2-05-710/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3)

2-05-710

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.märtsil 2006.a Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-05-710 Tsiviilasi ÜxxxxLxxxxx hagi Axxx Lxxxxx vastu lapsele elatusraha saamiseks ja AxxxxLxxxxx vastuhagi Üxxx Lxxxxxxvastu vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Üxxx Lxxxxx (isikukood xxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Axxx Lxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Kohtuistungi toimumise aeg 01.märts 2006

RESOLUTSIOON:

Kinnitada Üxxx Lxxxxx ja Axxx Lxxxxx vahel sõlmitud kompromiss, mis seisneb järgnevas: 1.Kostja Axxx Lxxxxx loobub vastuhagist vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks.

2. kostja kohustub tasuma hagejale lapse Mxxxxxx Lxxxxxx (sünd. xxxxxxxxxx.a.) ülalpidamiseks elatist ajavahemiku 7-ndast märtsist 2005 kuni 28.veebruarini 2006 eest summas 16000 krooni(kuusteist tuhat krooni). Nimetatud summa tasutakse võrdsetes osades vastavalt 4000 krooni 1.juuliks 2006.a., 4000 krooni 2.oktoobriks 2006.a., 4000 krooni 3.jaanuariks 2007.a. ja 4000 krooni 4.aprilliks 2007.a. hageja Üxxx Lxxxxxxxpangakontole 1104654461.

3. Kostja Axxx Lxxxxx kohustub tasuma hagejale Üxxx Lxxxxxxxx poolte ühise tütre MxxxxxxxLxxxxxx ülalpidamiseks elatusraha alates 1.märtist 2006.a. 1600 ( üks tuhat kuussada) krooni kuus kuni tütre Mxxxxxx Lxxxxxx täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxxxxxxxnda aastani ja kandma nimetatud summa hageja kontole, millisele on viidatud käesoleva kompromissi punktis 2, hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. 4.Kohtu – ja advokaadikulud jäävad poolte endi kanda.

5. Kostja Axxx Lxxxxx kohustub kokkuleppe mittetäitmisel alluma kokkuleppest tuleneva nõude sundtäitmisele vastavalt kehtivatele seadustele.

2 (3) Lõpetada menetlus Üxxx Lxxxxxx hagis Axxx Lxxxxx vastu lapsele elatusraha nõudes ja Axxx Lxxxxxx vastuhagis Üxxx Lxxxxx vastu vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks.

Kohtukulude jaotus:

1. Jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.

2. Määrata asjas tasumisele kuuluvad menetluskulud summas 680.60 krooni (riigilõiv

525 krooni ja asja läbivaatamise kulud 155.60 krooni).

3. Mõista välja Axxx Lxxxxxxlt riigituludesse (Rahandusministeerium, konto nr 10220034800017, viitenumber 2800049874) 155.60 krooni menetlusdokumentide kättetoimetamise kulude katteks. 4.Mõista välja Axxx Lxxxxxxlt riigituludesse (Rahandusministeerium, konto nr . 10220034796011, viitenumber 2900072699) 525 krooni riigilõivu katteks.

Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi on esitatud 07.märtsil 2005 Üxxx Lxxxxx poolt Axxx Lxxxxx vastu poolte ühise lapse, xxxxxxxxxx.a. sündinud Mxxxxxx Lxxxxxx ülalpidamiseks elatise saamiseks summas 4000 krooni kuus. Kostja kirjalikus vastuses tunnistas hagi osaliselt, kuid avaldas, et talle on teatavaks saanud, et laps ei põlvnegi kostjast. Axxx Lxxxxx pidas vajalikuks DNA ekspertiisi määramist (tl.14). Sellekohase hagiavalduse esitas Axxi Lxxxxx 08.septembril 2005. Hagiavalduse kohaselt on Axxx Lxxxxx peale hagiavalduse esitamist tema vastu saanud teada, et laps Mxxxxxx ei põlvnegi temast. Axxx Lxxxxx on kuulnud, et Üxxx Lxxxxx ei olnud abikaasana truu ja selle truudusetuse tõttu on ta ka tütre Mxxxxxxx teiselt mehelt saanud. Axxx Lxxxxx taotleb isa kohta tehtud vanema kande ebaõigeks tunnistamist Mxxxxxx Lxxxxxx sünniaktis. Kohus määras asjas molekulaargeneetilise ekspertiisi ja kohustas Axxx Lxxxxxx tasuma ekspertiisitasu 3600 krooni 27.septembriks 2005. Kohus sedastas määruses, et kui määratud tähtpäevaks ekspertiisitasu tasutud ei ole, jätab kohus ekspertiisi tegemata. Kostja taotles ekspertiisitasu maksmise aja pikendamist. Kohus nõustus sellega. Hageja käis koos lapsega ekspertiisis, kostja ei tasunud ega ekspertiisi ei ilmunud. Ekspertiis jäi tegemata. Kohus kohustas kostjat Axxx Lxxxxxx ilmuma isiklikult kohtusse, kuna põlvnemisasjas on see TsMS § 346 lg.2 järgi kohustuslik (tl.60). Axxx Lxxxxx on esitanud põlvnemisasjana käsitletava nõude. Kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kostja esindaja vandeadvokaat Pille Toomi selgitusel on põhjuseks kostja majanduslikud raskused. Kostja esindaja esitas hagejale ja kohtule kompromissettepaneku, mis sisaldab endas põlvnemise kindlaksmääramise nõudest loobumist ja ettepanekuid elatise maksmise summade ja tähtaegade kohta. Hageja Üxxx Lxxxxx kohtuistungil kompromissiga ei nõustu. Pooled esitavad oma pooltja vastuargumente kompromissile. Kohus teeb ettepaneku pooltele kohtuistungiväliselt pidada läbirääkimisi. Kohus selgitab pooltele, et kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg.3). Läbirääkimiste järel esitavad pooled kohtule alla kirjutatud kompromissi ja paluvad kompromissi kinnitamist.

3 (3) Pooled on kompromissis avaldanud soovi asjas menetluse lõpetamiseks. Pooled avaldavad muu hulgas, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab kohtuistungil veelkordselt menetluse lõpetamise tagajärgi.

Kohus leiab, et kompromissi saab kinnitada TsMS § 430 lg. 1 alusel esitatud kujul, kuna selles ei ole vastuolu heade kommetega ega seadusega, kompromiss on sõlmitud kahe füüsilise isiku vahel, rikkumata olulist avalikku huvi ja see on täidetav. Kompromiss on alla kirjutatud ja esitatud kohtule perekonnaasjas, milles TsMS § 430 lg.3 järgi kohus ei ole kompromissiga seotud. Samas sisaldab kompromiss mõistlikke menetluslikke avaldusi ja garanteerib lapse ülalpidamiseks elatise laekumise. Seetõttu peab kohus põhjendatuks kompromiss kinnitada. Asjas saab menetluse lõpetada TsMS § 428 lg.1 p.4 alusel.

Kohtukulude kindlaksmääramine ja jaotus

Pooled on leppinud kokku, et nende kohtu – ja advokaadikulud jäävad nende endi kanda. See on kooskõlas TsMS § 168 lg.3 ja seetõttu kohus poolte kohtukulusid ei käsitle. Hageja ei ole seni riigilõivu tasunud, kuna hagiavaldus on esitatud ajal, mil hageja elatisenõudes oli riigilõivu tasumisest vabastatud ja riigilõiv tulnuks välja mõista kostjalt tolleaegse TsMS § 64 lg.1 alusel. Selle riigilõivu tasumist ei saa hagejalt ka enam nõuda (TsMS § 190 lg.2). TsMS § 138 lg.1, lg.2 järgi on riigilõiv kohtukulu, mis makstakse riigi tuludesse. Hagi hind TsMS §

129 lg.2 järgi (lähtudes hagi rahuldatud osast) on 11997 krooni (9x1333=11997) ja riigilõivu suurus käesolevas asjas lähtudes hagi rahuldatud osast oleks 1050 krooni. Võttes arvesse, et pooled on sõlminud kompromissi ja taotlenud asjas menetluse lõpetamist, peab kohus põhjendatuks määrata menetluskulud rahalises suuruses kindlaks käesolevas menetluse lõpetamise määruses TsMS § 174 lg.4 alusel. Kohus on seisukohal, et kompromissi sõlmimise fakt ja sõlmitud kompromissi sisu on mõjuvad põhjused, et tasumisele kuuluva riigilõivusumma määramisel arvestada TsMS § 150 lg.2 p.1 sätestatut ja nõuda kostjalt riigilõivu tasumist elatisehagilt pooles ulatuses, s.o. summas 525 krooni TsMS § 190 lg.2 alusel. Menetluskulud määrab kohus käesolevas asjas asja läbivaatamiskuludena summas 155.60 krooni.

TsMS § 433 lg.2 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus ei lõpeta asja menetlust seetõttu, et ei võta vastu hagist loobumist või ei kinnita kompromissi, võib esitada määruskaebuse. Sellisest sõnastusest tuleneb, et määruskaebuse esitamise võimalus on juhul, kui kohus kompromissi ei kinnita ega lõpeta menetlust. Käesoleval juhtumil leiab kompromiss kinnitamist ja menetlus lõpetatakse, seega ei ole määrus edasikaevatav. TsMS § 178 lg.2 järgi on menetluskulude kindlaksmääramise määrus vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Seega käesolevas asjas ei ole menetluskulude kindlaksmääramine vaidlustatav.

Kohtunik Ü.Raag