2-05-17618/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-05-17618

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

2. märts 2006 Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-17618 Tsiviilasi M.R. hagi V.R. vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja M.R. esindaja v.adv Marina Valge, AB Valge & Uiga, Aleksandri 8 Tartu; kostja V.R. Kohtuistungi toimumise aeg

13. veebruar 2006 Protokollija kohtuistungisekretär Helen Looga

RESOLUTSIOON

Rahuldada M.R. hagi V.R. vastu elatise suurendamise nõudes.

Muuta Tartu Maakohtu 20.11.1998 otsusega väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista V.R M.R. kasuks alates 30. septembrist 2005 elatis 2300 (kaks tuhat kolmsada) krooni kuus tütar X, ülalpidamiseks kuni täisealiseks saamiseni Välja mõista V.R. M.R. kasuks elatise võlgnevus 8600 (kaheksa tuhat kuussada) krooni.

Välja mõista V.R M.R. kasuks kohtukulu 1630 (üks tuhat kuussada kolmkümmend) krooni.

Sisse nõuda V.R. riigilõiv 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigituludesse.

Anda kostjale tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas kood 401 või 221023778606 Hansapangas kood 767 mõlematel viitenumber 2900072699 selgitusega riigilõiv Tartu Maakohtu kohtuasjade toimingutelt)

15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada Tartu Maakohtu kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kostja suhtes kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust, mis lahutati 20.12.1999, sündinud kaks last: Maakohtu 20.11.1998 otsusega mõisteti kostjalt poeg X ja tütar X ülalpidamiseks välja igakuise elatisrahana 600 krooni hageja kasuks kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja tasus elatist ebakorrapäraselt ning 11.11.1999 seisuga oli kostja võlg hageja ees 8600 krooni. Kostja maksis kahe aasta jooksul elatist kohtuotsusega väljamõistetud 600 krooni kuus kahele lapsele, kuid võlga ta ei likvideerinud. Pärast vaidlusi ja läbirääkimisi tasus kostja elatist kahele lapsele kuni 2004 august summas 800 krooni kuus. Kuni 2005 juulini maksis kostja elatist kahele lapsele 1200 krooni kuus, s.o kuni Risto kooli lõpetamiseni. Alates 2005 august maksab kostja tütre ülalpidamiseks elatist 700 krooni kuus. Tegelikult on aga tütre ülalpidamiseks vajaminevad kulud ca 4575 krooni kuus. Kohtuotsusega elatise väljamõistmisest kuni käesoleva ajani on muutunud palgad, hinnad ning kostja majanduslik olukord. Hageja andmetel töötab kostja alates sügisest 2001 kuni käesoleva hetkeni Helsingi linnas bussijuhina ning tema töötasu suuruseks on ca 30 000 krooni. Hageja on alates aastast 1994 üksi lapsi ülal pidanud. Hageja on palunud ka kostjat, et ta toetaks lapsi suurema elatusrahaga, kui seda on kohtu poolt välja mõistetud, kuid kostja vastutulek on olnud minimaalne. Neil asjaoludel nõuab M.R. V.R vastu väljamõistetud elatise suurendamist tütre ülalpidamiseks 2300 kroonini kuus alates 30.09.2004 kuni tütre täisealiseks saamiseni ning elatusraha võla 8600 krooni väljamõistmist.

Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele (tl 20-21) tunnistab hagi osaliselt. Kostja on püüdnud parandada tema ja laste vahelisi suhteid (näiteks kinkis aastal 2004 tütrele arvuti), kuid kuna hageja on õpetanud lapsi temasse vaenulikult suhtuma, ei ole see õnnestunud. Kostja on nõus tasuma hagejale võla 8600 krooni, millest ta ei olnud teadlik, 2006 aasta jooksul (716,67 krooni kuus) ning maksma elatist 1345 krooni kuus kuni tütre täisealiseks saamiseni. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et tütre ülalpidamiskulud on 4575 krooni kuus, kuna hageja ei ole oma väiteid dokumentaalselt tõendanud. Kostja keskmiseks kuupalgaks on 1422 Eurot. Kostja maksab igakuiselt pangalaenu 103 Eurot, elatist 700 krooni oma tütar ning 700 krooni toetust oma pensionärist ema A.R.. Kostja kulutusteks on igakuised sõidud Eesti ja Soome vahet ning telefoniarved, et suhelda oma ema ja lastega. Elu Soomes on tunduvalt kallim kui Eestis, seega ei ole palgatase otseselt võrreldav.

Kohtu põhjendused ja kohtukulude jaotus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Sünnitunnistusega (tl 9) on tõendatud, et X. Tartu Maakohtu 20. novembri 1998 otsusega (tl 11) on tõendatud, et kostjalt on hageja kasuks välja mõistetud elatusraha kummagi lapse ülalpidamiseks 300 krooni kuus. PKS §-de 60 lg 1; 61 lg 1, 3; 70 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja nõude esitanud vanema kasuks alates elatisehagi esitamisest.

Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus leiab, et võrreldes elatise väljamõistmise ajaga 1998.a on käesoleval ajal alaealise tütre vajadused suurenenud ja igakuise elatusraha alammäära ühele lapsele tõstetud. Vanema ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. PKS § 61 lg 2, 4 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005 määrusega nr 328 on kehtestatud kuupalga alammääraks 3000 krooni, millest pool on 1500 krooni. Palgatõendist (tl 14) nähtub, et hageja töötab Tartu Tamme Gümnaasiumis ja tema töötasu on 5400 krooni kuus. Palgatõendist (tl 22) nähtub, et kostja 2004 aasta sissetulek oli 34 336,36 Eurot (537 247 krooni) ning kostja neto kuupalk 20 200 krooni. Eespoolviidatud tõendeid ja poolte seletusi arvestades, leiab kohus, et kummagi vanema varalist seisundit ning laste üldteatud vajadusi arvestades, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks X ülalpidamiseks väljamõistetud elatusraha suurendada 2300 kroonini kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Sealjuures arvestab kohus järgmiste asjaoludega. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Lapse elukoht on hageja juures, kes nii või teisiti peab kandma igapäevast hoolt ja kulutusi lapse kasvatamise eest kostjast suuremal määral. Kostja suurem sissetulek hagejast võimaldab tal anda ülalpidamist lapsele suuremal määral kui hagejal. Kohustus tasuda pangalaenu ning toetada oma teisi ülalpeetavaid ei saa olla käesoleval juhul takistuseks X ülalpidamiskohustuse täitmisele. Vanem peab tagama endale sellised elatusvahendid, mis võimaldavad ülalpidamist anda kõigile isikutele, keda ta on kohustatud seaduse järgi ülal pidama.

Hageja on taotlenud PKS § 70 lg 2 alusel elatise suurendamist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et elatise suurendamise hagi korral tuleb suurendatud elatis välja mõista aga PKS § 70 lg 1 alusel alates elatisehagi esitamisest 30.09.2005, sest Tartu Maakohtu 20.11.1998 otsusega on kostjalt juba elatis välja mõistetud ning hagi on esitatud PKS § 61 lg 3 alusel asjaolude muutumisel väljamõistetud elatise suurendamiseks. PKS § 70 lg 2 näeb ette elatise tagasiulatuva väljamõistmise juhul, kui vanem ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud.

Nähtuvalt täitevosakonna tõendist (tl 12-13) on kostjal hageja ees elatise võlgnevus 8600 krooni ulatuses, mis tuleb samuti kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse“ §-le 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.

Hageja on taotlenud kostjalt õigusabikulu 1888 krooni väljamõistmist (tl 29). TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele teiselt poolelt välja esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. TsMS § 48 lg 1 p 6 järgi on antud maksete suurendamise hagis hagihinnaks 24 000 krooni ja võlgnevuse hagis 8600 krooni. Kohus, arvestades TsMS §-s

61 lg 1 p 1 sätestatut, mõistab kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulu 1630 krooni. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 64 lg 1 alusel kostjalt välja riigilõivu 1750 krooni riigituludesse (hagi hinnalt 24 000 krooni).

Kohtunik