2-04-716/1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Hannes Olev Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 06.märtsil 2006. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-04-716 (endine nr 2/1-777/04) Tsiviilasi R.P. hagi S.P. vastu abikaasade ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja R.P. (isikukood: xx), tema esindaja Meelis Tomson Kostja S.P. (isikukood: xx) , hageja esindaja adv abi Inge Lumiste Kohtuistungi toimumise aeg 14.veebruaril 2006 RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi. Välja mõista S.P.’lt R.P. kasuks abikaasade ühisvara arvelt enamsaadu eest 226 560,90 kr (kakssada kakskümmend kuus tuhat viissada kuuskümmend krooni ja 90 senti). Määrata käesoleva kohtuotsuse täitmise kord: Väljamõistetud hüvitis kuulub S.P. poolt väljamaksmisele alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena suuruses 1000,00 kr (üks tuhat krooni) kuni võlgnevuse kustutamiseni. Kohtukulude jaotus

Kohtukulude jagamist pooled taotlenud ei ole Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.

VAIDLUSTAMATA ASJAOLUD

Poolte abielu registreeriti 23.02.1991.a.

Tsiviilasi nr 2-04-716 10.10.1995.a. kostja erastas korteri asukohaga xxxx 04.11.2002.a. kanti antud korteriomand kinnistusraamatusse (registriosa nr 82704, Harju Maakohtu kinnistusametis). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et korteri vallasasjana on abikaasade ühisvara.

21. märts 2005. a. kohtuotsusega ts asjas nr 2/1- 309/04/05 Harju Maakohus lahutas poolte abielu. 12.08.2005.a. OÜ Kinnisvaraekspert Tallinn – BPE poolt koostatud hinnangu kohaselt on vaidlusaluse korteriomandi või ka korteri kui vallasasja väärtuseks 470 000,00 kr.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja palub jagada abikaasade ühisvara, jätta korter kostja omandisse ja mõista kostjalt välja ühisvara arvelt enamsaadu arvelt välja hüvitis 235 000,00 kr.

Hageja nõustub hagi täitmise korra määramisega, kui kostja tasub osamaksetega 2000,00 kr kuus talt väljamõistetava summa.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kostja ei vaidlusta ühisvara jagamise nõuet iseenesest, kuid palub kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest järgnevatel põhjustel:

1. Ühisvara on soetatud enamuses kostja lahusvara arvelt. Enamuse EVP-dest tasus kostja ja seda tema ema käest kinkeks saadud EVP-de eest. Vastavalt sellele on kostja ema andnud erastamiseks 87% EVP-dest ja ülejäänud 13 % on kostja EVP-d. Hageja ei ole andnud ühisvara soetamiseks ühtegi EVP-d.

2. Hageja ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud ühisvara soetamises.

3. Samuti palub kostja arvestada ühisvara jagamisel laste tähelepanu väärivat huvi. Vaidlusaluse korteri näol on tegemist kostja, poolte kolme lapse ja kostja ema ainsa elukohaga. Kostja majanduslik seis on raske, kuna tal on Hansapanga ees kaks laenu kokku üle 15 000,00 kr ja kostjal puuduvad võimalused hagejale koheselt väljamõistetud hüvist välja maksta. See viiks korteri võõrandamiseni ja laste elukoha kaotuseni.

Samuti taotleb kostja tasaarvestada hüvitisest pool tema poolt kantud kulutustest seoses ühisvara ülalpidamisega. Ühiselu jooksul on seoses korteriga tekkinud võlg kokku 16 878,20 kr (3200,50 kr kommunaalteenused ja 13 677,70 kr elektrivõlg), mis on kustutatud kostja poolt. Seega hageja osa tekkinud kulutustes on 8439,10 kr, mis kostja palub hüvisest välja mõista.

Kostja palub määrata hüvise väljamaksmise kord, mille kohaselt kostja tasub väljamõistetud hüvise igakuiste maksetena 800,00 kr kuus, kuni võlgnevuse kustutamiseni. Hageja poolt taotletud igakuise makse 2000,00 kr vastu kostja vaidleb, kuna see viib sisuliselt olukorrani, kus hagejalt väljamõistetud elatis tasaarvestatakse ja laste ülalpidamiseks ei jää kostjal raha.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimikumaterjalidega, leiab, hagi kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 14 lg 1 alusel on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara.

Tsiviilasi nr 2-04-716 PkS § 15 lg 1 järgi on abikaasa lahusvaraks vara, mis oli tema omandis enne abielu, samuti abielu jooksul kinke või pärimise teel omandatud vara ja peale abielusuhete lõppemist omandatud vara. PkS § 18 lg kohaselt, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. PkS § 18 lg 5 alusel kohus jagab abikaasade ühisvara, kui selle jagamisel tekkib poolte vahel vaidlus. PkS § 19 lg 1 järgi on abikaasade osad ühisvaras võrdsed PkS § 19 lg 2 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: P 1 arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi P 2 kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel P 3 kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et abikaasade ühisvaraks oli vaidlusalune korter vallasvarana. Praegusel ajal on see vallasasi lõpetanud eksisteerimise õiguslikus tähenduses ning korteriomandi on kostja omandanud peale abieluliste suhete lõppu ning see on tema ainuomandis. Samuti ei ole vaidlustatud hageja poolt esitatud hinnangut, mille kohaselt vallasvarana oleks selle korteri hind 470 000,00 kr.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas on alust vähendada hageja osa ühisvaras PkS § 19 lg 2 toodud alustel. Kohus leiab, et puuduvad alused kõrvale kalduda poolte osade võrdsusest varas.

Kostja väited selles osas, et 87% korteri erastamiseks kulutatud EVP-dest andis kostja ema on iseenesest õiged ja hageja poolt ka omaks võetud. Samas kohus leiab, et ei ole tõendatud, et kostja ema poolt vara üleandmisega oleks tegu kinkega kostjale, mis muudaks need EVP-d kostja ühisvaraks. Arvestades seda, et kostja ema elas poolte kooselu ajal vaidlusaluses korteris ja seda ajal, kui poolte vahel abielulised suhted ning abieluliste suhete halvenemist sel ajal (1995) ei ole ka poolte poolt väidetud, siis leiab kohus, et tegemist oli kinkega poolte ühisvarasse ja seega ei ole alust lugeda seda kostja lahusvaraks.

Kostja väited, et hageja ilma mõjuva põhjuseta ei osalenud ühisvara soetamises ei ole samuti tõendatud. Iseenesest asjaolu, et kostja EVP ei kasutatud vaidlusaluse korteri erastamisel, ei tõenda seda, et ta ei osalenud mõjuva põhjuseta või muul viisil ühisvara soetamisel või ülalpidamisel.

Perekonnana majandamisel on abikaasade otsustada, kuidas ühiseid vahendeid kasutatakse. Korteri omandamine erastamisel on ühekordne toiming, mille varaline maht läbi sümboolse väärtusega EVP-de kasutamise oli väike, siis see üksi ei näita seda, et hageja ei osalenud ühisvara soetamisel mõjuva põhjuseta.

Kostja väited, et antud korter on poolte ühiste laste elukohaks ja seetõttu tuleb PkS § 19 lg 2 alusel kõrvale kalduda osade võrdsusest, ei ole põhjendatud. Asjaolu, et kostja ja poolte ühised lapsed kasutavad vaidlusalust korterit ainsa elukohana, ei ole tulenevalt senisest kohtupraktikast (Riigikohtu otsus 3-2-1-126-04) aluseks poolte osade võrdsusest kõrvale kaldumiseks.

Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis PkS § 19 lg 4 alusel. Kuna pooltel ei ole vaidlust vara hinnas (470 000,00 kr), siis kuulub kummalegi poolele 235 000,00 kr.

Tsiviilasi nr 2-04-716

Kostja poolt esitatud kulutusi, mis ta on kandnud seoses ühisvara ülapidamisega summas

16 878,20 kr, ei ole hageja vaidlustanud. Kuna need kulutused on tekkinud seoses poolte ühisvaraga poolte abieluliste suhete kestmise ajal ja on kantud kostja poolt peale abieluliste suhete lõppu, siis need kohustused kuuluvad samuti ühisvara hulka PkS § 18 lg 2 alusel.

Seega poolte ühisvara väärtuseks oli abieluliste suhete lõppemisel 453 121,80 kr (470 000 -

16 878,20), millest hagejale kuuluva osa suuruseks on 226 560,90 kr (453 121,80 / 2). Seega kuulub hagejale välja mõistmisele kostjalt 226 560,90 kr.

Kohtuotsuse täitmise korra määramine

Kostja taotles kohtult kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord ning palus määrata kohtuotsuse täitmise kostja poolt igakuiste maksetena 800,00 kr kuni väljamõistetud summa tasumiseni.

Hageja sellise täitmise korraga ei nõustu, kuna sellisel juhul jäävad kaitseta tema uue perekonna huvid. Ta uus perekond elab samuti kitsastes tingimustes ja selline otsuse täitmise kord kahjustab avalikku huvi.

Kohus leiab, et hageja vastuväited ei ole sellisel moel asjakohased. Antud vaidlus on seotud poolte vaheliste varaliste suhete lahendamisega ja seega ei saa need suhted mõistlikult mõjutada kolmandate isikute õigusi ning seega selle vaidluse lahendamisel ei saa arvestada hageja uue pere huvisid.

Arvestades seda, et kostja sissetulek (palk) on ca 6742,00 kr kuus (2005.a. aprill-september keskmine) bruto, tema ülalpidamisel on kolm alaealist last, kellede ülalpidamiseks hageja tasub vastavalt eelnevas menetluses kokkulepitule 3x1250,00 kr, siis kohus leiab, hinnates neid asjaolusid kogumis ja võttes arvesse laste ülalpidamise tagamise prioriteetsust, et kohtuotsuse täitmiseks tuleb määrata igakuiseks makseks 1000,- kr kuus.

KOHTUKULUD

Kohtukulude väljamõistmist pooled ei ole taotlenud.

Kohtunik