2-04-1590/1 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

2-04-1590

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 06. märts 2006. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-04-1590/ hagita menetlus Tsiviilasi V.T. hagi O. R. vastu põlvnemise tuvastamise, elatise väljamõistmise ja lastega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: V. T. (IK…; elukoht: …) Asjast puudutatud isik: O. R. (IK…; elukoht: …) Eestkosteasutus: Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu): esindaja lastekaitseinspektor N. D. Kohtuistungi toimumise aeg 23. veebruar 2006. a

RESOLUTSIOON

Määrata V. T. lapsega suhtlemise kord selliselt, et avaldaja võib lapse enda juurde võtta laupäeva hommikust (kella 10-st) kuni pühapäevani (kella l5-ni). Vanemate omavahelisel kokkuleppel võib avaldaja lapsega suhelda ka muul ajal, sh enda puhkuse ajal.

Edasikaebe kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule maakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamise päevale järgnevast päevast.

I Asjaolud

2

1. M. T. sündis …. a. M. T. isa on V. T.ja ema on O.R.. 2. A. F. sündis ... a. lapse sünniakti on lapse isana kantud A. F. (IK …) ja emana O. R. 3. V. T. ja O. R. elasid koos alates 1999. aastast, 2004. aastast alates elab O. R. koos A.

II Hagiavalduse sisu

4. V. T. esitas 16.11.2004. a kohtule hagi O. R. vastu. Esitatud hagis taotleb hageja, et kohus tuvastaks A.F. põlvnemise hagejast, mõistaks hagejalt kostja kasuks elatise kahe tütre (M. ja A.) ülalpidamiseks 1 500 krooni ning määraks kindlaks hageja ja laste suhtlemise korra. 5. Hagiavalduse kohaselt põlvneb ka noorem tütar A. hagejast, pooled elasid koos kuni kostja üheksanda raseduskuuni, peale seda kostja lahkus hageja juurest ning ei luba hagejal oma lastega kohtuda. Kostja rikub hageja perekonnaseadusest tulenevaid vanema õigusi.

III Kostja vastus

6. Kirjalikus vastuses hagile kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja oli nõus, et hageja maksaks tütre M. ülalpidamiseks elatist. Hageja teistele nõuetele vaidles kostja vastu. Tütre A. isa on A. F., A. ei põlvne hagejast. Maria ei soovi enda isaga kohtuda, sest kohtumised isaga mõjuvad halvasti lapse psüühikale. V. T. tarvitab alkoholi, käib lapsele lasteaias järgi, olles ise joobes, kui hageja võtab tütre nädalavahetuseks enda juurde, joob ta lapse nähes, tema juurde kogunevad kambad. Kui hageja lapse koju toob, on laps alati must ja näljas, on kostjaga agressiivne, nutab ning palub kostjat, et viimane ei laseks last isa juurde.

IV Eelistung 22.03.2005. a

7. Hageja selgitas, et soovib, et lapsed oleksid tema juures reedest kuni pühapäevani ning hageja puhkuse ajal. Hageja taotles noorema tütre A. põlvnemise tuvastamiseks DNA ekspertiisi määramist.

8. Kostja selgitas, et A. põlvneb A. F.

9. Kohus kaasas protsessi kolmanda isikuna kostja poolel A. F.(PkS § 38), eestkosteasutuse – Kohtla-Järve linna Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu (PkS § 59) (t lk 23-24).

10. Kohus selgitas hagejale DNA ekspertiisi tegemise korda, ekspertiisi maksumust ning kohustust tasuda ekspertiisitasu ette kohtu deposiiti (t lk 27).

V Eelistung 05.12.2005. a

3

11. Hageja loobus nõudest A. põlvnemise tuvastamiseks hagejast, A. suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ning tema ülalpidamiseks elatise maksmisest (t lk 60). Hageja selgitas, et soovib M. enda juurde siis, kui hagejal on vabad päevad. Hageja on nõus maksma M. ülalpidamiseks elatist, kui kostja seda soovib. Väärteomenetlused hageja suhtes on toimunud kostja avalduste alusel, lapsega koos olles hageja alkoholi ei tarbi.

12. Kostja selgitas, et hageja on tema suhtes agressiivne, kostja esitas avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks hageja suhtes, kriminaalmenetlust alustati 23.11.2005. a KarS § 263 p 1 tunnustel (avaliku korra raske rikkumine). 18.11.2005. a võttis kostja lasteaiast lapse ja tõi lapse kostja juurde, poolte vahel tekkis konflikt, milles hageja sõimas ja peksis kostjat lapse juuresolekul. Kostja arvates peaks lapse isa lapsega kohtuma ja suhtlema, kuid ainult siis, kui hageja on kaine, hageja võiks lapse puhkepäevaks enda juurde võtta, kuid peaks lapse ööseks tagasi koju tooma, kostja ei soovi, et laps isa juures ööbiks.

13. Eestkosteasutuse esindaja N. D. selgitas, et sotsiaalhoolekandekeskuses on lastekaitseinspektor vestelnud mõlema vanemaga, kontrollinud mõlema elamistingimusi. Puhkepäeval 20.12.2004. a oli laps isa juures, lapse isa oli purjus ning lapse viisid ema juurde tagasi hageja sõbrad. Laps rääkis emale, et ta kardab isa, kui isa purjus on. Lapse emal on hageja kohta samad pretensioonid. Ka politsei on sotsiaalhoolekandekeskuse järelpärimistele vastanud, et kostja tarvitab tihti alkoholi ning kostjat on mitmeid kordi karistatud avaliku korra rikkumiste eest. Hageja armastab oma last ning soovib lapsega tihemini kokku saada. Lastekaitseinspektorid on külastanud hageja elukohta, naabrid iseloomustavad hagejat negatiivselt, sest hageja korteris toimuvad pidevad koosviibimised. Esindaja toetas kostja seisukohta, et laps peaks isaga suhtlema, kuid mitte ööbima isa juures. Laps ei suhtu isasse negatiivselt ega räägi isast midagi halba.

VI Kohtuistung 23.02.2006. a

14. Alates 01.01.2006. a jõustunud TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendab kohus vanema lapsega suhtlemise korraldamise perekonnaasja hagita menetluses.

15. Avaldaja selgitas, et tal on asjast puudutatud isikuga vaid üks lahkarvamus lapsega suhtlemise korraldamise osas, nimelt see, et avaldaja soovib last enda juurde ööseks võtta, kuid lapse ema on sellise variandi vastu.

16. Asjast puudutatud isik oli nõus, et avaldaja lapsega suhtleks ja kohtuks, kuid leidis, et lapse peaks ööbima oma kodus.

17. Kohus kuulas kohtuistungil üle neli tunnistajat.

18. Eestkosteasutuse esindaja N. D. selgitas, et üritas lapsevanemate vahel kokkulepet saavutada, et isa võtab tütre enda juurde igal laupäeval kella 10-st 18-ni ning teistel aegadel vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele, laps ööbiks ema juures ning ajal, kui laps on isa juures, peab isa kaine olema. Avaldaja sellise kokkuleppega ei nõustunud. N. D. selgituste kohaselt on ei talu lapse isa enda suhtes kriitikat, lapse isa oli tarvitanud alkoholi isegi siis, kui käis temaga sotsiaalhoolekandekeskuses vestlemas.

4 VII Kohtu põhjendused

19. Lapse vanemad vaidlevad selle üle, kas laps võiks (nädalavahetustel) ööbida lapse isa juures. Selles osas ei saavutanud vanemad kokkulepet. Lepitusmenetlus tulemusi ei andnud, kumbki vanem polnud nõus ka kohtuvälise nõustamise kasutamisega.

20. Lapsevanema õigus ja kohustus last kasvatada kestab edasi ka pärast perekonnast lahkumist. Perekonnaseaduse (PkS) § 52 lg 1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg 2 sätestab, et juhul, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või kohus. Lapse eest hoolitsemise kohustust täpsustab lastekaitse seaduse (LK) § 25 lg 1: lapse vanemad või hooldajad on kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada.

21. PkS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

22. LKS § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga.

23. LKS § 3 lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (LKS § 28). Asja materjalidest nähtub, et poolte ühine laps M. on käesoleval ajal … vanune. Laps käib lasteaias ning suhtub mõlemasse vanemasse hästi. Lapse ema ja eestkosteasutuse esindaja sõnade kohaselt on last jätta ohtlik isa juurde ööbima, sest isa ei suuda alkoholilembuse tõttu tagada lapse turvalisust.

24. Avaldaja iseloomustamiseks on kohtule esitatud alljärgnevad tõendid: 24.1. Jõhvi politseijaoskonna 04.05.2005. a vastus Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse järelepärimisele, millest nähtub, et V. T. iseloomustatakse tema elukohas … negatiivsest küljest, tarvitab tihti alkoholi ja seoses sellega on tal tekkinud tülid naabritega. Jõhvi politseijaoskonna poolt on V.T. väärteomenetluse korras vastutusele võetud 2004. ja 2005. a kokku seitsmel korral, viiel korral avaliku korra rikkumise eest ja kahel korral muude õigusrikkumiste eest (t lk 53). 24.2. Jõhvi politseijaoskonna 21.11.2005. a vastus sotsiaalhoolekandekeskuse järelpärimisele, millest nähtub, et V. T. elab korteris… lühikest aega, seoses sellega ei oska majaelanikud teda iseloomustada.Ühistu esimehele on majaelanike poolt mitmel korral esitatud suulisi kaebusi selle kohta, et korteris korraldatakse koosviibimisi, mille käigus tarbitakse alkoholi ja lärmatakse, millega on häiritud majaelanike rahu. 2004-2005. a on V.T.11 korral karistatud rahatrahviga erinevate väärtegude toimepanemise eest (t lk 54). 24.3. Jõhvi politseijaoskonna teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta (t lk 59), millest nähtub, et O. R. avaldas, et 18.11.2005. a kella 15 paiku peksis V. T. teda käte ja jalgadega

5 ning sõimas ebasündsate väljenditega … elumaja sissekäigus. Esitatud avalduse alusel alustati 23.11.2005. a kriminaalmenetlus nr … KarS § 263 p 1 tunnustel, kriminaalasja menetleb Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseijaoskond. 24.4. V. T. iseloomustus OÜ-st Viru RMT (t lk 9), millest nähtub, et V. T. töötab tööandja juures alates 11.12.2003. a, on distsiplineeritud töötaja, iseloomult rahulik ja kollektiiviga seltsiv, töödistsipliini rikkumisi ei ole.

25. 15. novembril 2005. a on koostatud kodukülastuse akt V. T. kodu külastamise kohta aadressil … (t lk 55), millest nähtub, et nimetatud 3-toalist korterit avaldaja üürib. Korter on must ja tolmune, korteris on spetsiifilised lõhnad (suitsu (tubaka) ja tolmu lõhn). V. T. sõnade kohaselt elab ta üksi ja ei suhtle hetkel oma alaealise lapsega, et vältida konflikte lapse emaga. Isa korteris puuduvad vajalikud tingimused, et võtta last enda juurde.

26. Avaldaja poolt kutsutud tunnistajad D.Z. ja M. B. (avaldaja sõbrad) iseloomustasid avaldajat rahuliku inimesena. Tunnistaja M. B ütluste kohaselt elas laps 2002. a tihti koos avaldajaga, 2003. a, kui avaldaja ja O.R. vahel halvad suhted olid, elas laps samuti avaldaja juures.

27. O.R. poolt kutsutud tunnistaja T. K. (O. R. ema) ütluste kohaselt elas laps kogu aeg koos O. R. Tunnistaja V. P. (O.R. endine naaber) seletas, et on 2005. aastal kahel korral V. T. käitumise tõttu politsei välja kutsunud. V. T. oli purjus, lärmas ja ropendas trepikojas. V. T. tagus vastu O. R. korteri ust käte ja jalgadega, laps ja lapse ema olid sel ajal korteris.

28. Kohus leiab, et asjast puudutatud isiku, O. R., seisukoht, et laps ei tohiks isa juurde ööseks jääda ning see ohustaks last, on väär. Lühiajalise ning ajaliselt piiratud suhtlemise korral puudub lapse isal võimalus osaleda täielikult lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ning välistab lapse arengule vajaliku isapoolse panuse tema kasvatamisel ja vanema ning lapse vahelise vaba suhtlemise tulenevalt PkS § 52 lg 1 ja LKS § 25 lg 1.

29. Kohtu arvates on lapse ema ja eestkosteasutuse kahtlused isa suutmatuse kohta tagada lapse turvalisust, alusetud. Avaldaja suutlikust lapse kasvatamisel tõendab asjaolu, et avaldaja kasvatas tütart sel ajal, kui avaldaja ja asjast puudutatud isiku kooselu lõppes ning lapse ema lapse kasvatamisel ei osalenud. O. R. heidab avaldajale ette seda, et ühel korral tõi lapse avaldaja juurest tagasi avaldaja sõber, kuna avaldaja oli ise purjus. Eestkosteasutuse esindaja kinnitas, et teab nimetatud asjaolu ema sõnadest. O. R. on oma vastuses väitnud, et laps ei soovi isaga suhelda, on isa juurest tulles pahur ja närviline, kuid eestkosteasutuse esindaja on vastupidi väitnud, et laps armastab oma isa, räägib isast head.

30. Kohus leiab, et avaldaja ja lapse ema omavahelised ebakõlad ei tohi ega saa piirata avaldaja õigust lapsega suhelda. Kohtule esitatud tõendid viitavad küll asjaolule, et avaldaja võib olla konfliktne, teda on karistatud avaliku korra rikkumise eest, algatatud kriminaalmenetlus, kuid nimetatud tõendid näitavad pigem seda, et lapse vanemate vahel on suured lahkhelid, kui seda, et avaldaja oleks vastutustundetu lapse suhtes.

6 31. Kohtu arvates on lapse huvides mõistlik vastavalt vanema äranägemisele väljasõidud ja muu eakohane tegevus. Oluline on, et ajal, kui avaldaja on lapsega, oleks tagatud lapse turvalisus. Kohus määrab lapsega suhtlemise korra selliselt, et avaldaja võib lapse enda juurde võtta laupäeva hommikust (kella 10-st) kuni pühapäevani (kella l5-ni). Vanemate omavahelisel kokkuleppel võib avaldaja lapsega suhelda ka muul ajal, sh enda puhkuse ajal.

32. Toodud alustel määrab kohus kindlaks lapsega suhtlemise korra avaldades seejuures lootust, et lapse vanemad suudavad korra täitmisel tekkinud jooksvad küsimused lahendada rahumeelsete läbirääkimistega. Kohus märgib V. T., et avaldaja on kohustatud lapsega olles jälgima oma käitumist ja harjumusi, eelkõige hoiduma alkoholi tarvitamisest, et tagada lapse turvalisus ajal, kui laps viibib temaga. Kohus märgib O. R., et vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast.

33. Kohus märgib, et avaldaja nõuet endalt elatise väljamõistmiseks pole menetluslikult võimalik läbi vaadata. TsMS § 205 lg 2 kohaselt on kostjaks isik, kelle vastu hagi esitatakse.

Kohtunik