing on osalenud halduslepingu sõlmimisel ja heaks kiitnud õigusvastased haldusaktid ja lepingu ja eelnõude käigus ei täitnud temale usaldatud ülesandeid. Kuna kohus ei tuvastanud haldusakti ja halduslepingu õigusvastasust, siis ei saa T. Kitsingu tegevus olla vastuolus õigusaktidega, kui ta täidab reglemendist tulenevalt temale pandud ülesandeid.

RVS § 1 lg 1 kohaselt käesolev seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra (riigivastutus). Kahju hüvitamisel määrab vastutuse alused § 7 . Kohus ei tuvastanud, et kaebuse esitajale oleks tekitatud moraalset kahju. Kaebaja väited selles, et teda võiks kahjustada ebakvaliteetne teenus, jäid umbmääraseks ning ei ole otseselt seotud kaebuse esitamise eesmärgiga – kõrvaldada teenuse osutamiselt AS Falck Eesti, kui pädevust mitteomav isik. Kuna asjas ei ole tõendatud, et vastustaja oleks süüliselt alandanud kaebuse esitaja väärikust või kahjustanud tema tervist, rikkunud eraelu puutumatust, teotanud tema head nime, au vms, siis RVS § 9 lg 1 alusel tuleb jätta kahjunõue rahuldamata.

5) Kaebuse esitaja on tasunud riigilõivu 10 krooni. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis ei kuulu hüvitamisele L.L.ile tema poolt tasutud riigilõiv 10 krooni (tlk 4) - HKMS § 92 lg 1 .

Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 kohus

OTSUSTAB:

Jätta kaebus rahuldamata.

Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse vaalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb teatada Tallinna Halduskohtule kirjalikult 10 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik.

Karin Kalmiste kohtunik