3-04-24/3 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Lilianne Aasma, liikmed Kaire Pikamäe ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

23. veebruar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-24 Haldusasi OÜ kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse haldusakti andmisele ja toimingute sooritamisele kohustamiseks ning 31 223 krooni kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28.09.2004 otsus haldusasjas nr 3- 1014/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

15. veebruar 2006 Menetlusosalised Kaebaja OÜ, seaduslik esindaja L. F. Vastustaja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, esindaja vandeadvokaat Alice Salumets

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2004 otsus haldusasjas nr 3-1014/2004 haldusaktide andmiseks kohustamise nõude rahuldamata jätmise osas ja teha selles osas uus otsus.

2. Tühistada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhatuse 17. detsembri 2003 otsus päevakorrapunkt 19 osas ning kohustada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust uuesti läbi vaatama OÜ põhiprojekti ja eeluuringu finantseerimise taotlust.

3. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

4. Rahuldada OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

5. Mõista OÜ-lt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kasuks välja õigusabikulu 3 688 (kolm tuhat kuussada kaheksakümmend kaheksa) krooni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu

30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

3-04-24 2(8) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.04.2003 esitas OÜ Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) projekti „Süsinikku sisaldavate tahkete jäätmete utiliseerimise tehnoloogia“ kirjelduse ja finantseerimistaotluse.

30.04.2003 teatas EAS Tehnoloogiaagentuuri (ESTAG) projektide koordinaator kaebajale elektronkirja teel taotluse registreerimist takistavatest järgmistest teguritest: 1) taotletud 100 % finantseerimine on vastuolus ESTAG finantseerimise eeskirjadega, mille kohaselt nähakse ette maksimaalselt 75 % finantseerimine (laen + toetus) kogu projekti mahust. Projekti on võimalik finantseerida 25 % ulatuses toetusega ja 50 % ulatuses laenuga. Taotletud 75 % finantseerimine toetusega ei ole võimalik; 2) Omafinantseerimise nõude täitmine ei ole reaalne, kuna ettevõttel puuduvad bilansi järgi selleks vahendid; 3) Kapitalikulud ei kuulu toetatavate kulude hulka. Projektis toodud „Tootmispinna renoveerimine ja väljaost“ kulusid pole võimalik finantseerida. Täpsema info puudumise tõttu on raske hinnata „Jaoskonna montaaž…“ kulude kompenseerimise võimalikkust; 4) Kuna riskide loetelus on rõhutatud tehnoloogilise riski vähesust, võib järeldada, et tegu on olemasoleva tehnoloogiaga, mille juures puudub ESTAGi jaoks piisav innovaatiline tase. Kui tuleb veel teha mingeid uuringu/arengutegevusi, tuleks nende võimalikud tagajärjed kajastada riskide all. Juhul, kui ESTAGi teadusekspert jääb riskide osas taotlejaga eriarvamusele, võib see mõjutada taotluse rahuldamise tõenäolisust; 5) Taotluses ei sisaldu piisavat informatsiooni projekti üle otsustamiseks.

13.06.2003 esitas OÜ täiendatud finantseerimistaotluse.

30.06.2003 elektronkirjas palus ESTAG projektide koordinaator kaebajal esitada kirjalikult: 1) projekti sisu võimalikult konkreetne kirjeldus – liigitada projekt etappideks, märkida, kes mida teostab ja orienteeruv maksumus. Milliseid teaduslikke uurimusi planeeritakse läbi viia? Kas kavandatakse koostööd teadusliku uurimise asutustega? Milles on projekti peamine teadusliktehniline idee? Milline on projektis osalejate teaduslik-tehniline kompetentsus; 2) Milles seisneb projekti uudsus, milline on nõudlus selle tehnoloogia järgi maailmas, Eestis? Millises arengustaadiumis on tehnoloogia, mida on vaja selle tootmises kasutamiseks? 3) Milline on nõudlus toodangu järgi ja konkurents sel alal? 4) Millised on projekti isetasuvuse võimalused? Kuidas kavatsetakse tagada omafinantseerimine ühe miljoni krooni ulatuses? Millistest vahenditest kavatsetakse tasuda laenuintresse ja tagastada laenu?

13.08.2003 elektronkirjas tegi projekti koordinaator OÜ-le ettepaneku teostada kõigepealt projekti eeluuring 22.04.2003 esitatud ja 13.06.2003 täiendatud, kuid menetlusse mittevõetud projektis seisnevate puuduste kõrvaldamiseks ja esitatud väidete tõestamiseks.

2. 22.09.2003 esitas OÜ EAS-le taotluse finantseerida projekti „Süsinikku sisaldavate tahkete jäätmete utiliseerimise tehnoloogia“ riskide analüüsi ja uuringuid (nn eeluuringu). 22.09.2003 registreeriti OÜ eeluuringu finantseerimistaotlus ESTAG-s.

EAS tehnoloogia valdkonna finantskomisjoni 09.12.2003 koosoleku protokolli nr 4 punktiga

1.3.2 tehti EAS juhatusele ettepanek projekti mitte finantseerida, kuna põhiprojekti finantseerimine on seadusandlike ja tururiskide tõttu vähetõenäoline. EAS juhatuse 17.12.2003 koosoleku protokolli päevakorrapunkt 19 kohaselt kinnitati eelnimetatud ettepanek. EAS juhatuse otsus tehti OÜ-le elektronkirja teel teatavaks 22.12.2003 ja 14.01.2004 väljastati väljavõte otsusest.

3-04-24 3(8)

3. 13.02.2004 esitas OÜ kaebuse EAS tegevuse peale põhiprojekti läbivaatamisel ning taotles väljaandmata haldusakti väljaandmist, peatatud ja/või sooritamata toimingu sooritamist, toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, kõigi EAS-ile esitatud projekti dokumentide tagastamist ja ekspertiisidokumentide esitamist. Kaebuse kohaselt on vaatamata kaebaja taotlustele jäänud põhiprojekt registreerimata, kaebaja pole saanud lõplikku otsust eeluuringu taotluse kohta, keeldutud on dokumentide tagastamisest.

4. Tallinna Halduskohtu 05.05.2004 määrusega võeti kaebus menetlusse ja leiti, et kaebus on käsitletav kohustamiskaebusena, sest kaebaja sooviks on, et vastustaja sooritaks kaebuses nimetatud sooritamata toimingud – võtaks vastu ja väljastaks kaebajale lõpliku ja allkirjastatud otsuse projekti kohta, tagastaks konfidentsiaalset informatsiooni sisaldava põhiprojektiga seotud dokumentatsiooni ja esitaks ekspertiisidokumendid.

5. Tallinna Halduskohtu 29.07.2004 määrusega jäeti EAS taotlus asja menetluse lõpetamiseks HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ning leiti, et EAS ja kolmandate isikute vahelised suhted ettevõtlustaotluste jagamisel on avalik-õigusliku iseloomuga ja nendest suhetest tekkinud vaidlused kuuluvad halduskohtu pädevusse.

6. 26.08.2004 esitas OÜ taotluse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud 31 223 krooni kahju hüvitamiseks. Kaebaja väitel tekkisid kulud EAS poolse juhendamise käigus, sest kaebaja täitis kõik soovitused ja ettekirjutused.

7. EAS palus jätta kaebuse rahuldamata ja mõista välja kohtukulu summas 5 664 krooni. 1) EAS on OÜ finantseerimistaotluse registreerinud ja võtnud taotluse kohta vastu otsuse. 2) Põhjendamatu on kaebaja väide, et eraldi vormistatud otsuse mittesaamine on takistanud tal pöörduda Euroopa Regionaalarengu Fondi poole. Struktuuritoetuse saamiseks esitatud taotlusi menetleb riik või tema poolt määratud rakendusüksus, taotlejal puudub võimalus pöörduda otse Euroopa Liidu struktuurifondide poole. Kaebaja poolt esmase taotluse esitamise ajal kehtinud ettevõtluse riikliku toetamise seadus, samuti 01.05.2003 jõustunud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus ei reguleerinud EAS poolt väljastatavat toetust rakendusuuringuteks ja tootearenduseks. 3) Kaebaja ei ole näidanud, millised on need õigusvastased tegevused, millega kahju põhjustati, ega tõendanud kahju tekkimist. Kaebaja viidatud kuluartiklid ei ole käsitletavad kahjuna, mis on tekitatud väidetavalt vastustaja õigusvastase tegevusega. Puuduvad tõendid kahju tegeliku kandmise kohta. Tõendatud ei ole põhjusliku seose olemasolu väidetava õigusvastase tegevuse (mis on kaebuses täpsustamata) ja kahju vahel.

8. Tallinna Halduskohtu 28.09.2004 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt täpsustas kaebaja 02.09.2004 kohtuistungil taotlusi ja märkis, et kohtusse pöördumise eesmärgiks oli saada tagasi põhiprojekt. Kaebaja selgitas, et eesmärgiks on saada ametlik kinnitus ja põhjuste esiletoomine põhiprojekti nõuetele mittevastavuse osas. Kaebaja leidis, et projekti tagastamine oli õigusvastane. Kaebaja sooviks eeluuringu projekti osas on finantseerimisest keeldumise otsuse vastuvõtmine ja kaebajale väljastamine. Kaebaja kinnitas, et kuna kaebuses näidatud dokumendid on 02.07.2004 kohtuväliselt tagastatud, ei ole nimetatud nõue enam asjakohane ja sellest nõudest kaebaja loobub. Kohus põhjendas kaebuse rahuldamata jätmist järgmiselt. 1) Sellest, et EAS ja kaebaja vahelised suhted ettevõtlustoetuste jagamisel on avalik-õigusliku iseloomuga, ei saa järeldada, et kaebaja rakendusuuringuteks ja tootearenduseks esitatud finantseerimistaotluse menetlemine toimus õigusvastaselt haldusmenetluse seaduse sätete mittejärgimise tõttu, nagu väitis kaebaja. Haldusmenetlus laieneb HMS § 2 lg 1 definitsioonile vastavatele menetlustele. Arvestada tuleb EAS eripära ja asjaolu, et alles 01.01.2004 jõustunud

3-04-24 4(8) struktuuritoetuste seaduses sätestati nende toetuste andmise ettevalmistamise ja menetlemise alused, muuhulgas nähti ette juhindumine HMS sätetest nende taotluste menetlemisel ja toetuste andmisel. Kaebaja poolt innovaatilise idee kirjelduse ja finantseerimistaotluse esitamise ajal 22.04.2003 kehtinud ettevõtluse riikliku toetamise seaduse §-de 1 ja 2 koosmõjust tulenevalt oli selle seaduse järgi ettevõtlustoetuse objektiks ettevõtlustoetuse taotleja poolt kauba, sealhulgas teenuse tootmiseks ja müümiseks või ettevõtte rajamiseks või laiendamiseks koostatav plaan, so äriprojekt.

Seadus ei reguleerinud kaebaja poolt taotletava toetuse väljastamist. EAS programm rakendusuuringuteks ja tootearenduseks kuulub Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumiga kooskõlastatud programmide hulka. Käesoleval juhul on kaebajal õigus nõuda vastavate toimingute tegemist, kui vastustaja ei ole järginud üldiseid haldusmenetluse põhimõtteid, mis seisnevad menetlusosalise õiguses olla kaasatud menetlusse, saada juhiseid ja olulist teavet, õigus menetluses kaasa rääkida ja olla teadlik menetluse tulemustest, saada põhjendatud otsus.

Nii juhendist ettevõtete rakendusuuringute ja tootearenduse finantseerimistaotluste kohta kui ka vormikohasest finantseerimistaotlusest nähtuvalt alustati finantseerimistaotluse menetlemist peale taotluses ja selle lisades nõutavate andmete saamist. Projekti koordinaator tegi kaebajale 13.08.2003 elektronkirjas ettepaneku teostada kõigepealt projekti eeluuring. Rakendusuuringute ja tootearendusprojektide finantseerimise alustest nähtuvalt on eeluuringu eesmärgiks ettevõtte poolt kavandatava rakendusuuringu või tootearendusprojekti teostatavuse ja selle tulemuste kasutamise võimalikkuse kohta adekvaatse informatsiooni saamine.

Vastustaja teavitas kaebajat 30.04.2003 elektronkirjas projekti menetlemist takistavatest asjaoludest, soovitas järgida taotluse täitmise juhendis toodud nõudeid ja viitas konsultandi palkamise võimalusele. 06.05.2003 elektronkirjas informeeriti kaebajat projektitaotlust koostada aidata võivatest konsultantidest. Kaebajal oli seega võimalus otsustada, kas palgata konsultant või mitte, samuti oli ta vaba otsustustes patendiuuringute teostamise läbiviimiseks.

2) Eesti tehnoloogiaagentuuri finantseerimisotsuste vastuvõtmise korrast ei tulene otsuse eraldi dokumendina vormistamise nõuet. Kinnitades finantskomisjoni 09.12.2003 ettepaneku vormis esitatud arvamuse, on EAS juhatus 17.12.2003 võtnud vastu otsuse mitte finantseerida projekti. Otsuse vormistamine protokollilise otsusena ei tähenda otsuse vastuvõtmata jätmist.

3) Kaebaja väitel seisneb tema õiguste rikkumine eraldi dokumendina otsuse vormistamata jätmises selles, et tal on seeläbi takistatud pöördumine Euroopa Liidu struktuurifondide poole. Kuna liikmesriik või tema poolt määratud rakendusüksus menetleb struktuuritoetuse saamiseks esitatud taotlusi, on kaebaja väide põhjendamatu. Vastustaja seletuse kohaselt ei ole kaebaja esitanud seni ühtegi taotlust teadusja arendustegevuse meetme nr 2.3 „Teadusja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine“ raames, mille puhul on rakendusüksuseks EAS.

4) Projekti koordinaator teavitas 28.11.2003 kirjaga kaebajat eksperdi seisukohast esitatud projekti suhtes, sealhulgas eksperdi poolt tuvastatud projektiga kaasneda võivatest riskidest. Ei kohtule esitatud dokumentidest, mis reguleerivad esitatud taotluste menetlemist, ega ka kirjavahetusest projekti koordinaatoriga, ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust projekti finantseerimise osas. Selliseks ootuseks ei andnud alust ka konsultandi palkamine. Kaebajale oli teada, et projekti menetlemise võimalikkus sõltub ka eeluuringute tulemustest, eeluuringute taotluse rahuldamata jätmisel viidati ka põhiprojekti realiseerimise vähetõenäolisusele. Seega olid põhiprojektil kõrvaldamata puudused, millele oli varem viidatud. EAS on sooritanud taotluse menetlemisel kaebaja nõutud toimingud – teinud otsuse ja teavitanud sellest kaebajat, projekti koordinaator on toiminud temale antud pädevuse piires, EAS on juhindunud taotluste läbivaatamiseks ja taotluse esitamisele kehtestatud nõuetest.

5) Kaebaja väide EAS poolt talle kahju tekitamisest avalik-õiguslikus suhtes on põhjendamatu.

Tallinna Halduskohtu 06.10.2004 täiendava kohtuotsusega mõisteti OÜ-lt EAS kasuks välja viimase poolt kantud kohtukulu summas 5 664 krooni.

3-04-24 5(8) ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

9. OÜ apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu 28.09.2004 otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. 1) EAS oleks pidanud avalik-õiguslike ülesannete täitmisel lähtuma HMS nõuetest. 2) Kaebaja ei soovinud eeluuringu projekti osas finantseerimisest keeldumise otsuse vastuvõtmist ja kaebajale väljastamist, nagu ekslikult leidis halduskohus, vaid mistahes (eelkõige taotluse rahuldamise) otsuse vastuvõtmist ja selle ametliku kinnituse väljastamist kaebajale HMS nõuete järgi. Kaebaja taotles seadusest tulenevate haldusaktide väljaandmist. 3) Vastustaja tagastas 02.07.2004 kohtuväliselt vaid projektide dokumentatsiooni. Vastustaja toiming oli ebaseaduslik HMS § 14 lg 7 mõttes, kuna puudus kirjalik põhjendus, miks dokumendid tagastati ehk ametlik kinnitus ja põhjuste esiletoomine, millises osas ei vasta põhiprojekt esitatud nõudmistele, puudusid ka kinnitatud otsus eeluuringuprojektile ja ametlikud ekspertiisidokumendid. Vastustaja tegevus on vastuolus ka haldusmenetluse üldiste põhimõtetega. Samuti on vastustaja tegevus vastuolus struktuuritoetuste seaduse § 20 lg-ga 5, mille kohaselt taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta vormistatakse eraldi haldusaktid. Nõuded haldusaktidele on sätestatud HMS §-des 51, 55, 56 ja 57 lg 1. Kaebajal puudub põhjendamiskohustus, miks vaidlusalused dokumendid talle olulised on.

10. EAS kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Kohus lahendas kaebuse lähtudes kaebaja 02.09.2004 kohtuistungil täpsustatud nõudest. 2) Kaebaja ei ole vaidlustanud 02.07.2004 toimunud dokumentide tagastamise õiguspärasust. Tegemist on uue nõudega, mis tuleb jätta tähelepanuta. 3) Asjakohatu on kaebaja viide struktuuritoetuste seaduse § 20 lg-le 5, kuna see seadus jõustus 01.01.2004, kaebaja poolt rakendusuuringuteks ja tootearenduseks esitatud finantseerimistaotlus ei olnud esitatud struktuuritoetuste saamiseks vastavalt nimetatud seaduse § 2 lg-le 1. 4) Kaebaja taotleb kohtuotsuse tühistamist, kuid ta ei ole apellatsioonkaebuses käsitlenud otsust avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise osas. EAS taotles kaebajalt 5 400 krooni õigusabikulu väljamõistmist ja esitas kuludokumendid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Käesolevas asjas on kaebuse esitaja 02.09.2004 palunud halduskohtul teha ettekirjutuse haldusakti andmiseks (halduskohtu toimiku II kd lk 13) ning seaduslik esindaja kinnitanud 02.09.2004 kohtuistungil (samas tl 48 pöördel viimane lõik ja tl 49 ülal), et jääb kahe järgmise nõude juurde: „Põhiprojekti järgi soovime saada dokumendi, mille kohaselt projekt ei vastanud nõuetele, ei olnud seletust, mis puudused olid. Eeluuringu projekti kohaselt tahame ametlikku finantseerimisest keeldumise otsust“.

12. Halduskohus leidis, et EAS toimingu sooritamiseks kohustamiseks puudub alus, sest EAS on sooritanud taotluse menetlemisel kaebaja nõutud toimingud – teinud otsuse ja teavitanud sellest kaebajat, projekti koordinaator on tegutsenud oma pädevuse piires, EAS on juhindunud taotluste läbivaatamiseks ja taotluste esitamisele kehtestatud nõuetest. Eeluuringute taotluse rahuldamata jätmisel viidati ka põhiprojekti realiseerimise vähetõenäolisusele. Põhiprojektil olid kõrvaldamata puudused, millele oli varem viidatud.

13. Ringkonnakohtu istungil kaebuse esitaja seaduslik esindaja täpsustas, et ei vaidlusta kohtuotsust kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas ja tal ei ole pretensioone dokumentide tagastamise suhtes. Kaebaja soovib jätkuvalt saada EAS-lt põhjendatud otsuseid nii põhiprojekti kui ka eeluuringu finantseerimistaotluse lahendamise kohta. Kaebaja taotles

3-04-24 6(8) kohtuotsuse tühistamist nimetatud nõude rahuldamata jätmise osas ja palus kohustada vastustajat välja andma põhjendatud haldusakte, mida oleks võimalik kas täita või siis vaidlustada.

EAS esindaja leidis, et põhiprojekt on jäetud läbivaatamata, kuna kaebaja ei kõrvaldanud 30.04.2003 elektronkirjas toodud puudusi. Projekti koordinaatori 30.06.2003 elektronkiri sisaldab menetlusse võtmisest keeldumise otsust. Eeluuringu finantseerimisest keeldumise kohta on tehtud otsus 17.12.2003. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.

HKMS § 34 lg 2 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Seega kontrollib ringkonnakohus kaevatava halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kohustamisnõude lahendamise osas.

14. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu järeldusega, et EAS on järginud kaebaja taotluste menetlemisel haldusmenetluse üldisi põhimõtteid ja leiab, et EAS oleks pidanud kaebaja taotluste menetlemisel (avalik-õiguslike ülesannete täitmisel) lähtuma mitte üksnes EAS nõukogu poolt kinnitatud dokumentidest, vaid ka HMS-s sätestatud nõuetest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-32-03).

15. Kaebajale on projekti koordinaatori poolt saadetud elektronkirjades selgitatud põhiprojekti puudusi. Põhiprojekti puudusi on käsitletud ka eksperdi arvamuses, mille koostamise aega ja koostaja nime mittekajastav väljavõte on halduskohtu toimiku I köite lehekülgedel 240-241. Samas ei nähtu haldusasja materjalidest, et kaebajale oleks määratud tähtaega projekti puuduste kõrvaldamiseks ja vastavalt HMS § 15 lg-le 2 hoiatatud, et kui puudusi ei kõrvaldata tähtaegselt, võidakse projekt (taotlus) jätta läbi vaatamata. Projekti koordinaatori 30.06.2003 elektronkirjas on palutud kaebajal esitada projekti sisu kirjeldus ning andmeid projekti läbiviimise ja läbiviijate kohta. Nimetatud elektronkirjast ega teistest halduskohtule esitatud dokumentidest ei nähtu EAS otsustust kaebaja põhiprojekti läbivaatamata jätmise kohta (menetlusse võtmisest keeldumist kohta), samuti projekti läbivaatamata jätmise (menetlusse võtmisest keeldumise) põhjendusi. Halduskohus märkis õigesti, et kaebajal on menetlusosalisena õigus olla kaasatud menetlusse, olla teadlik menetluse tulemustest ja saada põhjendatud otsus. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kaebaja ei ole saanud põhjendatud otsust selle kohta, miks EAS peab kaebaja esitatud põhiprojekti nõuetele mittevastavaks. Tulenevalt eeltoodust leiab ringkonnakohus, et EAS-l tuleb kaebaja esitatud põhiprojekti uuesti läbi vaadata, võimalusel anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja teha põhiprojekti kohta põhjendatud otsustus. Kui EAS leiab, et kaebaja esitatud põhiprojekt ei vasta nõuetele, siis on kaebajal õigus teada, miks EAS peab tema esitatud põhiprojekti nõuetele mittevastavaks ja millistele nõuetele põhiprojekt ei vasta.

16. Samuti on kaebajal õigus teada, millistel põhjendustel keeldus EAS kaebaja esitatud eeluuringu finantseerimisest. EAS juhatuse 17.12.2003 koosoleku protokolli päevakorrapunktist 19, millega kinnitati tehnoloogia valdkonna finantskomisjoni 09.12.2003 koosoleku protokolli nr 4 punktis 1.3.2 tehtud ettepanek projekti mitte finantseerida, eeluuringu finantseerimisest keeldumise põhjendusi ei nähtu. Samuti ei nähtu eeluuringu finantseerimisest keeldumise põhjendusi tehnoloogia valdkonna finantskomisjoni 09.12.2003 koosoleku protokolli nr 4 punktist 1.3.2. Nimetatud punkti kohaselt tehti ettepanek projekti mitte finantseerida, kuna põhiprojekti finantseerimine on seadusandlike ja tururiskide tõttu vähetõenäoline. Eeltoodu on kaalutlusõiguse alusel antud otsuse põhjenduseks liiga üldsõnaline.

3-04-24 7(8)

17. Kaebaja eeluuringu finantseerimistaotluse kohta otsuse tegemiseks kohustamise nõude lahendamisel on halduskohus asunud seisukohale, et otsuse vormistamine protokollilise otsusena ei tähenda otsuse vastuvõtmata jätmist ja jätnud kaebuse rahuldamata põhjendusel, et otsus eeluuringu finantseerimistaotluse rahuldamata jätmise kohta on olemas. Halduskohus on jätnud aga tähelepanuta kaebaja väited otsuse mittevastavusest HMS §-de 55,

56 ja 57 nõuetele (halduskohtu toimiku II kd lk 11 viimane lõik). Seega on kaebaja pidanud otsust mitte üksnes vorminõuetele mittevastavaks, vaid ka sisult põhjendamatuks.

HKMS § 19 lg 7 kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses, kuid kohus ei ole seotud kaebuse sõnastusega. Tulenevalt eeltoodust ja arvestades asjaolu, et kaebaja eesmärgiks oli saada otsus, millest nähtuksid eeluuringu finantseerimisest keeldumise põhjendused, oleks kohus pidanud tõlgendama kaebust ja lugema esitatuks nii kohustamiskui ka tühistamistaotluse. Tühistamistaotluse rahuldamise korral ei ole tehtud otsus kohustamistaotluse rahuldamise takistuseks.

18. HMS § 54 näeb ette haldusakti õiguspärasuse eeldused. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

HMS § 55 sätestab haldusakti vorminõuded. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav ning antud kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Kirjalikus haldusaktis märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed. HMS § 56 reguleerib haldusakti põhjendamist. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (lg 1). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (lg 3). Haldusakti andmise faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata (lg 4). Vastavalt HMS § 57 lg-le 1 peab haldusaktis olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Ringkonnakohtu hinnangul EAS juhatuse 17.12.2003 otsus (ka koos tehnoloogia valdkonna finantskomisjoni 09.12.2003 otsusega) HMS §-de 55 ja 56 nõuetele ei vasta ning on kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktina motiveerimatu ja seeläbi kontrollimatu.

19. Tulenevalt eeltoodust tuleb EAS-l kaebaja eeluuringu finantseerimistaotlus uuesti läbi vaadata, vajadusel määrata tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja teha eeluuringu finantseerimistaotluse kohta põhjendatud otsus. Kui EAS leiab, et kaebaja eeluuringu finantseerimistaotlus ei vasta nõuetele, siis on kaebajal õigus teada, miks EAS peab tema eeluuringu finantseerimistaotlust nõuetele mittevastavaks ja millistele nõuetele taotlus ei vasta.

20. Vastavalt HKMS § 93 lõikele 6, kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendi, muudab ta kohtukulude jaotust lähtudes sama paragrahvi lõigetest 1, 2 ja 3. HKMS §

93 lg 3 kohaselt jagatakse kohtukulud kaebuse osalise rahuldamise korral proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

3-04-24 8(8) Halduskohtu täiendava kohtuotsusega mõisteti OÜ-lt EAS kasuks välja viimase poolt kantud kohtukulu summas 5 664 krooni. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt halduskohtu otsuse ja teeb tühistatud osas uue otsuse, tuleb kaebuse rahuldatava ja rahuldamata jääva osa proportsioone arvestades OÜ-lt välja mõista EAS kasuks 1 888 krooni õigusabikulude katteks. EAS taotles apellatsioonimenetluses 5 400 krooni õigusabikulu väljamõistmist ja esitas kulude kandmist tõendavad dokumendid. Arvestades apellatsioonkaebuse rahuldatava ja rahuldamata jääva osa proportsioone, on põhjendatud OÜ-lt EAS kasuks välja mõista 1 800 krooni õigusabikulude katteks.

Kaire Pikamäe Ivo Pilving Lilianne Aasma