2-05-16076/1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-05-16076

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

06. märts 2006. a Tartu Tsiviilasja number 2-05-16076 Tsiviilasi N.V. hagi J.V. vastu elatise nõudes laste ja töövõimetu abikaasa ülalpidamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija - hageja N.V. - kostja J.V.

13. veebruar 2006 Istungisekretär Astrid Sägi

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada N.V. hagi J.V. vastu elatise nõudes laste ülalpidamiseks.

2. Välja mõista J.V. elatis X ülalpidamiseks alates 01. veebruarist 2006.a 1000 (üks tuhat) krooni kuus N.V. kasuks kuni X täisealiseks saamiseni .

3. Välja mõista J.V. elatis X ülalpidamiseks alates 01. veebruarist 2006.a 1000 (üks tuhat) krooni kuus N.V. kasuks kuni X täisealiseks saamiseni .

4. Jätta rahuldamata N.V. hagi J.V. vastu elatise väljamõistmiseks töövõimetu abikaasa ülalpidamiseks.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Kohtukulude jaotus Välja mõista J.V. riigilõiv 1400 (üks tuhat nelisada) krooni riigituludesse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad kohtukulud 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates järgmisele arvele:

- riigilõiv Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber mõlema konto puhul 2900072699. Kohtukulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtule. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja ja kostja abielu on lahutatud 08.02.2005 Tartu Linna Perekonnaseisuosakonnas. Abielust on sündinud kaks last Poolte ühised lapsed elavad hageja juures ja on tema ülalpidamisel. X põeb astmat. Hageja ise ei tööta, ta on 80% töövõimetu. Hageja palub kostjalt välja mõista nende ühiste laste ülalpidamiseks elatis 1000 krooni kuus kummagi lapse kohta, kokku 2000 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatis tema enda ülalpidamiseks 500 krooni kuus, kuna ta on 80% töövõimetu. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOHTUISTUNG Hageja, N.V., poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et tema ei tööta, ta saab pensioni 1500 krooni kuus. Noorem tütar, X, põeb astmat ja vajab erihooldust. Eelmise aasta septembrikuust maksab kostja igakuuliselt 1500 krooni kuus. Mõlemad lapsed käivad erakoolis inglise keelt õppimas, õppemaks on 1200 krooni kuus ning praegu maksab selle vanaema. 1999.a mais määrati talle endale invaliidsusgrupp, ta ei või füüsilist tööd teha ja ta on 80% töövõimetu. Endale soovib ta elatusraha väljamõistmist 500 krooni kuus. Kostja, J.V. poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et temal on võimalik lastele maksta elatist kokku 1500 krooni kuus. Tema sissetulek on 2600-2700 krooni kuus. Kui seadus näeb ette elatise maksmist ka abikaasale, siis on ta nõus 500 krooni maksma. Elamuaseme kulutused tal puuduvad kuna ta elab ema juures, peamised kulud on sõidu ja söögi peale.

KOHTU PÕHJENDUSED Perekonnaseadus (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eeskostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui veerand Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004.a määrusele nr 374 on alates 01. jaanuarist 2005.a kuupalga alammääraks täistööaja korral 2690 krooni ja 22.12.2005 määruse nr 328 kohaselt 3000 krooni alates 01.01.2006. Seega tulenevalt PkS § 61 lg 4, ei või alates 01. jaanuarist 2005.a elatis olla väiksem kui 1345 krooni ja alates 01.01.2006 ei või elatis olla väiksem kui 1500 krooni kuus. PkS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Kostja tunnistab hagi, kuid vaidleb vastu hageja poolt nõutud elatise suurusele. Kostja kinnitab, et on nõus maksma elatist nende ühiste laste ülalpidamiseks 1500 krooni kuus. Kostja seletuste kohaselt on tema sissetulek 2600-2700 krooni kuus. Kohtule OÜ Händikäpp Imidž poolt väljastatud õiendi kohaselt töötab J.V. mehaanikuna ja tema palk juunis 2005 kuni jaanuar 2006 oli 3000 krooni. Kohtule esitatud maksekorraldustest nähtub, et kostja on hagejale maksnud alates septembrist 2005 kuni jaanuarini 2006 elatist 1500 krooni kuus. Hageja taotleb elatise välja mõistmist 1000 krooni lapse kohta, s.o. PkS §-is 61 lg 4 sätestatud alla alammäära.

Võttes arvesse seadusega ettenähtud elatise miinimummäära tõusu ja asjaolu, et hageja arvates ei ole enam piisav kui kostja maksab praeguse elukalliduse juures lapse kohta ülalpidamiseks elatist

750 krooni kuus, samuti asjaolu, et hageja nõuab lapse kohta 1000 krooni kuus ning kostja sissetulek on 3000 krooni kuus, siis kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis alla alammäära, so. 1000 krooni lapse kohta, kokku summas 2000 krooni. Arvestades asjaolu, et kostja on maksnud hagejale laste ülalpidamiseks elatusraha septembrist 2005 kuni jaanuarini 2006, siis tuleb kostjalt elatis hageja kasuks laste ülalpidamiseks välja mõista alates 01.02.2006.a. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt välja mõistmisele elatis hageja kasuks poolte alaealise lapse X ülalpidamiseks 1000 krooni kuus alates 01.02.2006 kuni X täisealiseks saamiseni ja X ülalpidamiseks 1000 krooni kuus alates 01.02.2006 kuni X täisealiseks saamini . Hageja palub kostjalt elatise väljamõistmist enda ülalpidamiseks 500 krooni kuus. PkS § 22 lg 1 kohaselt abivajaval töövõimetul abikaasal on õigus saada endiselt abikaasalt ülalpidamist, kui ta invaliidistus või jõudis pensioniikka abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Hageja poolt kohtus antud seletusest nähtub, et tema igakuine sissetulek on 1500 krooni. Kohus on seisukohal, et arvestades kostja sissetulekut ning laste ülalpidamiskohustust, siis kohus leiab, et kostja varaline seisund ei võimalda ülal pidada lahutatud abikaasat ning seega tuleb hageja nõue tema ülalpidamiseks 500 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata.

KOHTUKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt vabastatakse hageja riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (kuni 01.01.2006.a kehtinud redaktsioon) (TsMS) § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Hagi rahuldamise tõttu tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv ((2000x12)=24 000) 1400 krooni riigituludesse.

Kohtunik