3-05-739/9 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Egon Konsand, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 8. märts 2006 Tartu Haldusasja number 3-05-739 Haldusasi O.I. kaebus Tartu Vangla direktori 4. augusti 2005 otsuse nr 6-307143-2 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2005 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus O.I. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 21. veebruar 2006 Menetlusosalised Apellant-kaebuse esitaja: O.I. Vastustaja-haldusorgan: Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2005 otsus muutmata. Apellandi apellatsiooniastmes kantud kohtukulu jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 08.03.2006.

2 MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. O.I. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 04.08.2005 otsuse nr 6- 307143-2 tühistamiseks. Nimetatud otsusega jäeti kinnipeetava O.I. tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avaldus rahuldamata ja lõpetati avalduse menetlemine, kuna kinnipeetaval puudub käesoleval ajal õigus Eestis viibimiseks. Kaebuse kohaselt on vaidlustatud otsus vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega. Välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 181 kohaselt ei pea vanglas viibival välismaalasel olema Eestis viibimiseks elamisluba, välismaalastena. Välismaalaseks kaebajat tunnistatud ei ole, kuid antud juhul käsitletakse kõiki, kellel puudub elamisluba või Eesti kodakondsus. O.I. on sündinud Eesti Vabariigis, tema lapsed ja abikaasa omavad Eesti kodakondsust, vanematel on alaline elamisluba. Kaebajale peaks kehtima samad õigused vangistusest ennetähtaegseks vabanemiseks kui Eesti kodanikele ja seetõttu on Tartu Vangla direktori 04.08.2005 otsus ebaseaduslik. Vangistusseadus reguleerib vangistusest ennetähtaegset vabanemist ja seal ei ole märgitud, et elamisloa olemasolu oleks selliseks asjaoluks, millest peaks vangla direktor taotluse lahendamisel lähtuma. O.I. vastab ennetähtaegseks vabanemiseks õigust omavate isikutele kehtestatud kriteeriumidele.

2. Tartu Vangla vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt oli otsuse õiguslik alus O.I. l elamisloa puudumine. Tartu Vangla direktor lähtus vangistusseaduse (edaspidi VangS) §-st 76 lg 5 ja selle alusel antud korra §-st 3 lg 4.

HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus jättis 13. detsembri 2005 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on Tartu Vangla direktori vaidlustatud otsus tehtud kehtivat menetluskorda järgides. VangS § 76 lg 1 kohaselt võib vangla direktor vastavalt karistusseadustiku sätetele teha kohtule esildise kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. VangS § 76 lg 6 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise avalduse läbivaatamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 29.11.2000 määrusega nr 56 kinnitatud „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse läbivaatamise korra“ (edaspidi kord) § 1 lg 2 sätestab, et kinnipeetava enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks direktor: 1) võtab arvesse toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning varasemat karistatust; 2) hindab, kuidas on kinnipeetav käitunud vanglas; 3) hindab, kui tõhusalt valmistub kinnipeetav õiguskuulekaks elamiseks vabaduses; 4) võrdleb ühiskonna tegelikke võimalusi ja kinnipeetava isiklikku võimekust asuda vabanedes oma kavade kohaselt elama. Sama paragrahvi lõike 3 alusel võib direktor peale lõikes 2 loetletud asjaolude arvestada ka muid tegureid. Sama paragrahvi lõike 1 alusel saab vangla direktor teha kohtule ettepaneku vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, kui ta on jõudnud järeldusele, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Korra § 15 sätestab, et avalduse rahuldamata jätmise korral määrab vangla direktor tähtaja, mille möödumisel võib kinnipeetav vangistusest enne tähtaja lõppemist tingimisi vabastamist uuesti taotleda.

Vaidlustatud otsuse kaalutlustest ja põhjendustest võib teha järelduse, et see on tehtud korra § 1 lg 3 kohaselt muid tegureid arvestades, s.o otsuse tegemise ajal puudus O.I. l õigus Eestis viibimiseks. Otsuses on märgitud, et O.I. alles esitas Kodakondsusja Migratsiooniametile taotluse elamisloa saamiseks, kuid taotluse esitamise fakt ei anna alust legaalseks viibimiseks riigis. Otsuse kohaselt ebaseaduslik riigis viibimine ei anna võimalust õiguskuulekaks

3 toimetulekuks vabaduses. Elamisloa taotluse läbivaatamine ei ole lühikese aja jooksul mõeldav, et saaks menetluse peatada ja sel põhjusel on O.I. avaldus jäetud rahuldamata. Õige on Tartu Vangla direktori seisukoht, et O.I. poolt esitatud taotlus Kodakondsusja Migratsiooniametile elamisloa saamiseks ei anna automaatselt alust tema Eestis viibimise legaliseerimiseks. On arusaadav, et ainult legaalselt riigis viibivale kodanikule antakse tööd, mis on õiguskuuleka käitumise eelduseks. O.I. karistus lõpeb 13.07.2010 ja enese Eestis legaliseerimiseks on tal piisavalt aega. Seadusega on O.I. le antud võimalus esitada taotlus tingimisi enne tähtaja lõppemist vabanemiseks, kuid Tartu Vangla direktoril ei ole kohustust ilmtingimata taotlust rahuldada. Otsuses on märgitud, et pärast 04.02.2006 on O.I. l õigus esitada uus taotlus. VangS § 76 lg 5 kohaselt välismaalasest kinnipeetava võib tingimisi enne tähtaega vabastada, kui talle on antud elamisluba. Korra § 3 p 4 kohaselt, kui välismaalasest kinnipeetaval puudub elamisluba, vangla direktor võib jätta avalduse arvestusteenistusele saatmata ja teha otsuse menetluse lõpetamise kohta.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. O.I. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2005 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole halduskohus piisavalt hinnanud kaebaja avalduses toodud asjaolusid ja on teinud ebaõige otsuse. Vaidlustatud Tartu Vangla direktori otsus on põhjendamata. Tema ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, kuna tal ei ole režiimirikkumisi, tal on sissekirjutus Eesti Vabariigis ning ta on sündinud ja elanud Eestis.

5. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt on Tartu Vangla direktori 04.08.2005 otsusesse nr 6-30/143-2 ekslikult märgitud, et O.I. l puudub käesoleval ajal õigus Eestis viibimiseks ning elamisloa taotlemise fakt ei anna alust legaalseks viibimiseks Eestis. Vaatamata sellele ei kuulu vaidlustatud otsus tühistamisele, kuna haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 58 kohaselt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ülalmärgitud eksitus ei mõjutanud asja otsustamist. Apellandi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ei ole alust, kuna VMS § 3 lg 1 kohaselt loetakse välismaalaseks isik, kes ei ole Eesti kodanik. VangS § 76 lg 5 lubab välismaalasest kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada juhul, kui talle on antud elamisluba. Justiitsministri 29.11.2000 määrusega nr 56 kinnitatud ,,Kinnipeetava tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse läbivaatamise korra“ § 3 lg 4 kohaselt võib vangla direktor jätta avalduse arvestusteenistusele saatmata ja teha otsuse menetluse lõpetamise kohta, kui välismaalasest kinnipeetaval puudub elamisluba. Seega on elamisloa olemasolu kinnipeetava, s.h ka apellandi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise avalduse rahuldamise eelduseks, mille puudumisel ei saa kinnipeetavat ennetähtaegselt vabastada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2005 otsus muutmata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu.

4 Põhjendatud ei ole apellandi väide, et ta vastab tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks ettenähtud kriteeriumidele. VangS § 76 lg 5 kohaselt välismaalasest kinnipeetava võib tingimisi enne tähtaega vabastada, kui talle on antud elamisluba. Seega on vangla direktor välismaalasest kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise avalduse otsustamisel seotud asjaoluga, kas välismaalasest kinnipeetaval on elamisluba või mitte. Kui isikul elamisluba ei ole, siis korra § 3 lg 4 alusel tuleb menetlus lõpetada. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et apellant ei ole Eesti kodanik ning tal puudub elamisluba. VMS § 3 lg 1 kohaselt välismaalane on käesoleva seaduse mõistes isik, kes ei ole Eesti kodanik. Sama seaduse § 51 lg 1 p 1 kohaselt välismaalase Eestis viibimise seaduslikuks aluseks on Eesti elamisluba. Nimetatud õigusnormidest tulenevalt ei ole apellanti VangS § 76 lg 5 alusel võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Apellandi viidatud asjaolusid, et tal ei ole režiimirikkumisi, ta on sündinud ja elanud Eestis ning ta omab sissekirjutust Eestis, on võimalik arvestada tema uue avalduse läbivaatamisel ja seda eeldusel, et apellandile on antud elamisluba. Apellant kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ta on esitanud taotluse Kodakondsusja Migratsiooniametile elamisloa saamiseks ning tema taotlus lahendatakse eeldatavasti 2006. aasta aprillikuus. Vaidlustatud otsusest nähtub samuti, et O.I. võib esitada uue avalduse tingimisi enne tähtaega vangistuseks vabastamiseks pärast 04.02.2006. VangS § 181 kohaselt Eestis vanglas viibival välismaalasest kinnipeetaval ei pea olema Eestis viibimiseks käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikku alust. Seetõttu on õige apellandi väide, et vaidlustatud otsuses on ebaõigesti märgitud, nagu puuduks tal käesoleval ajal õigus Eestis viibimiseks. Nimetatud säte kehtib aga vaid siis, kui välismaalasest isik on kinnipeetav, mitte aga pärast tema vabastamist. Nimetatud asjaolu ei ole aga vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks, kuna otsusest tuleneb, et menetlus lõpetati seoses O.I. l elamisloa puudumisega. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis apellandi poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv jääb HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda.

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja