3-05-1277/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-05-1277

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Halduskohus Jõhvi Kohtumaja

Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht

02. märtsil 2006. a Jõhvi Haldusasja number 3-05-1277 ( vana nr 3-277/05) Haldusasi H.J kaebus ametniku pensionilisa 10 % maksmiseks perioodi 01.03.2005 - 20.10.2005 eest

Asja läbivaatamise kuupäev 15.02.2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja H.J Vastustaja Virumaa Pensioniameti esindaja H.K

RESOLUTSIOON Kaebus rahuldada. Teha Virumaa Pensioniametile ettekirjutus ühe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvutada ning maksta H.J`le välja summad (pensionilisa 10 %) ajavahemiku 01.03.2005 - 20.10.2005 eest.

Kohtukulud jätta protsessiosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu, teatades kirjalikult 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse teatavaks tegemisest kaebuse esitamisest ja esitades 30 jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED Jõhvi Halduskohtu kohtuotsusega haldusasjas nr 3-176/2005 tuvastati avalik-õigusliku suhte olemasolu H.J töötamisel ajavahemikus 01.03.1995 - 31.12.1996 Roela metskonnas, sh avaliku teenistuse seaduse jõustumise hetkel 01.01.1996 ning tema õigust kuuluda Vabariigi Valitsuse 19.03.2002. a määruses nr 97 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud

3-05-1277

asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ toodud õigustatud subjektide ringi. Nimetatud kohtuotsus jõustus 21.10.2005. aastal. Virumaa Pensioniametis arvutati H. J pension ümber kohtuotsuse jõustumisest. Kaebuse esitaja leiab, et pensioni ümberarvutamine kohtuotsuse jõustumise kuupäevast, 21.10.2005 ei ole õige, kuna ta juba 05.11.2004 pöördus vastustaja Virumaa Pensioniameti poole suulise avaldusega pensioni ümberarvutamiseks, kirjalikult esitas ta avalduse 28.04.2005. Kaebuse esitaja täpsustas kohtuistungil oma taotlust ning soovis pensioni ümberarvutamist ja talle ametniku pensionilisa 10 % maksmist alates 01.03.2005 kuni 20.10.2005.a. eest, kuna ta on pöördunud vastava taotlusega vastustaja poole juba 04.11.2004. Nimetatud pöördumine oli suuline, sest keegi ei käskinud kirjalikku pöördumist vormistada. Kirjalikult vormistas ta pöördumise alles 28.04.2005. Kaebaja leiab, et tema suuline pöördumine vastava ametniku poole oli tema tahteavaldus pension ümber arvestada. Vastustaja Virumaa Pensioniamet leiab, et H.J ei ole õigust nõuda pensioni ümberarvutamist 01.03.2005. aastast, kuna avalduse esitas ta Virumaa Pensioniameti Rakvere osakonnale 28.04.2005. aastal, seoses 10-aastase avaliku teenistuse staaži täitumisega, mis ületab seaduses sätestatud ühe kuulist tähtaega. Vastustaja möönab, et kaebaja võis käia küll 04.11.2004 vastustaja ametniku juures, kuid kirjalikku avaldust siis ei vormistatud. Pensioni võiks ümber arvestada kirjaliku avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, s.o 01.05.2005.a. Vastustaja märgib, et avalik-õiguslik suhe tuvastati 01.03.1995-31.12.1996.a perioodi eest kohtuotsusega, mis jõustus 21.10.2005.aastal. Sellest lähtuvalt ei saanud Virumaa Pensioniameti Rakvere osakond H.J pensioni ümber arvestada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Esitatud kaebus on lubatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tugineb toimiku 3-05-1277 ( vana nr 3-277/05) materjalidele ja kohtuistungi protokollile. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud kohustamiskaebuse. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) § 4 lg 1 p 1 kohaselt määratakse riiklik pension ja seda makstakse Eesti alalisele elanikule. Pensioni ümberarvutamisel saab lähtuda vaid riikliku pensionikindlustuse seadusest ja sotsiaalministri 31.12.2001.a määrusest nr 167 „Riikliku pensioni määramise, ümberarvestamise ja maksmise juhend” (edaspidi SM määrus nr 167). SM määruse nr 167 § 531 sätestab järgmise: „ Avaliku teenistuse seaduse” § 182 lõike 3 alusel kehtestatud ametikohtadel töötamisel «Riikliku pensionikindlustuse seaduse» alusel pensionide ümberarvutamisel, arvutatakse pension ümber tagasiulatuvalt «Avaliku teenistuse seaduse» § 182 lõike 3 jõustumisest juhul, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud hiljemalt 30. septembril 2005. a. Avalduse ja dokumentide hilisemal esitamisel arvutatakse pension ümber avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Antud säte jõustus 07.08.2005.a. Avaliku teenistuse seaduse § 182 lõige 3 jõustus 27.01.2001.a. Asja materjalidest nähtuvalt sai kaebaja H.J riiklikku vanaduspensioni alates 07.12.2001 a. Jõhvi Halduskohtu kohtuotsusega haldusasjas nr 3-176/2005 tuvastati avalik-õigusliku suhte olemasolu H.J töötamisel ajavahemikus 01.03.1995 - 31.12.1996 Roela metskonnas, sh avaliku teenistuse seaduse jõustumise hetkel 01.01.1996, ning tema õigust kuuluda Vabariigi Valitsuse 19.03.2002. a määruses nr 97 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud

3-05-1277

asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ toodud õigustatud subjektide ringi. Teenistusstaaži arvutamise osas omab tähtsust vaid ATS § 182 lg 1, mis sätestab isikute ringi, kellel on õigus enne ATS- i jõustumist töötatud aja lisamiseks teenistusstaažile. Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määrusega nr 1 ” Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka” ja Valitsuse 19.03.2002 määrusega nr 97 (jõustus 25.03.2002) kehtestati keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka.

Nähtuvalt toimikus olevast Virumaa Pensioniameti otsusest arvestatigi H.J pension alates kohtuotsuse jõustumisest 21.10.2005.a. ümber kohaldedes RPKS § 7, 25 lg 1 ja § 32. Kaebuse esitaja H.J nõuab pensioni ümberarvutamist ja pensionilisa maksmist alates 01.03.2005. aastast, mil täitus ATS –iga kehtestatud nõutav 10 aastane ametniku staaž. H.J esitas 04.11.2004 suulise avalduse Virumaa Pensioniameti Rakvere osakonnale, kirjaliku avalduse 28.04.2005. aastal, seoses 10-aastase avaliku teenistuse staaži täitumisega. Käesoleva vaidluse põhiküsimus on selles, kas kaebuse esitajal on õigus saada ametniku pensionilisa 10 % alates 01.03.2005 või alates 21.10.2005.a.

Halduskohus peab tõlgendama ja kohaldama RPKS, Juhendi ja ATS sätteid isiku õigusi laiendavatena, mitte kitsendavatena. Teenistusstaaži arvutamisel tuleb lähtuda ATS § 182 lg 1 ja ATS § 57 lg 2 p 1, mis annab isikule õiguse. Õiguskindluse põhimõte kaitseb isiku õiguspärast ootust ja usaldust, et isikult ei võeta ära riigi poolt antud õigusi, mida isik on asunud realiseerima. Alates 01.01.1996.a saab Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruses nr 97 (jõustus 25.03.2002) loetletud ametikohtadel (metsnik) töötamist lugeda avalikuks teenistuseks, millele lisatakse ATS § 182 alusel varasem tööstaaž.

ATS § 57 lg 1 ja 2 tulenevalt tekkis H.J`l alates 01.03.2005 õigus saada 10 - 15-aastase teenistusstaaži korral 10 % võrra suuremat pensioni. Olenemata sellest, et kaebuse esitaja sai vanaduspensioni, s. o vanaduspension oli talle määratud juba 2001 aastast alates, on põhjendamatu vastustaja Virumaa Pensioniameti väide, et käesoleval juhul oleks kohaldatav vaid RPKS § 25 lg 1 p 3, mitte aga Juhendi § 531. RPKS § 25 lg 1 p 3 järgi määratud riiklik pension arvutatakse ümber pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel avalduse esitamise päevast, kui avaldus on esitatud 1 kuu jooksul, arvates pensioni suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest.

Juhendi § 1 kohaselt reguleeritakse sellega RPKS-s kehtestatud riiklike pensionide, s. h ka vanaduspensioni määramist, ümberarvutamist ja maksmist ning kuna tegemist on kehtiva õigusaktiga, siis on võimalik rakendada Juhendi § 531 . Kuna õigus saada 10 % - st ametniku pensionilisa ( perioodi 01.03.2005- 20.10.2005 eest) tekkis kaebuse esitajal ATS §-de 57 lg 2 p 5 ja 182 ning Valitsuse määruse nr 100 alusel, siis saab ja tuleb käesoleval juhul kaebajale ATS-s ja Valitsuse määrustes nr 97 ja 100 antud õiguse kasutamise tagamiseks kohaldada Juhendi § 53’, olenemata sellest, et H.J`le on pension sisuliselt juba 2001 aastal määratud.

Juhendi § 53’ kohaldamine on põhjendatud ka käesoleval juhul. Halduskohus ei pea õigeks ega põhjendatuks RPKS-i ja Juhendi sätete tõlgendamist selliselt, et poleks tagatud kaebaja õigus saada talle seadusega ettenähtud pensionilisa seadusest või selle alusel antud õigusaktist tuleneva ajavahemiku eest. Selline seadusetõlgendus oleks vastuolus põhiseaduse §-dega 13 ja 14, mille kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele ning õiguste ja vabaduste tagamine on nii seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning ka kohalike omavalitsuste kohustus.

Vastustaja ei vaidle vastu, et H.J avaliku teenistuse kümneaastane ametniku staaž täitus 01.03.2005.a.

3-05-1277

ATS § 57 lg 1 ja 2 tulenevalt tekkis H.J`l õigus saada 10 - 15-aastase teenistusstaaži korral

10 % võrra suuremat pensioni alates 01.03.2005 kuni 20.10.2005.a. Kohus märgib, et RPKS ei sätesta, et avaldus riikliku pensioni ümberarvutamiseks tuleb esitada kirjalikult ning seda ei või teha suulise avaldusega. HMS § 14 lg 1 sätestab, et haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse haldusorganile avaldus (taotlus) vabas vormis. Seadusega või selle alusel võib taotlusele ette näha kohustusliku vormi. Isik on kohustatud taotluse esitamiseks ilmuma haldusorgani asukohta üksnes seaduses sätestatud juhtudel. HMS § 14 lg 2 kohaselt suulise taotluse protokollib haldusorgan. Vastustaja seisukoht, et lähtuda tuleks vaid RPKS §-st 25 lg 1 p 3 ja pensionilisa oleks võimalik kaebajale maksta alates kohtuotsuse jõustumisest, mitte tema poolt vastava avaldus(t)e esitamisest, oleks vastuolus ka ATS §-de 57 ja 182 ning Valitsuse määruste nr 97 ja 100 sisuga ja eesmärkidega. Arvestades asjaolu, et kaebaja esitas kohtule kohustamiskaebuse, teeb Halduskohus kaebuse rahuldamisega seoses Virumaa Pensioniametile ka HKMS § 26 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel ettekirjutuse sooritamata toimingu sooritamiseks, kuna eelpooltoodut arvesse võttes on halduskohus välja selgitanud, et kaebajal oli õigus vastava toimingu sooritamist nõuda ning vastustaja oli sellise toimingu sooritamiseks kohustatud ja vaatamata kaebaja taotlusele ei ole toimingut veel sooritatud ning ei esine muid asjaolusid, millest tulenevalt oleks õigus toimingule ära langenud. Õigus nõuda toimingu sooritamist ning sellele vastav kohustus toiming sooritada, tulenes ATS §-dest 57 ja 182, Juhendi §-st § 53 ’ning Valitsuse määrustest nr 97 ja 100, mis on kehtivad ja kuuluvad sellest tulenevalt ka täitmisele. Protsessiosalised ei ole kohtule esitanud kohtukulude nõuet, mistõttu jäävad kohtukulud protsessiosaliste endi kanda.

Kohus kohaldas HKMS § 25 § 26 lg 1 p 2 ja lg 3, § 28 lg 1 § 31 lg 1 lg 4 lg 5 § 87 lg 2, § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohus

Ülle Polluks Kohtunik

Kohtuotsus jõustus 19.06.2006 Tartu Ringkonnakohtu 18.05.2006 otsusega nr 3-05-1277, millega rahuldati apellatsioonkaebus ning tühistati Tartu Halduskohtu 02.03.2006 otsus osaliselt ja tehti Virumaa Pensioniametile ettekirjutus ühe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvutada ning maksta H.J`le välja summad (pensionilisa 10%) ajavahemiku 1.mai 2005-20.oktoobri 2005 eest.

Ülle Polluks Kohtunik