2-05-23580/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

2-05-23580

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülo Vijar Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

16. märts 2006 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-23580 Tsiviilasi SKS Võru OÜ hagi OÜ ATJ Tehnika vastu 48 326 krooni nõudes Pooled ja nende esindajad hageja SKS Võru OÜ, registrikood 10536019, asukoht Räpina mnt 12 Võru, esindaja Ivo Raudjärv; kostja OÜ ATJ Tehnika, registrikood 10997903, asukoht Mustamäe tee 191-124 Tallinn, esindaja Tarvi Järvamägi RESOLUTSIOON Rahuldada SKS Võru OÜ hagi OÜ ATJ Tehnika vastu. Sisse nõuda OÜ-lt ATJ Tehnika 48 326 (nelikümmend kaheksa tuhat kolmsada kakskümmend kuus) krooni SKS Võru OÜ kasuks. Jätta jõusse kohtuotsuse täitmiseni Võru Maakohtu määrusega 29. detsembrist 2005 OÜ ATJ Tehnika vara suhtes rakendatud hagi tagamise abinõu, arvelduskontode arestimine. Menetluskulude jaotus Sisse nõuda OÜ-lt ATJ Tehnika menetluskuluna 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni SKS Võru OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

2 (3)

1. Kostja seaduslik esindaja on kirjalikus vastuses hagi õigeks võtnud ja on õigeksvõttu kinnitanud ka oma hilisemas pöördumises kohtu poole (tl 41, 53). Pooled on pidanud võimalikuks asja lahendada ilma kohtuistungit pidamata (tl 54-58). TsMS 440 lg 3 kohaselt, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtu kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kuna kostja on hagi õigeks võtnud eelmenetluses, otsus ei kuulu täitmisele väljaspool Eesti Vabariiki, lahendab kohus asja ilma kohtuistungit pidamata ning jätab kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtul on põhjust asja lahendada ilma kohtuistungit pidamata ka sel alusel, et pooled on nõustunud asja lahendama TsMS § 403 mõttes kirjalikus menetluses, kusjuures pooltele on juba antud tähtaeg avalduste ja dokumentide esitamiseks.

2. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Kohus leiab, et hagi kuulub TsMS § 440 lg 1 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades järgmiste õiguslike põhjendustega.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 4. juunil 2004 hankelepingu, mille alusel kostja tellis ja hageja müüs kostjale sanitaartehnikat 40 780,10 krooni väärtuses ja kostja ei ole ostuhinda tasunud. VÕS § 113 lg l kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 208 lg l kohaselt on ostja kohustatud asja vastu võtma ja selle eest tasuma ostuhinna rahas. Hageja nõuab kostjalt põhivõla ja viiviste väljamõistmist kokku summas 48 326 krooni.

Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud kirjalikke tõendeid, millele ei ole kohtul vajadust hinnangut anda kuna kostja on hagi õigeks võtnud.

Seega on hagi hagiavalduses toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

3. Seoses hagi rahuldamisega, jätab kohus jõusse hagi tagamise abinõu kuni kohtuotsuse täitmiseni, arvestades TsMS §-s 445 lg 2 sätestatut.

4. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu. Hageja on esitanud menetluskulu kohta kviitungi riigilõivu, 3 500 krooni, tasumise kohta (tl 6). Vastavalt TsMSRS §-ile 3, kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist 1. jaanuaril 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb lähtuda menetluskulude jaotamisel kuni 1. jaanuarini 2006 kehtinud TsMS §-s 60 lg 1 sätestatust. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seega on hagejal õigus taotleda seoses hagi rahuldamisega kostjalt menetluskulude väljamõistmist. Hageja

3 (3) menetluskuluks on riigilõiv 3 500 krooni (tl 6), mis tuleb seoses hagi rahuldamisega kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista.

Kohtunik :