2-05-23040/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-05-23040

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

9. märts 2006 Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-23040 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja X kostja Y Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada X hagi Y vastu elatise nõudes. Välja mõista Y X kasuks elatis poja ülalpidamiseks 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni kuus alates 21.12.2005 kuni 31.12.2005 ning 1500 (üks tuhat viissada krooni) kuus alates 01.01.2006 kuni poja täisealiseks saamini Kui väljamõistetud elatise suurus osutub väiksemaks kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, muutub edaspidi väljamõistetud elatise määr vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suurusele Eesti Vabariigis. Sisse nõuda Y riigilõiv 1400 (üks tuhat nelisada) krooni riigituludesse. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Anda kostjale tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas kood 401 või 221023778606 Hansapangas kood 767 mõlematel viitenumber 2900072699 selgitusega riigilõiv Tartu Maakohtu kohtuasjade toimingutelt) 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada Tartu Maakohtu kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kostja suhtes kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord X võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Y võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse

2 kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt alaealise lapse, ülalpidamiseks elatise 1345 krooni kuus, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatise miinimummäär, väljamõistmist kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja on hagi alusena viidanud PKS §-dele 60; 61.

Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

Kohtu põhjendused ja kohtukulude jaotus Asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 12.01.2006 kohustas kohtunik kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl 7), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu määrus kirjaliku vastuse esitamise nõudega ja hagiavaldus koos selle lisadega on kostjale isiklikult kätte toimetatud 26.01.2006 (tl 8). Kostja, kellele kohus andis hagile kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule lapse sünnitunnistuse (tl 6). PKS §-de 60 lg 1; 61 lg 1; 70 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja nõude esitanud vanema kasuks alates elatisehagi esitamisest. PKS § 61 lg 2, 4 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004 määrusega nr 374 on kehtestatud kuupalga alammääraks 2690 krooni, millest pool on 1345 krooni ning 22. detsembri 2005 määrusega nr 328 on kehtestatud kuupalga alammääraks 3000 krooni, millest pool on 1500 krooni. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis alates 21.12.2005 kuni 31.12.2005 1345 krooni kuus ja alates 01.01.2006 1500 krooni kuus. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 64 lg 1 alusel kostjalt välja riigilõivu 1400 krooni riigituludesse (hagi hinnalt 18 000 krooni). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik