3-06-141/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-06-141 Otsuse kuupäev 08.03.2006 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Korteriühistu X kaebus Haaslava Vallavalitsuse 21.12.2005 korralduse nr 254 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 21.02.2006 Istungil osalenud isikud

Resolutsioon Kaebuse esitaja Korteriühistu X Vastustaja Haaslava Vallavalitsus

Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult Tartu Halduskohtule 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest

Asjaolud ja menetluse käik 15.09.2005 esitas KÜ esimees Vallavalitsusele kirjaliku nõusoleku taotluse väikeehitise, suurusega 20-60 m2, püstitamiseks asukohaga Haaslava vald. Ehitise nimetuseks ja kasutamise otstarbeks on märgitud taotluses „garaaþ“. Peale täiendavate tõendite ja andmete saamist võttis 21.12.2005 Haaslava Vallavalitsus vastu korralduse nr 254, milles vallavalitsus ei andnud nõusolekut Y maaüksusele väikeehitiste (garaaþide) ehitamiseks. Korralduse kohaselt ei luba Haaslava valla ehitusmäärus püstitada hooneid krundi piirile lähemale kui viis meetrit ning naaberkinnistute korteriomanikud ei nõustunud garaaþide ehitamisega lähemale kui 5 meetrit krundi piirist. Korteriühistu esitas 20.01.2006 kaebuse Tartu Halduskohtusse, taotledes Haaslava Vallavalitsuse 21.12.2005 korralduse nr 254 tühistamist.

Kaebuse põhjendused Korteriühistu X esitas Haaslava Vallavalitsusele kirjaliku nõusoleku taotluse väikeehitiste (garaaþide) ehitamiseks korteriomanikele kuuluvale kinnistule katastriüksuse nimega Y. Vastavalt Haaslava Vallavalitsuse poolt 04. oktoo ber 2005 nr 7-2.8 / 581 kirjas esitatud nõudmistele saadeti vallavalitsusele nõutud lisadokumend id 10. oktoobril 2005, kuid ei nõustutud vallavalitsuse lisanõudmisega kooskõlastada asendiplaan piirinaabritega . Samuti on selle korraldusega piiratud kaebaja põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi, haldusakt on ilmsete kaalutlusvigadega ja õ igusvastane.

Haaslava Vallavalitsus on oma kaalutlusotsuse tegem isel toetunud valla ehitusmäärusele ja piirinaabrite negatiivsele hoiakule. Põhiseaduse § 14 -s sätestatu kohaselt õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Seadusi kitsendavad määrused ei ole põhiseaduspärased. Isikute õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Kui seaduse või määrusega luuakse teatud isikutele teistega võrre ldes soodsamad tingimused, tuleb vastavaid regulatsioo ne põhjendada ja avalikkusele selgitada.

Nii soodustu ste kui piirangute tegemisega kaasneb alati oht luua ühiskonnas uut ebaõiglust. KOV -i ehitusmääruse puhul on tegemist küll õigustloova üldaktiga kuid see ei tohi olla vastuolus eelkõige kõrgemalseisva ehitusseadusega ja teiste seadustega, an tud juhul asjaõigusseadusega, samuti ka põhiseadusega. Ehitusseaduse ükski paragrahv ei sisalda nõuet oma ehitustegevuse kooskõlastamiseks piirinaabritega. Samuti ei ole praegu otseselt üheski õigusaktis sätestatud , kui kaugel kinnistu piirist peaks mingi ehitis paiknema. Samuti lubab asjaõigusseadus ehitada kuni krundi piirini.

Kaebaja leiab, et Haaslava Vallavolikogu 21. 08.2003 määruse nr 13 " Haaslava valla ehitusmäärus" paragrahvi 8 lõikes 4 sisalduv lause " Krundi piirile ei tohi püstitada hooneid lä hemale kui viis meetrit" on õigusvastane ja rikub ka korteriühistu korteriomanike põhi seaduslikku põhiõigust, mis on ä ra toodud PS § 32 teise lõigu esimeses lauses: " Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, käsutada ja käsutada“. Vaidlustatav korraldus sisaldab teavet kaalutlusõiguse teostamise kohta. Diskretsiooni kohaldamise alused peavad olema objektiivsed ja kontrollitavad.

Vastasel juhul on tegemist diskretsiooni väärkasutamisega ning haldusotsus on õigusvastane n ing kohtu poolt tühistatav. Kae buse esitaja esindaja arvates Haaslava Vallavalitsuse korralduse motiveerimine ainuüksi piirinaabrite põhjendamata soovimatuse arvestamisega ei ole põhjendatud. Haldusakt on vigane, ku i põhjenduses esinevad vead takistavad oluliselt puudutatud isikul fakti lise ja õigusliku olukorra üle otsustamist. Kaebaja leiab, et vallavalitsus on kohaldanud diskrets iooni valesti. On eiratud protseduurireegleid ja ei selgu, millisel viisil kirjaliku nõusoleku väljastam ine naabrite õigusi rikub.

Vald ei ole kaalunud, kas o n sisulisi põhjendusi, miks ei või lähemale ehitada. Vald oleks pidanud hindama, kas naabrite vastused on põhjendatud või mitte. Valla poolt on tegemist umbmäärase kaalutlusot suse motivatsiooniga, mis ei võimalda kohtul kontrollida, kas kaalutlusõiguse al usel antav haldusakt põhineb asjakohasel ja diskretsioonireeglitele vastava l kaalutlusel.

Vastustaja seisukoht Haaslava Vallavalitsus palub jätta kaebus rah uldamata. Vastavalt ehitusseaduse § 16 lg 1 on kirjalik nõusolek vajalik väikeehitise ehitamiseks , mille ehitusalune pindala on 20-60 m². Lähtudes ehitusseaduse § 19 lg 4 p 1 annab seadusandja kohalikule omavalitsusele õiguse määrata ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused, mille kohta on Haaslava Vallavolikogu vastu võtnud 21.08. 2003 määruse nr 13 „Haaslava valla ehitusmäärus”. Ehitusmääruse § 8 lg 4 kohaselt ei tohi püstitada hooneid lähemale kui 5 meetrit krundi piirist. Antud määruse sätte eesmärk on saavutada naabritevaheline kokku lepe, kui ehitus toimub kahe kinnistu vahel oleva piiri läheduses. Võttes arvesse Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määrust nr 315 „Ehitisele ja selle osale esi tatavad tuleohutusnõuded” § 19 lg 2, peab sama paragrahvi lõikes 1 nimetatu täitmiseks hoonetevaheline kuja laius olema vähemalt 8 meetrit, vastase l korral tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Vallavalitsus oma vastuskirjas 04.10.2005 teatas KÜ esimehele, et kui garaaþid ehitatakse krundi piirile lähemale kui 5 meetrit on vajalikud pii rinaabri kooskõlastused, kui ei ehita ta tulemüüri. Antud tingimusega KÜ esimees, aga ei nõustunud. Järelikult, kui Y ehitaks oma hoone 1 m kaugusele krundi piirist, s iis K omanikud võivad oma krundile hoone ehitada krundi piirist mitte vähem kui 7 meetri kaugusele, mis aga kitsendaks Kinnistu ehitusõigusi nende krundil. Lähtudes ülaltoodust ja naaberkinnistu omanike vastuseisust keeldus Haaslava vallavalitsus väljastamast kirjaliku nõusolekut korraldusega 21.12.2005 nr 254 .

Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste sele tused ja läbi vaadanud toimiku materja lid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Antud kaebuse puhul on vaidlustatud vallavalitsuse k orraldus, millega keelduti kirjaliku nõusoleku andmisest väikeehitiste püstitamiseks. Alates 01.01.2003 kehtiv Ehitusseaduse (ES) § 15 lg 1 sätest ab, et väikeehitis on kuni 60 m 2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega ühel kinnistul asuv ehiti s, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone. KÜ X poolt Haaslava Vallavalitsusele 15.09.2005 esitatud taotluses on garaaþi – väikeehitise suuruseks märgitud 20 - 60 m2 (tlk.23). Nähtuvalt hiljem lisatud asendiplaanile, on tegelikult taotletud nõusolekut kolmele, Y kinnistul eraldi asuvale väikeehitisele - garaaþile. Asendiplaani järgi on kahe garaaþi ehi tusalune pind kummalgi 60 m2 ja ühel 40 m2 ES § 16 lg

1 p 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek nõut av, kui ehitatakse väikeehitist, mille ehitusalune pindala on 20-60 m2. ES § 16 lg 4 loetleb juhtumid, millal saab kirjaliku nõusoleku andmisest keelduda: 1) ehitusprojekt ei vasta sellele esitatavatele nõuet ele, 2) ehitusprojekt ei vasta kehtivale detailplaneeringule, 3) ehitise asukoht ei vasta kehtivale detailplaneeringule , 4) ehitusprojekt ei vasta projekteerimistingimustele, 5) ehitis ei vasta ehitise arhitektuurisetele ja ehituslikele lisatingimustele, 6) ehitis pärast selle tehnosüsteemide muutmist ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele.

Vaidlustatud Haaslava Vallavalitsuse korralduses on otsustuse õiguslikuks aluseks märgitud ES § 19 lg 4 p 1 ja Haaslava Vallavolikogu 21.08.2003 määruse nr 13 „Haaslava valla ehi tusmäärus“ § 8 lg 4. ES § 19 lg 4 p 1 sätestab, et kohalik omavalitsus määrab valla või linna ehitusmääruses ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused.

Vallavolikogu poolt 21.08.2003 kinnitatud Haaslava valla ehitusmääruse III osas on sätestatud ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused. Se lle osa § 8 lg 4 sätestab, et krundi piirile ei tohi püstitada hooneid lähemale kui viis meetrit.

Kohus on seisukohal, vastupidiselt kae buse esitajale, et valla ehitusmääruses sätestatud ehitise kaugus naaberkinnistust ei ole seadusevastane. Nagu märgitud, annab ES § 19 l g 4 kohalikule omavalitsusele õiguse määrata ehituslikud lisa tingimused, milles üheks lisatingimuseks ongi Haaslava Vallavo likogu poolt määratud hoone kaugus krundi piirist. Asjakohane ei ole siin kaebaja viited Asjaõigusseadusele, kuna nõuded ehitiste le ja ehitamisele kehtest ab Ehitusseadus ja selle alusel antud alamalseisvad õigusaktid, mitte Asjaõigusseadus. Ka Planeerimisseaduse § 5 näeb ette, et kohalik omavalitsus kehtestab valla või linna ehitusmääruse valla või linna või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmiseks.

Kohaliku omavalitsuse ehitusmääruses sätestatud piirang, et krundi piiri le ei tohi püstitada hooneid lähemale kui viis meetrit, kuulub kohaldamisele ja järgimisele kogu valla territoo riumil. Seega ei ole samas situatsioonis olevaid isikuid koheldud ebavõrdselt ega seatud kelle legi soodustusi, nagu on kaebaja märkinud. Haaslav a valla ehitusmäärus ei ole vastuolus ei Ehitusseaduse ega Põhiseadusega. Õigus oma omandit vabalt kasutada ja käsutada ei tähenda piiramatut õigust. Seadusandja on näinud ette võimalused, et kohalik omavalitsus võib ehitusmääruses seada lisatingimusi ja nõudeid planeerimisel, ehitiste projekteer imiseks ja ehitamiseks. Seega oli Haaslava Vallavalitsusel seaduslik õigus ES § 16 lg 4 p 5 alusel keelduda kaebajale vä ikeehitistele kasutusloa andmisest .

Samas kohus nõustub kaebajaga sel les osas, et ei Ehitusseadus ega valla ehitusmäärus ei pane kirjaliku nõusoleku taotlejale kohustust küsida naaberkinnistute omanikelt kooskõlastust või nõusolekut. Ka valla ehitusmääruses endas ei ole vallavalitsusele antud õigust seada kas ehitusloa või nõusoleku andmine sõltuvusse naaberkinnistu omanike nõusolekust juhul, kui soovitakse ehitada krundi piirile lähemale kui 5 meetrit.

Väikeehitisele kirjaliku nõuso leku andmine on vallavalitsuse diskretsiooniotsus, mille puhul tuleb igal juhul arvestada ka naabrite õigu ste ja huvidega. HMS § 35 kohaselt tu leb isik, kelle õigusi võib väljaantav haldusakt puudutada, kaasata menetlusse. Riigikohtu haldusko lleegiumi lahendis nr 3-3-1-56-

02 on märgitud „ loa andmisel tuleb arvestada kõikide erinevate huvidega, mida ehitusnor mid jm ehitamist reguleerivad õigusaktid kaitsevad või peavad kaitsma, eriti naabrite subjektiivsete õigustega, s.h. omandiõigusega. Naabrite õiguste piiramine ei välista ehitusloa andmist, kuid neile tuleb anda võimalus kaasa rääkida neid puudutava otsuse tegemisel“. Kuna kaebaja taotles väikeehituse püstitamist krundi piirile lähemale kui seda lubab kehtiv valla ehitusmäärus, küsis vallavalitsus õigustatult naabrite seisukohta. Ka olukorras, kus väikeehitise püstitamine vastab ehitusseaduse ja ehi tusmääruse nõuetele, tuleb naabreid teavitada ja kaasata haldusakti (nõuoleku) ettevalmistamise menetlusse. Vaidlustatud korraldusest ja vastustaja seletustest nähtub, et vallavalitsus on korralduse andmisel järginud diskretsioone piire ja eesmärki, võrds e kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhim õtteid, ehk vallavalitsus on kaalunud nii kaebuse esitaja kui naabrite õigusi ja huve.

Samas kohtuistungil vastustaja esindajate poolt antud seletuste kohaselt on Y kinnistule kinnistu suurust arvestades võimalik garaaþe ehitada ka kaugemale krundi piirist, ku i 1 meeter, ehk kooskõlas ehitusmääruse nõuetega. S elgusetuks jäi ka, miks taotletakse just 10 garaaþiboksi ehitamist ( majas 8 korterit). Kolme väikeehitise asemel kahe või ühe väikeehitise või väiksem a arvu garaaþibokside arvuga ehitiste püstitamisel on võimalik ka ehitisi püstitada vastavalt valla ehitusmäärusele.

Arvestades eeltoodut jätab kohus KÜ X kaebuse rahuldamata. Kohus peab samas oluliseks märkida, et antud juhul on kaebuse esi tanud korteriühistu, kes ise ei ole kinnisasja, kuhu väikeehitisi soovitakse ehitada , omanik. ES § 12 lg 2 kohaselt ei anna ehitusluba õigust ehitusloale märgitud maaüksuse võ i ehitise omaniku loata ehitada. See nõue kehtib ka v äikeehitise püstitamise puhul. Kuigi Ehitusseadus ei nõua, et kirjaliku nõusoleku taotleja oleks maatük i, kuhu soovitakse ehitada, o manik, tuleks kaebajal ES § 12 lg 2 nõudega arvestada juba taot luse esitamisel. Vastavalt AÕS § 68 lg 1 on ainult asja omanikul õigus asja vallata, kasuta da ja käsutada. Selline õigus on antud juhul ainult Y korteriomanikel.

Eda Muts kohtunik