2-06-198/1 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 06.märts 2006.a Paide

Tsiviilasja number 2-06-198

Tsiviilasi

OÜ Türi Elamu hagi Sigrid Jakobson’ vastu võla, viivise ja leppetrahvi nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Türi Elamu, registrikood 10522171, asukoht Wiedemanni 1 Türi Hageja esindaja: Margus Pirksaar volitatud esindaja

Kostja: Sigrid Jakobson, isikukood xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx xxxx

Kohtuotsuse tegemise aeg 06.märtsil 2006.a Paides

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Sigrid Jakobson’ilt OÜ Türi Elamu kasuks 2282.40 (kaks tuhat kakssada kaheksakümmend kaks krooni ja 40 senti) krooni võlga, 908.65 (üheksasada kaheksa krooni ja 65 senti) krooni viivist ja 1000.00 (üks tuhat) krooni leppetrahvi.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-198 so OÜ Türi Elamu kohtukulu ja asja läbivaatamiskulud, kannab Sigrid Jakobson.

EDASIKAEBAMISE KORD Sigrid Jakobson ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Sigrid Jakobson võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon 200 krooni.

OÜ Türi Elamu võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

KOHTU SEISUKOHAD 1. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte antud (tl 14,18). TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

2. Võlaõigusseaduse (VÕS) 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Poolte vahel 03.11.2004.a sõlmitud võla tagastamise leping on käsitatav võlatunnistusena VÕS § 30 lg 1 mõttes, millega poolte vahel loodi iseseisev lepinguline kohustus. Seda kohustust (lepingut) oli kostja kohustatud nõuetekohaselt täitma. Hagi asjaolude kohaselt pidi kostja kokkuleppe p 5.2.2. kohaselt tasuma esimese osamakse 2004.a novembrikuu viimaseks päevaks. Kostja seda ei teinud. Esimese makse tasus kostja alles 2005.a jaanuaris. Ülejäänud summad jättis kostja lepinguga ettenähtud suuruses ja tähtajal tasumata. Kostjal

2 (2) Tsiviilasi nr 2-06-198 on hagejale täitmata kokkuleppe (lepingu) järgne põhikohustus 2282.40 krooni ulatuses. Sellega on kostja rikkunud lepingulist raha maksmise kohustust, milline asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda temalt selle kohustuse täitmist, st võlgnetava rahasumma tasumist. Hageja nõue 2282.40 krooni põhivõla väljamõistmiseks kostjalt on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

3. VÕS § 113 lg 1 ja Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 14 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda ka lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei tasunud hagejale võlga lepingus kokkulepitud suuruses ja tähtaegadel, annab tunnistust sellest, et kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist ja seda ka lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõuab kostjalt viivist kokku 392 päeva eest (ajavahemik 01.12.2004.a kuni 27.12.2005.a) summas 908.65 krooni. Viivise arvestamise metoodikat on hageja hagiavalduses kirjeldanud. Kostja ei ole hageja nõutud viivise suurust ja arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viivise saamiseks on õiguslikult põhjendatud ja tuleb hagis nõutud ulatuses, st summas 908.65 krooni, rahuldada.

4. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 03.11.2004.a võla tagastamise lepingus võttis kostja endale kohustuse maksta hagejale 1000 krooni leppetrahvi juhul, kui ta lepingus nimetatud võlgnevust õigeaegselt hagejale ei tasu. Kostja ei tasunud võlgnevust kokkuleppes sätestatud tähtajaks ega ole seda teinud käesoleva ajani. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue leppetrahvi saamiseks õiguslikult põhjendatud ning tuleb hagis nõutud ulatuses kostjalt välja mõista.

5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud (riigilõiv) kui asja läbivaatamiskulud (postikulu) pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

Sirje Lahesoo Kohtunik