2-05-2989/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI:

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon AS Kohtla-Järve Soojus hagi rahuldada.

Välja mõista D K`il AS Kohtla-Järve Soojus kasuks 27 850 (kakskümmend seitse tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni 42 senti ning menetluskulud summas 2324 (kaks tuhat kolmsada kakskümmend neli) krooni 20 senti.

Otsus on tehtud avalikult teatavaks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 14. märtsil 2006. a kell 16.00.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED

Hageja esitas kohtusse hagi kostja vastu teenustasu 27 850,42 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja poolt on kostjale välja saadetud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolu ja tagajärgi, mis saabuvad võlgnevuse tasumata jätmisel. Kostja võlg hagejale seisuga 01.03.2005.a moodustab

27 850,42 krooni. Kohtuasja number 2-05-2989 Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi

Kohtuistungi toimumise aeg AS Kohtla-Järve Soojus hagi D K`i vastu 27 850,42 krooni nõudes 27.veebruar 2006.a

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx, asukoht: xxx)

P P (IK xxx)

D K (IK 3xxx, elukoht: xxx)

Hageja palub vastavalt EES § 37, TsK § 477 ja VÕS § 1027 kostjalt välja mõista alusetult saadud

27 850,42 krooni, riigilõivu 2 100 krooni, kinnistusosakonna tõendi eest 40 krooni ning õigusabi eest 224,20 krooni.

KOSTJA VASTUS

Kostja oma 11.07.2005 kirjalikus vastuses tunnistab hagi osaliselt ajavahemiku 1995. aasta veebruari kuni 2001.a maikuu eest. Antud ajavahemiku eest oli arvestatud 23 3212,69 krooni, makstud on 12 804,83 krooni, seega moodustab võlgnevus 10 517,86 krooni. Antud summat kostja tunnistab ning on nõus selle maksma. Kostja ei ole antud korteris alates 22.05.2001.a elanud, kuna korter anti üle kohtutäiturile. Seega hilisemat võlgnevust ei ole kostja kohustatud tasuma.

ISTUNG

Eelistungil jäi hageja esindaja hagiavalduses toodud põhjenduste juurde ning palus hagi rahuldada. Esindaja seletuste kohaselt ei olnud korter maha müüdud, mida kinnitab ka kinnistusraamatu väljavõte. Seega on kostja korteri omanik ning vastutab ka kommunaalmaksete tasumise eest.

Kostja seletuste kohaselt oli korter arestitud ning üle antud kohtutäiturile. Peale teda on antud korteris elanud mitu isikut, seega tema ei vastuta antud võlgnevuse eest. Kostja ei ole antud korteris ei elanud alates 2001.aasta maikuust.

Kohtuistungil, mis toimus vahetult eelistungi jätkuna, jäid menetlusosalised eelistungil öeldu juurde.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et korter asukohaga Altserva 8-18, Kohtla-Järvel kuulus kuni 15.09.2005.a. kostjale. Poolte vahel ei ole vaidlust sellest, et elumaja Altserva 8 küttis hageja.

Kooskõlas võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01. juulit 2002 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust.

Vastavalt tsiviilkoodeksi § 477 lg 1 isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse.

Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostjatele kuulunud eluruumi kütnud ja selle eest arveid esitanud. Vaidlust ei ole ka võlgnevuse summa üle, mis on arvestatud kuni 2001.aasta maikuuni. Kostja oma vastuses tunnistab hagi antud osas ning on nõus maksma 10 517,86 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Sellest tulenevalt ei pea kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse põhjendavas osas märkima kostja poolt tunnistatud asjaolusid ning kohus loeb, et võlgnevuse summas 10 517,86 krooni osas poolte vahel lahkarvamusi ei ole.

Menetlusosaliste vahel on vaidlus võlgnevuse üle, mis on arvestatud peale 2001.aasta maikuud, kuna kostja väidab, et ta ei ole antud korteris sellest ajast alates elanud.

Korteriomandi müügilepingu (tl 38-46) kohaselt on korteriomand asukohaga Altserva 8-18 müüdud kolmandale isikule 15.09.2005.a. Kinnistusraamatu väljavõtte (tl 8) kohaselt oli korteriomandi omanik 09.06.2005.a seisuga kostja. Hageja palub hüvitada summa, mis on arvestatud kuni 01.03.2005.a.

AÕS § 68 lg1 kohaselt omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.

Korteriomandi (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulud. Seega kannab korteriomanik korteril lasuvad kohustused ning hageja poolt arvestatud võlgnevus kuni 01.03.2005.a kuulub väljamõistmisele kostjalt. Asjaolu, et kostja talle kuluvas korteris ei elanud, ei vabasta teda iseenesest korteriomandiga seotud kohustuste täitmisest. Kostjal on õigus esitada hagi talle kahju tekitanud isikute või tulenevalt Riigivastutuse seadusest ka Eesti Vabariigi vastu.

Hagi rahuldamine on põhjendatud ka asja kirjalikes materjalides olevate tõenditega (tl 9-13, 34- 36).

Kohtukulud

Tsiviilmenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukulud summas 2 100 (hagi esitamisel tasutud riigilõiv) krooni. Kostjalt kuulub väljamõistmisele vastavalt TsMS § 162 lg 2 hageja kasuks kohtuvälised kulud (hageja esindaja kulud) 224,20 krooni.

Hageja ei ole kohtule esitanud omandiõiguse tõendi eest tasumist kinnitavaid tõendeid. Seega kuulub nimetatud tõendi eest nõutav tasu 40 krooni hageja enda kanda jätmisele.

Eeltoodu alusel ja juhindudes § 434, § 444, § 632 rahuldab kohus hagi.

Helgi Vinni Kohtunik /allkiri/

ÄRAKIRI ÕIGE: