3-04-87/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

9. märts 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-87 Haldusasi

M. K. kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse 30.03.2004 maksuotsuse nr 12-5/24 tühistamise ja maksuotsuse kohta 30.03.2004 Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise toimingu õigusvastaseks tunnistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 01.03.2005 otsus haldusasjas nr 3- 1440/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

1. märts 2006 Menetlusosalised Kaebaja M. K., esindaja advokaat K. A. Vastustaja Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus, esindaja G. K.

RESOLUTSIOON

1. Jätta Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 1. märtsi 2005 otsus haldusasjas nr 3-1440/2004 muutmata.

2. Mõista Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuselt välja M. K. kasuks õigusabikulud summas 9 440 (üheksa tuhat nelisada nelikümmend) krooni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

3-04-87 2(6) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskus kontrollis 09.03. - 19.03.2004 M. K. tulumaksu tasumise õigsust * Limited (edaspidi ka * Ltd) tehtud tehingute ja 1997. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsioonis deklareeritud andmete osas.

Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse 30.03.2004 maksuotsusega nr 12-5/24 kohustati M.

K. tasuma täiendavalt tulumaksu 788 580 krooni ja intressi 302 067 krooni. Maksuotsuses leiti, et * Ltd väärtpaberitulu 3 033 000 krooni on käsitatav M. K. isikliku tuluna, mille kohta M. K. jättis tulumaksuseaduse (TuMS) § 27 lg 3 nõudeid rikkudes maksuametile tuludeklaratsioonis andmed esitamata, varjates tahtlikult maksukohustust maksuhalduri eest. MKS § 98 lg 1 järgi on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat, maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral aga kuus aastat.

2. 30.03.2004 avaldas Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskus väljaandes Ametlikud Teadaanded järgmise teksti: „Vastavalt maksukorralduse seaduse § 55 teatab Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskus (Endla 8, 15177 Tallinn), et M. K´le (sünd , elukoha aadr * PK *, 74001 Harjumaa) on 30.03.2004.a. tehtud maksuotsus nr 12-5/24, mille sisuga on füüsilisel isikul või tema esindusõiguslikul isikul võimalik tutvuda Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuses tööpäeviti vastuvõtuajal. Maksuotsus loetakse üleantuks teate avaldamise päevale järgneval päeval.“

3. 01.04.2004 väljastas Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskus maksuotsuse posti teel tähitud kirjaga (väljastusteatega) M. K. kodusel aadressil. Haabneeme postkontor saatis 02.04.2004 M. K-le teate tähtkirja saabumise kohta. M. K. sai kirja (maksuotsuse) kätte 05.04.2004.

4. M. K. kaebuses paluti tühistada 30.03.2004 maksuotsus ja tunnistada maksuotsuse kohta Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise toiming õigusvastaseks. 1) Maksu määramine on aegunud isegi MKS § 98 lg-s 1 sätestatud 6-aastast aegumistähtaega aluseks võttes. Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2003 otsuse nr 3-3-1-49-03 kohaselt peab maksuotsuse tegemise aegumistähtaja piiridesse mahtuma ka maksuotsuse kehtima hakkamine. Kui kaebaja jätnuks 1997. aasta eest tahtlikult makse tasumata, pidanuks tema suhtes tehtav maksuotsus hakkama kehtima hiljemalt 31.03.2004. Maksuhaldur postitas maksuotsuse 01.04. 2004 ja kaebaja sai selle kätte 05.04.2004, mis ongi maksuotsuse kehtima hakkamise kuupäev. Peale aegumistähtaja möödumist tehtud maksuotsus on ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele. 2) Teate avaldamist Ametlikes Teadaannetes ei saa lugeda maksuotsuse kaebajale kättetoimetamiseks, sest teade ei sisaldanud maksuotsuse resolutiivosa. Maksuotsuse avaldamine Ametlikes Teadaannetes on MKS § 55 kohaselt lubatud vaid siis, kui teised kättetoimetamise vahendid ei ole andnud tulemusi. Kaebaja viibis 30. ja 31.03.2004 puhkusel väljaspool Eestit, kuid kodus oli tema 16-aastane tütar, kellele vastustaja oleks saanud edastada maksuotsuse. Ka oli kaebajaga võimalik kontakteeruda telefonitsi tema töökohaks oleva advokaadibüroo kaudu. Vastustaja ei kasutanud neid võimalusi. Isegi kui lugeda Ametlikes Teadaannetes teate avaldamine kaebajale maksuotsuse kättetoimetamiseks, tehti maksuotsus teatavaks pärast aegumistähtaja möödumist, sest haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1 järgi hakkas maksuotsus kehtima 10. päeval peale teate avaldamist, s.o. 09.04.2004, sest MKS § 55 ei sisalda kehtivuse kohta erinormi. 3) Vaidlustatud maksuotsus on ka sisult ebaõige.

5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) MKS § 52 lg 1 sätestab maksuhalduri õiguse valida haldusakti kättetoimetamise viiside vahel. Teatud juhtudel võib kättetoimetamise viisi valikul saada määravaks avalik huvi maksu-

3-04-87 3(6) summa määramiseks enne MKS §-s 98 sätestatud aegumistähtaega. Kuna kaebaja 1997. aasta tulumaksu määramise aegumistähtaeg saabus 31.03.2004, pidi vastustaja valima maksuotsuse sellise üleandmise viisi, mis tagaks selle õigeaegse üleandmise. Maksuotsuse kättetoimetamine postiasutuse kaudu kaebaja aadressil ei oleks seda eesmärki täitnud, sest kaebaja võinuks vältida dokumendi kättesaamist enne aegumistähtaja saabumist. Pealegi öeldi kaebaja töökohast vastustajale, et kaebaja viibis maksuotsuse tegemise ajal välismaal, mida kinnitas ka Piirivalveametist saadud teave. Kaebaja ei teavitanud vastustajat enda välismaale sõidust ega maksuotsuse edastamise võimalusest tema tütrele. Teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes oli põhjendatud. Teates polnud võimalik avaldada maksuotsuse resolutiivosa, sest see sisaldab kaebajale määratud maksusumma ja intressi suurust, mida kui maksusaladust võib MKS § 27 lg 1 p 4 ja lg 2 kohaselt maksukohustuslase teadmise ja nõusolekuta avaldada alles pärast maksuotsuse täitmise tähtpäeva saabumist. MKS § 55 järgi loetakse dokumendi resolutiivosa kättetoimetatuks esmakordse avaldamise päevale järgneval päeval. Maksuotsus hakkas kehtima 31.03.2004. HMS § 61 lg 1 siin ei kohaldu. 2) Vastustaja ei nõustunud kaebuse väidetega maksuotsuse sisu kohta.

6. Tallinna Halduskohtu 01.03.2005 otsusega tühistati 30.03.2004 maksuotsus nr 12-5/24 ja tunnistati maksuotsuse kohta teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes õigusvastaseks. Samuti mõisteti vastustajalt kaebaja kasuks välja kohtukulud summas 14 440 krooni. 1) Kaebajale 1997. aasta eest tulumaksu määramise viimane päev 6-aastast aegumistähtaega arvestades oli 31.03.2004. Vastavalt MKS § 98 lg-le 4 ei või pärast aegumistähtaja möödumist selles asjas maksuotsust teha. 2) Riigikohtu halduskolleegium on otsuses nr 3-3-1-49-03 märkinud, et haldusakti kehtivuse eelduseks on selle teatavakstegemise adressaadile. Sama põhimõte on sätestatud HMS § 61 lg-s

1. Haldusakti teatavakstegemine tähendab selle adressaadile akti sisuga tutvumiseks reaalse võimaluse loomist. Haldusakti teatavakstegemine või kättetoimetamine omab akti kehtivuse seisukohast universaalset tähendust, sealhulgas ka akti andmise aegumise kohaldamisel. Neil juhtudel, kui haldusakt tuleb anda teatud tähtaja jooksul, tuleb haldusakt ka teatavaks teha selle tähtaja kestel. Pärast tähtaja möödumist teatavaks tehtud akt on õigusvastane ja tuleb tühistada. 3) MKS § 55 nägi ette: „Kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või kui menetlusosaline ei ela ega asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või üleriigilise levikuga päevalehes. Dokumendi resolutiivosa avaldatakse vähemalt kahel korral ja vähemalt kahenädalase vahega. Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks esmakordse avaldamise päevale järgneval päeval.“ Osundatud sättest nähtuvalt võib dokumenti Ametlikes Teadaannetes avaldada ainult erandlikel asjaoludel, kui seda muul viisil pole võimalik kätte toimetada. Ametlike Teadaannete kaudu kättetoimetamise puhul on üldjuhul tegemist fiktsiooniga, sest vaevalt keegi, kelle suhtes võidakse anda tema õigusi piirav haldusakt ja kes on teinud kõik endast oleneva selleks, et haldusorgan ei saaks teada tema tegelikku elu(asu)kohta, loeb reeglipäraselt Ametlikke Teadaandeid. Seega loob seadus olukorra, nagu oleks adressaadile haldusakt teatavaks tehtud ning see oleks kehtima hakanud. Et säärane fiktsioon piirab oluliselt adressaadi põhiseaduslikke õigusi, saab sellisel viisil kättetoimetamine olla äärmine abinõu ja seda tohib rakendada üksnes siis, kui muid võimalusi haldusakti teatavakstegemiseks ei leidu. 4) Käesoleval juhul sellised erandlikud asjaolud puudusid. Kaebaja aadress oli vastustajale teada. Vastustaja väide, et posti teel poleks kaebaja pruukinud maksuotsust kätte saada, on asjakohatu, sest MKS § 53 alusel võinuks vastustaja maksuotsuse ise toimetada kaebaja elukohta, kus kaebaja sõnul oli kodus tema 16-aastane tütar, kellele oleks saanud maksuotsuse kooskõlas MKS § 53 lg-ga 3 allkirja vastu kätte anda. Vastustaja isegi ei üritanud maksuotsust kaebajale koju kätte toimetada, vaid rahuldus enda jaoks kõige mugavama lahendusega,

3-04-87 4(6) põhjendades oma tegutsemist avaliku huviga. Praktika, kus riigivõimu teostav maksuhaldur võib avaliku huvi ettekäändel teadlikult ja tahtlikult rikkuda seadust, pole avalikes huvides, vaid on ohuks demokraatiale, sest nii võib riigivõim hakata avalike huvidega põhjendama riigivõimu teostajate igasuguseid seaduserikkumisi. Maksuotsuse kohta teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes on vastuolus MKS §-ga 55 ja seega õigusvastane. 5) MKS § 55 järgi hakkaks Ametlikes Teadaannetes avaldatud maksuotsuse resolutiivosa kehtima avaldamisele järgneval päeval. Nagu kaebaja õigesti märkis, ei ole nimetatud väljaandes avaldatud maksuotsuse resolutiivosa. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt (näiteks 03.03.2004 otsuses nr 3-3-1-10-04) märkinud, et haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte. Kõnealune teade teavitas kaebajat ainult sellest, et 30.03.2004 on tema kohta tehtud maksuotsus, andmata mingit informatsiooni selle sisu kohta. Kui MKS §

27 ei luba maksuteate resolutiivosa selles sisalduva maksusaladuse tõttu Ametlikes Teadaannetes avaldada, siis polegi maksuotsust võimalik selle väljaande kaudu menetlusosalisele kätte toimetada, sest avaldatud kujul ei saa teadet käsitada maksuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisena kaebajale, isegi kui teate avaldamine oleks olnud MKS § 55 järgi põhjendatud. Ka ei saa maksuotsuse kättetoimetamisena käsitada maksuhalduri töötaja poolt kaebajale telefonitsi edastatud teadet, et talle on üle anda mingi otsus. 6) Kaebajale ei ole maksuotsust aegumistähtaja jooksul teatavaks tehtud, mistõttu maksuotsus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebaja sai maksuotsuse kätte alles 05.04.2004, s.o. peale aegumistähtaja möödumist. Maksuotsus tuleb tühistada vastuolu tõttu MKS §-dega 52 - 55. Seetõttu ei hinnanud kohus, kas maksusumma määramisel tulnuks kohaldada 3-aastast aegumistähtaega ja kas kaebuse väited maksuotsuse sisulisest õigusvastasust on põhjendatud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks järgmistel põhjendustel: 1) Kohus kohaldas vääralt MKS § 55 kättetoimetamise eeldusi, mis viis ebaõigele järeldusele, et kaebajale oli võimalik haldusakti kätte toimetada MKS § 53 lg-s 3 sätestatud viisil. Menetlusosaliste õiguste ja kohustuste teke on seotud haldusakti teatavakstegemise hetkega. Haldusorganil saab olla isikule kohustusi paneva haldusakti kättetoimetamise kohustus üksnes haldusakti adressaadi, mitte temaga koos elavate isikute suhtes. Seda seisukohta toetab ka HMS § 61 lg 1, mille kohaselt haldusakt jõustub just adressaadile kättetoimetamisest. MKS §

53 lg-st 3 tulenev kättetoimetamine perekonnaliikmele saab olla võimalus, mitte kohustus. 2) Kohus ei andnud hinnangut haldusakti adressaadile allkirja vastu kättetoimetamise võimatuse kohta. See on haldusorgani poolt MKS § 55 alusel kättetoimetamise õiguspärasuse hindamisel oluline. Tõendite hindamata jätmisega on kohus oluliselt rikkunud protsessinorme. MKS § 53 alusel haldusakti allkirja vastu adressaadile kättetoimetamise võimatuse korral on nimetatud kättetoimetamise valik ammendunud ja tuleb kasutada muid kättetoimetamise viise – MKS § 54 või 55 alusel kättetoimetamine. Selline seisukoht on kooskõlas ka haldusmenetluse efektiivsuse põhimõttega. 3) Maksuhalduril puudus teave kaebajaga koos elavatest pereliikmetest ja sellise teabe kogumist menetlusosalise kohta ei näe ette ükski õigusakt. Sellest tulenevalt on põhjendamatu väita, et haldusorgan oleks pidanud üritama dokumenti kätte toimetada menetlusosalise pereliikmele. Haldusorgan võib näidata üles täiendavat hoolsust ja haldusakti menetlusosalisele kättetoimetamise võimatuse korral üritada seda üle anda MKS § 53 lg 3 lubatud isikule, kuid sellise kohustuse panemine ei saa olla eesmärk omaette ja tagajärjeks ei saa olla muude kättetoimetamise viiside automaatne õigusvastasus.

3-04-87 5(6) 4) Antud asjas oli haldusakti allkirja vastu kättetoimetamise võimatuse tõttu ainus võimalik kättetoimetamise viis MKS § 55 alusel Ametlike Teadaannete kasutamine, arvestades maksu määramise aegumistähtaja saabumist. Ehkki menetlus viidi läbi suhteliselt lühikese aja jooksul, oli kaebaja teadlik tema suhtes läbiviidavast menetlusest, kasutas võimalust anda omapoolseid selgitusi ja esitada tõendeid. Avalike huvidega on kooskõlas maksuhalduri tegevus, kus maksuseaduste rikkumise tuvastamisel reageeritakse sellele aegumistähtaegade piires ja seejuures ei saa argumendiks omaette olla asjaolu, et maksusumma määramine on toimunud aegumistähtaja eelviimasel päeval. Maksuhalduril on kohustus määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja teha seda aegumistähtaegade piires. Selline kohustus on kooskõlas avaliku huviga maksude kohase ja ühetaolise maksmise osas. 5) Kaebaja ei nõustu kohtu järeldusega MKS § 55 alusel maksuotsuse kättetoimetamise võimalikkuse osas. MKS § 27 lg 2 kohaselt on maksuvõla määramise korral maksuhalduri poolt maksuvõla avalikustamine lubatud pärast maksuotsuse või vastutusotsuse täitmise tähtpäeva saabumist. Järelikult ei ole maksuhalduril lubatud avaldada määratud maksusummat Ametlikes Teadaannetes enne maksukohustuse täitmise tähtpäeva saabumist. Õiguskirjanduses (Haldusmenetluse käsiraamat, Tartu 2004, lk 110) on leitud, et kui resolutiivosa sisaldab HMS § 7 lg-s 3 nimetatud andmeid, tuleb resolutiivosast osa andmeid välja jätta ning kui jäävad arusaadavaks haldusaktist tulenevad õigused ja kohustused, tuleks lugeda dokument kättetoimetatuks. Antud põhimõtet tuleb kohaldada ka maksuotsuste kättetoimetamisel Ametlike Teadaannete kaudu arvestades MKS-st tulenevate piirangutega. Sellest tulenevalt tuleb lugeda piisavaks teate avaldamist maksuotsuse tegemise ja sellega tutvumise võimaluse kohta.

8. M. K. vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. 1) Maksuhaldur jättis tähelepanuta, et haldusakti resolutiivosa avaldamine Ametlikes Teadaannetes ei kujuta endast haldusakti faktilist kättetoimetamist. Tegemist on intensiivselt isiku põhiõigusi riivava kättetoimetamise fiktsiooniga, s.t toiminguga, mis seadusega ettenähtud nõuete järgimise korral võrdsustatakse faktilise kättetoimetamisega. Antud juhul ei olnud kättetoimetamise fiktsiooni tingimused täidetud - puudus seaduses ettenähtud resolutiivosa avaldamise alus ja resolutiivosa asemel avaldati suvaline ilma õigusliku tähenduseta teade. 2) Maksuhaldur võttis halduskohtu istungil omaks asjaolu, et maksuteate avaldamise hetkel ei olnud neil kaebaja viibimiskoht teada ja maksuhaldur ei teinud midagi selle teadasaamiseks. 3) Kaebajale jäi arusaamatuks, miks maksuhaldur pidas vajalikuks rõhutada, et haldusorganile ei saa asetada kohustust omada teavet menetlusosaliste pereliikmete kohta. Maksuhalduril oli kohustus kasutada MKS ettenähtud maksuotsuse kättetoimetamise viisi. MKS § 55 ettenähtud tingimused ei olnud täidetud, kuna maksuhaldur ei püüdnudki kasutada MKS §-des 53 ja 54 ettenähtud kättetoimetamise viise. 4) Käesoleval juhul ei olnud haldusakti allkirja vastu kättetoimetamine võimatu. Maksuhalduri väites on loogikaviga, kuna seaduse kohaselt ei saa aegumistähtaja saabumine olla põhjuseks loobumisele seadusega ettenähtud kättetoimetamise viiside kasutamisest. Puudub ka mistahes avalik huvi selle suhtes, et maksuotsus iga hinna eest isikule kätte toimetada. Avalike huvide ja hea halduse printsiibiga otseses vastuolus oleks põhimõte, mis lubaks seadusega ettenähtud haldusakti kättetoimetamise viise ignoreerida juhul, kui haldusakti tegemine tähtaja eelviimasel päeval ei jäta haldusorganile piisavalt aega haldusakti nõuetekohaseks kättetoimetamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse 30.03.2004 maksuotsuse nr 12-5/24 kohta Ametlikes Teadaannetes 30.03.2004 teate avaldamist ei saa lugeda maksuotsuse kättetoimetamiseks ja kuna maksuotsust ei tehtud

3-04-87 6(6) kaebajale teatavaks MKS § 98 lõikes 1 sätestatud 6-aastase aegumistähtaja jooksul, on maksuotsuse tühistamine põhjendatud.

9. MKS § 55 nägi kuni 01.07.2005 kehtinud redaktsioonis ette: „Kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või kui menetlusosaline ei ela ega asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või üleriigilise levikuga päevalehes. Dokumendi resolutiivosa avaldatakse vähemalt kahel korral ja vähemalt kahenädalase vahega. Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks esmakordse avaldamise päevale järgneval päeval.”

Käesoleval juhul olid maksuhalduril andmed kaebaja aadressi kohta olemas. Osundatud sättest nähtub, et Ametlikes Teadaannetes maksuotsuse resolutiivosa avaldamise kaudu võib maksuhaldur maksuotsuse selle adressaadile kätte toimetada tema aadressi kohta andmete olemasolu korral juhul, kui esinevad samaaegselt kolm tingimust: 1) menetlusosaline ei ela ega asu registrisse kantud aadressil või maksuhaldurile teadaoleval aadressil; 2) tema tegelik viibimiskoht ei ole teada; 3) maksuotsust ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada.

10. Füüsiline isik võib anda maksuhaldurile temaga suhtlemiseks kas rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi või teatada muu aadressi, kuhu talle on võimalik edastada dokumente. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja elas püsivalt maksuhaldurile teadaoleval aadressil, kuid viibis ajutiselt alates 22.03.2004 kuni 03.04.2004 väljaspool Eesti Vabariiki. Maksuotsuse adressaadi puhkuse ajal välismaal viibimine ei ole käsitatav olukorrana, kus menetlusosaline ei ela maksuhaldurile teadaoleval aadressil. Seega ei ole MKS § 55 kohaldamise esimene tingimus täidetud ehk teisisõnu puuduvad MKS §-s 55 sätestatud eeldused maksuotsuse kättetoimetamiseks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded maksuotsuse resolutiivosa avaldamise kaudu.

11. Neil põhjendustel ei anna apellatsioonkaebuse väited alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja apellatsioonkaebus tuleb jätta HKMS § 46 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuselt mõista HKMS § 93 lg 1 alusel välja M. K. kasuks tema poolt apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud summa 9 440 krooni.

Kaire Pikamäe Ivo Pilving Lilianne Aasma