2-05-23002/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 09. märts 2006. a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-23002 (endine nr. 2/228-27296/05) Tsiviilasi K.A`i hagi S.S vastu abielu lahutamiseks ja elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K.A Kostja S.S Kohtuistungi toimumise aeg 20.02.2006. a Istungil osalenud isikud Hageja K.A Kostja S.S

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Lahutada K.A`i ja S.S abielu, mis on registreeritud 02.02.2002.a Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr. 142.

Poolte abielust .a sündinud poeg R.A ja tütar K.A jätta elama ema K.A`i juurde.

Välja mõista S.S`lt K.A`i kasuks igakuine elatusraha 1500,00 (üks tuhat viissada) krooni tütar K.A`i (sünd. 18.07.2003.a) ülalpidamiseks alates 01.02.2005.a kuni tütre täisealiseks saamiseni 18.07.2021.a.

Välja mõista S.S`lt K.A`i kasuks igakuine elatusraha 1500 (üks tuhat viissada) krooni poeg R.A`i (sünd. 18.07.2003.a) ülalpidamiseks alates 01.02.2005.a kuni poja täisealiseks saamiseni 18.07.2021.a.

Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast alates Kohtukulud

2 Välja mõista S.S`lt K.A`i kasuks kohtukulud 300 (kolmsada) krooni

Välja mõista S.S`lt kohtukulud, milleks on riigilõiv 2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigituludesse (Rahandusministeerium a/a 10220034796011 Aktsiaseltsis SEB Eesti Ühispank või 221023778606 Aktsiaseltsis Hansapank, viitenumber 2900072123).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Esitatud asjaolud 21.12.2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 02.02.2002.a Tallinna Perekonnaseisuametis. Poolte abielust on 18.07.2003.a sündinud poeg R.A ja tütar K.A. Pärast laste sündi poolte suhted halvenesid. Abielulised suhted lõppesid 2005.a jaanuaris, mil kostja lahkus perekonna juurest. Hageja leiab, et abielu jätkamine ei ole võimalik, kuna hageja ei pea võimalikuks normaalsete suhete loomist kostjaga. Hageja soovib luua uut perekonda. Eeltoodu alusel palub hageja poolte abielu lahutada. Lapsed palub hageja peale abielu lahutamist jätta enda juurde elama.

Kostja ei toeta vabatahtlikult laste ülalpidamist. Hageja arvestuste kohaselt kulub tal kummagi lapse toidule kuus 750 krooni, lasteaiamaksule 300 krooni, beebikoolile 254 krooni, kommunaalmaksudeks kulub 450 krooni, hügieenitarvetele 200 krooni, ravimitele 150 krooni, riietele 555 krooni ning meelelahutusele 150 krooni ja muudeks kuludeks (spordivarustus, mööbel, transport jms) 197 krooni kuus. Eeltoodust tulenevalt kulub kummagi lapse ülalpidamiseks 3000 krooni. Hageja töötab Falck Eesti AS-s ning tema sissetulekuks on 4000 krooni kuus. Samuti on hageja ülalpidamisel eelmisest kooselust sündinud poeg R.A. Hageja palub kostjalt kummagi lapse ülalpidamiseks välja mõista elatusraha 1500 krooni kuus tagasiulatuvalt 1 aasta eest enne hagi esitamist kuni laste täisealiseks saamiseni.

Kostja vastuväited Kostja kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole.

Kohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.

Abielutunnistusega on tõendatud, et abielu hageja ja kostja vahel on registreeritud 02.02.2002.a Tallina Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr 142. K.A`i sünnitunnistusega on tõendatud, et tema vanemateks on S.S ja K.A. R.A`i sünnitunnistusest nähtuvalt on R.A`i vanemateks S.S ja K.A. R.A`i sünnitunnistusega on tõendatud, et R.A`i emaks on K.A. AS Falck Eesti palgatõendist nähtuvalt töötab K.A AS-s Falck Eesti ning tema keskmiseks brutopalgaks 2005.a on 5622 krooni. Hagiavaldusest nähtuvalt on abielulised suhted poolte vahel lõppenud 2005.a jaanuaris, pooled elavad eraldi. Kostja abielu lahutada ei soovi, kuna hageja on tema jaoks kindel inimene. Kostja arvates oleksid poolte suhted olnud paremad kui neil oleks olnud omaette korter. Hageja abielusuhete taastamist võimalikuks ei pea. Eeltoodu alusel kohus leiab, et abielusuhete taastamiseks on vajalik mõlema poole soov abielu jätkata. Kuna hageja peab abielusuhete taastamist võimatuks ning soovib oma eluga edasi minna, leiab kohus, et poolte abielu jätkamine ei ole võimalik. Seega tuleb poolte abielu lahutada.

3

PKS § 51 alusel, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Hageja on palunud peale abielu lahutamist jätta lapsed tema juurde elama. Kostja hageja nõudele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega tuleb lapsed vastavalt hageja soovile jätta hageja juurde elama.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PKS § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005.a määrusega nr 328 on kuupalga alammääraks kehtestatud 3000 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Hageja palub kostjalt kummagi lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis 1500 krooni kuus. Kostja hageja nõudele vastu ei vaidle.. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis poeg Rauno ülalpidamiseks 1500 krooni ja igakuine elatis tütar Kalli ülalpidamiseks 1500 krooni ülalpidamiseks, mis on kehtiva perekonnaseaduse järgi 2006 aastal ka miinimmäär.

Tulenevalt PKS § 70 lg 2 võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täinud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Hageja on esitanud taotluse elatise väljamõistmiseks alates 21.12.2004.a, hagi on kohtusse esitatud 21.12.2005.a. Menetluse käigus hageja seletuse kohaselt kostja ei ole lastega tegelenud möödunud aasta veebruarist ja sellest hetkest ei ole ta ka elatist maksnud.. Tulenevalt PKS § 70 lg. 2 sätestatu kohaselt peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise laste ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.02.2005.a.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2005. aastal, tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Kuni 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. Tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Vastavalt RLS lisas 2 sätestatud riigilõivu täismäärade kohaselt hagiavalduse esitamise eest tasutakse hagilt hinnaga kuni 40000 krooni riigilõivu 2250 krooni. Seega kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 2250 krooni. TsMS § 60 lg 1 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista abielulahutuse nõude esitamisel tasutud riigilõivu 300 krooni. Kostja vastuväiteid ei ole esitanud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kohtukulude katteks välja mõista 300 krooni.

Taimi Kollom Kohtunik