2-05-19126/1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-05-19126

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

7. märts 2006 Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-19126 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja X kostja Y Kohtuistungi toimumise aeg 20. veebruar 2006 Protokollija kohtuistungisekretär Helen Looga RESOLUTSIOON

Rahuldada X hagi Y vastu elatise nõudes osaliselt. Välja mõista Y alates 11. detsembrist 2005 elatis X kasuks 1100 (üks tuhat ükssada) krooni kuus poeg S.S. ülalpidamiseks kuni täisealiseks saamiseni . Sisse nõuda Y riigilõiv 1050 (üks tuhat viiskümmend) krooni riigituludesse. Anda kostjale tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas kood 401 või 221023778606 Hansapangas kood 767 mõlematel viitenumber 2900072699 selgitusega riigilõiv Tartu Maakohtu kohtuasjade toimingutelt) 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada Tartu Maakohtu kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kostja suhtes kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

2 Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielust, mis lahutati 11.02.2003 Tartu Maakohtu jõustunud otsusega, sündinud poeg S.S. Laps elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kostja lapse kasvatamisest osa ei võta ning tema materiaalne toetus hagejale on kõikuv kuni 600 krooni kuus. Hagejale on teada, et kostja töötab, kuid teada ei ole kostja töökoht ega sissetulek. Laps käib ujumistreeningul, mille maksumus on 480 krooni kuus, ning ta tahaks osaleda ka teistes huvija sporditegevustes. Hageja töötab lasteaiaõpetajana ja tema sissetulekuks on 5000 krooni kuus. Hageja elab laenuga ostetud 3-toalises korteris, kus ühes toas elab hageja ema, teises toas hageja lapsega ja kolmas tuba on välja üüritud, sest hageja sissetulekust ei jätku kõige hädavajaliku eest tasumiseks. Laps aga vajaks omaette tuba, raamatuid, korralikke riideid, õppevahendeid, eale vastavaid mänguasju, tema suureks sooviks on saada jalgratas, suusad, rula. Kostja on terve, tugev ja tööjõuline mees, kes suudab ja kellel on võimalused last ülal pidada. Neil asjaoludel nõuab X hagis Y vastu elatise väljamõistmist lapse ülalpidamiseks vähemalt riiklikult kehtestatud elatusraha miinimumi ulatuses kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses ja kohtuistungil (tl 13-15, 22-23) hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt puudub tal töökoht, mis tagaks kindla sissetuleku. Kostja teenib raha juhutöödega ning tema sissetulekuks on 2000 – 2500 krooni kuus. Kuna kostja omab kriminaalset minevikku, on tal raske kindlat tööd leida. Kostja peab ülal pidama veel kahte alaealist tütart esimesest abielust. Kostja on poega igakuiselt toetanud, ostnud hagejale ja pojale toitu ning andnud sularaha.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. PKS §-de 60 lg 1; 61 lg 1; 70 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja nõude esitanud vanema kasuks alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab, et poolte alaealine poeg elab hageja juures, kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust hageja poolt nõutavas ulatuses, mistõttu elatis tuleb kostjalt hageja kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks välja mõista alates elatisehagi esitamisest. Elatisehagi on esitatud kohtule 31. oktoobril 2005 (tl 5). PKS § 61 lg 2, 4 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004 määrusega nr 374 on kehtestatud kuupalga alammääraks 2690 krooni, millest pool on 1345 krooni ning 22. detsembri 2005 määrusega nr 328 on kehtestatud kuupalga alammääraks 3000 krooni, millest pool on 1500 krooni. Nähtuvalt palgatõendist (tl 10) töötab hageja Tartu Lasteaias Helika õpetajana ning tema kuutöötasu on 5000 krooni. Kostja selgituse kohaselt teeb ta juhutöid ning teenib 2000 – 2500 krooni kuus. Kostjal on veel kaks ülalpeetavat alaealist tütart esimesest abielust. Poolte väiteid ja esitatud tõendeid arvestades, leiab kohus, et kummagi vanema varalist seisundit ning lapse üldteatud vajadusi arvestades, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks S.S. ülalpidamiseks välja mõista elatusraha 1100 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Sealjuures arvestab kohus järgmiste asjaoludega. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Lapse ülalpidamiskulutuste kandmisel peavad osalema mõlemad vanemad. Poolte alaealine poeg on 8-aastane. Vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt 2004.a tellitud uurimusele „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ läheb terve lapse ülalpidamine linnas vanusegrupis 7-13 eluaastat maksma 2180 krooni kuus. Vanem peab tagama endale sellised elatusvahendid, mis võimaldavad ülalpidamist anda kõigile isikutele, keda ta on seaduse kohaselt kohustatud ülal pidama. Kostja on täielikult töövõimeline ja ta on tööga võimeline oma lastele ja endale elatist teenima. PKS § 61 lg 6 p 3 kohaselt võib kohus muudel mõjuvaks tunnistatud põhjustel elatise suurust vähendada alla alammäära. Kohus leiab, et kostja poolt veel kahe alaealise

3 tütre ülalpidamine on mõjuvaks põhjuseks, et vähendada lapse ülalpidamiseks väljamõistetavat elatise suurust alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse. Pooled on kinnitanud kohtule, et kostja on tasunud elatist kuni jaanuarikuuni 500 krooni kuus, s.o alates elatisehagi esitamisest 1500 krooni, mistõttu tasutud elatis tuleb väljamõistetavast elatisest maha arvata ja kostjalt elatis välja mõista alates 11. detsembrist 2005. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 64 lg 1 alusel kostjalt välja riigilõivu 1050 krooni riigituludesse (hagi hinnalt 11 700 krooni).

Kohtunik