2-05-16596/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 14.03.2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-05-16596 (endine number 2/231-23669/05) Tsiviilasi M.L hagi I.Ie vastu elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M.L Kostja I.I Menetluse liik Kirjalik menetlus vastavalt määrusele 06.02.2006

RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista I.Ielt alates 02.09.2004 elatis 1500 krooni igakuiselt M.L kasuks A.I’e (sünd 26.01.1992) ülalpidamiseks. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele igakuises summas 1000 krooni. Välja mõista I.Ielt riigituludesse riigilõivu 1250 krooni (Rahandusministeeriumi konto number 10220034796011 Ühispangas või konto number 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072143). Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja arutada kirjalikus menetluses.

Lk 2 (4)

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (02.09.2005). M.L ja I.I abielu on sõlmitud 20.07.1999 Võru Perekonnaseisuosakonnas, abielust sündis 26.01.1992 tütar A.I. Abielu lahutati 24.05.2001. A.I elab M.L juures. Hageja on uuesti abielus ning abielust on sündinud tütar V.L. Hageja on registreeritud töötuna.

M.L palub I.Ielt välja mõista A.Ie ülalpidamiseks elatise 3000 krooni kuus kuna I.I lapsele ülalpidamist ei anna. Lapse vajadused on järgmised: kooli toiduraha 280 krooni, ühiskondliku transpordi pilet 70 krooni, treeningu eest tasu 450 krooni, koolitarbed 1000 krooni, raamatud ja ajakirjad 200 krooni, kooliüritused 50 krooni, taskuraha 300 krooni, meelelahutus (teater, kino)

300 krooni, riided 3500 krooni aastas, sukkpüksid, sokid, pesu 60 krooni, hügieenitarbed 100 krooni, toit 800 krooni, kommunaalkulud jagades 4 pereliikme vahel on kuus 1000 krooni (4000:4). Kokku kulub kuus lapsele 3801,70 krooni. Elatise palub välja mõista tagantjärgi vastavalt seadusele.

Hageja on teise lapsega hoolduspuhkusel (V.L,). Abikaasa töötab, pere üürib Tallinnas korterit. Hageja saab lapseotoetust kuus 300 krooni, lisaks saab töötu abiraha 400 krooni. I.Iel ei ole teisi lapsi, kostjal on maja Võrus, tegeleb metsatöötlemise, kalakasvatusega.

Eelmenetluses märkis oma vastuses 23.01.2006 kostja vastusele, et kostja ja tema elukaaslane on ajavahemikus 30.01.2004-27.20.2005 maksnud kokku 4925 krooni, kostja on taskuraha lapsele maksnud, samuti on maksnud mobiilkõnede eest, mingeid rõivaid, koolikotte jm ei ole ostnud. 2005.a sügisel maksis kostja 380 krooni ulatuses lapse töövihikute eest. Samuti märkis, et ta on nõus sellega, kui kumbki vanem kannab 1500 krooni kulutustest, mis on võrdne ja õiglane ning märgitud summa peab laekuma hageja kontole selleks, et tagada elatise maksmise stabiilsus. Asjaolude kohaselt asus hageja tööle. Lisaks märkis, et tütar viibib suvitai ka hageja vanemate juures Võrus, mitte üksnes kostja juures.

Hageja esitas järgmised tõendid: abielutunnistus, abielulahutuse tunnistus, laste sünnitunnistused, töötu kaardi, väljavõtte tööraamatust, kviitungid toetuse saamise kohta, pangakonto väljavõte 01.01.2003-13.01.2005.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja esitas kirjaliku vastuse 24.10.05, milles esialgselt märkis, et soovib tütart ise kasvatada, nõuet ei esitanud. Sellist vara, mida hageja hagis väidab, kostjal ei ole. Maksab toetust varasematele kokkulepetele kas vahetult tütre kätte või hageja kontole, sinna on raha kandnud ka tema praegune elukaaslane Tange Konksi, lisaks on hüvitanud ka ülalpidamise kulutusi esemete näol, näiteks ostis oktoobris tütrele 2000 krooni eest rõivaid: jope, saapad, lisaks ostis 500 krooni eest töövihikuid, andis lapsele sularaha 700 krooni, taskuraha 500 krooni, maksis St. Peterburi reisi 1500 krooni. Koolivaheaegadel on tütar elanud Võrus kostja juures ja olnud ülalpidamisel, 2003.a. õppis ühe semestri Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis, kuna hageja läks imikuga Rootsi. Kokkulepe elatise osas oli tehtud 500 krooni peale. Hageja poolt nõutud elatise suurus ei ole reaalne, kuna hageja ise ja kasuisa paeks samuti last toetama. Kostja on ülalpidamise kohustust täitnud, nõue on alusetu. 27.02.2006 postitatud avalduse kohaselt on kostja nõus maksma elatist igakuiselt 1500 krooni, samuti palub arvestada, et enne hagi esitamist on kostja võtnud osa lapse ülalpidamisest ning mitte mõista elatis välja tagantjärgi.

Esitas A.Ie tunnistuse selle kohta, et tütar õppis 4. klaasi IV veerandi Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis.

Lk 3 (4)

MENETLUSE KÄIK JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus määras TsMS § 404 lg 1 järgi asja menetleda kirjalikus menetluses ja andis pooltele aega kuni 27.02.2006 teatada kirjalikult soovist arutada asja kohtuistungil. Hageja sellist taotlus ei ole esitanud, kostja teatas, et on nõus kirjaliku menetlusega ning kohtuistungit ei pea vajalikuks. Hageja ei ole oma vastuses ja selgitustes hagihinda selgelt vähendanud, mistõttu lähtub kohus asja lahendamisel elatise suurusest 3000 krooni, ehkki on hageja olnud nõus ka elatise suurusega 1500 krooni.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS §

61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. Väljamõistetav elatise suurus on PkS § 61 lg 2 järgi sõltuvuses lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. PkS § 61 lg

4 järgi ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2005.a. on 2690 krooni (1/2 sellest 1345 krooni) ja käesoleval 2006.a. 3000 krooni. Väljamõistetava elatise suuruse määramisel peab arvestama kohus vanemate varalist olukorda (PkS § 61 lg 2). Pooltel on ühine tütar A.I, kes sündis 26.01.1992 ja elab hageja juures. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on osaliselt lapse ülalpidamisest enne hagi esitamist 02.09.2005 osa võtnud, mida kinnitab hageja pangakonto väljavõte ja nimelt on perioodil 30.01.2004 kuni

31.10.05 (incl.) laekunud kostjalt ja tema elukaaslaselt hageja kontole kokku 4925 krooni, mis teeb 21 kuu eest keskmiselt 234,52 krooni. Hageja on omaks võtnud, et kostja on maksnud mobiilkõnede eest, andnud taskuraha, tasunud ühe kooliekskursiooni eest ja kiirpassi vormistamise eest, ostnud mõned rõivad, jalanõud, samas ei ole hageja kinnitanud, et pooltel oleks olnud kokkulepe elatise maksmiseks kuus 500 krooni. Arvestades asjaolu, et lapsele makstav elatis ei või olla vähem kui ½ Vabariigi Valituse kuupalga alamäär ning hinnates kostja ja tema elukaaslase poolt hageja pangakontole makstut ja seda et hageja võttis omaks, et kostja on osaliselt on tasunud lapse reisi, jalanõude, rõivaste ning mobiilkõnede eest, ei ole siiski kohtu arvates kostja osavõtt enne ja käesoleval hetkel 14-aastase lapse ülalpidamisest piisav ega taga lapse igakuiste vajaduste rahuldamist. Eeltoodud tõttu on põhjendatud ka hageja poolt kohtule elatise nõude esitamine, kuivõrd märgitud ulatuses ülapidamine andmine kostja poolt ei taga piisavalt lapse vajaduste rahuldamist. Hageja on põhjendanud lapsele minevaid kulusid ca 3000 krooni ulatuses, kostja ei ole põhjendanud, miks 14-aastase lapse ülalpidamise kulud võiks olla väiksemad. Hageja on oma kirjalikes selgitustes märkinud, et ta on asunud tööle, kostja ei ole esile toonud, milline on tema varanduslik olukord. Mõlemad pooled on oma väidetes ja vastuväidetes märkinud, et elatise suurus peaks olema kuus 1500 krooni, millest kohus järeldab, et nimetatud suuruses elatis vastab vanemate varanduslikule olukorrale, st et on tagatud mõlema vanema osavõtt lapse ülalpidamisest ning samuti tütre vajadustele rahuldamise. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista elatis 1500 krooni. Hagi kuulub seega osalisele rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks märkida kostja vastuväitele nagu peaks lapse ülalpidamisest osa võtma ka nn kasuisa, siis nimetatu ei ole õige. Nimelt on PerekS § 60 lg 1 järgi on vanemal kohustus osa võtta oma lapse ülalpidamisest ning seadusest ei tulene kasuja võõrasvanema seadusest tulenevat kohustus otseselt ülal pidada kasu -või võõraslast.

PerekS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest ning lg 2 järgi võib elatise välja mõista kuni ühe aasta eest enne elatishagi esitamist, kui isik ei täitnud ülalpidamise kohustust ja ei esinenud PerekS § 61 lg 6 sätestatud asjaolusid, mis on: kui elatist nõutakse vanemalt, kes oli töövõimetu, kui lapsel oli

Lk 4 (4) endal piisav sissetulek, ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Märgitud asjaolusid ja väiteid ei ole kostja esile toonud. Vastupidiselt on leidnud ülalmärgitud poolte kirjalike selgituste ja esitatutud dokumentaalsete tõenditega tõendamist, et elatise maksmine ei olnud stabiilne ega piisav juba 2004.a. Eeltoodud põhjendustel tuleb elatis välja mõista aasta enne elatisehagi esitamist, so alates 02.09.2004 ning juba tasutu on võimalik täitemenetluse käigus vastavalt arvesse võtta.

TsMS § 468 lg 3 sätestab, et elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et elatise otsus kuulub hagejale hädavajalikus osas täitmisele viivitamatult igakuiselt 1000 krooni ulatuses, mis tähendab kohest otsuse täitmist sõltumata kaebuse esitamisest.

TsMS RakS § 3 järgi kohaldatakse kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006 kehtinud seadust.

Hageja oli elatise nõudes riigilõivu tasumisest seaduse järgi vabastatud. Hagi kuulub osalisele rahuldamisele ning selle tõttu tuleb enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 64 järgi kostjalt riigituludesse välja mõista hagi rahuldatud osalt riigilõiv. Kehtiva TsMS § 123 järgi võetakse hagihinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Hagi esitati enne 01.01.2006 ning sellel ajal kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 3 järgi oli hagihinnaks elatise nõudes aastane elatise summa. Arvestades hagi esitamise aega ja väljamõistetud osa on hagihind 12*1500=18000 krooni. Märgitud hagihinnast tulenevalt tuleb riigituludesse sisse mõista lõiv riigilõivuseaduse § 7 lg 1 järgi käesoleval ajal kehtestatud määras (toimingu tegemine on otsuse tegemise aeg), mis on Lisa nr 2 järgi 1250 krooni.

Kohtunik