3-05-830/5 · Tartu Ringkonnakohus

3-05-830

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Ago Kutsar, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 2. märts 2006 Tartu Haldusasja number 3-05-830 Haldusasi OÜ Maaharijad kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 05.09.2005 vaideotsuse nr 11-22/13 ja peadirektori 03.08.2005 käskkirja nr 1.-3.12/991 peale. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2005 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Maaharijad apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant-kaebuse esitaja: OÜ Maaharijad, esindaja Ülle Kullör Vastustaja-haldusorgan: Eesti Vabariik Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu, esindaja Anne Lepik RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2005 otsus osas, millega jäeti OÜ Maaharijad kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 05.09.2005 vaideotsuse nr 11-22/13 ja peadirektori 03.08.2005 käskkirja nr 1.-3.12/991 peale täielikult rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega

2 rahuldab osaliselt kaebuse ning tühistab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 05.09.2005 vaideotsuse nr 11-22/13 ja 03.08.2005 käskkirja nr 1.-3.12/991 osas, millega jäeti OÜ Maaharijad taotlus nr 0105570016 rahuldamata investeeringutoetuse saamiseks kuivati rekonstrueerimiseks summas 672 790 krooni. Muus osas jätta Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2005 otsus muutmata. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses tasutud riigilõiv jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. OÜ Maaharijad esitas halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 05.09.2005 vaideotsuse nr 11-22/13 ja peadirektori 03.08.2005 käskkirja nr 1.-3.12/991 peale. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) on välja andnud käskkirja nr 1-3.12/991 03.08.2005 ,,Riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuuri fondide kasutuselevõtuks põllumajandustootmise investeeringu toetuse taotluse nr. 0105570016 rahuldamata jätmise“ kohta. Vaidlustatud käskkirjaga on jäetud rahuldamata OÜ Maaharijad taotlus nr 0105570016, kuna Põllumajandusministri 14.04.2004 määruse nr 36 (edaspidi määrus) § 3 lg 4 kohaselt peavad taotleja põllumajandusloomad olema taotluse ajal loomatauditõrje seaduse (edaspidi LTTS) § 11 kohaselt põllumajandusloomade registris registreeritud ja nõuetekohaselt identifitseeritud juhul, kui taotleja taotleb toetust määruse lisa 1 p 1 nimetatud tegevuse kohta. Nimetatud nõue eeldab, et taotlejal on loomad juba olemas. Taotlejal ei ole loomad põllumajandusloomade registris registreeritud, loomi tal ei ole. Seega ei vasta taotleja määruses kehtestatud nõuetele. Käskkirja kohaselt on aluseks võetud struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 321 lg 1 p 3, mille kohaselt enne 2005 1. juulit alustatud toetuse taotluste vastuvõtmine ja menetlemine viiakse lõpule vastavalt taotluste vastuvõtmise ajal kehtinud õigusaktides sätestatule; § 18 lg 2; Põllumajandusministri 14.04.2004 määruse nr 36 ,,,,Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme 3.1. „Investeeringud põllumajandustootmisse tingimused““ § 15 lg 1 p 3. OÜ Maaharijad esitas vaide PRIA 03.08.2005 käskkirja nr 1-3.12/991 peale. PRIA peadirektor on 05.09.2005 vaideotsusega nr 11-22/13 jätnud vaide rahuldamata ja lugenud õigeks PRIA 03.08.2005 käskkirja nr 1-3.12/991. Kaebuse kohaselt on PRIA tõlgendanud toetuse andmise aluseks olevaid õigusakte kitsendavalt ning on jätnud põhjendamatult investeeringutoetuse määramata. Ebaõige on PRIA tõlgendus, et loomade olemasolu on primaarne, et investeeringutoetust saada. Kaebaja taotlejana vastab investeeringutoetuse saaja nõuetele, mis tulenevad põllumajandusministri määrusest nr 36, STS §-dest 16 lg 1 ja 18. Vaidlustatud kärkkirjas viidatud määruse nr 36 § 3 lg 4 kohaselt kohaldatakse nimetatud sätet üksnes nende taotlejate puhul, kes peavad loomi taotluse esitamise ajal, kuid nimetatud sätet ei saa kohaldada taotluse rahuldamata jätmise puhul. Mitte üheski õigusaktis pole sätestatud, et toetuse taotlemise eeldusena on välja toodud asjaolu, et taotlejal

3 peavad olemas olema loomad. Käesoleval hetkel on OÜ-l Maaharijad loomad olemas.

2. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei vasta taotleja esitatud nõuetele. Investeeringutoetuse saajal peavad loomad juba olemas olema taotluse esitamise ajal, selline on olnud PRIA senine seaduse tõlgendamine ja tööpraktika. Asjas ei oma tähtsust, et kaebajal on praeguse seisuga loomad olemas.

HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohus jättis 29. detsembri 2005 otsusega OÜ Maaharijad kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt määruse §-ist 3 lg 4 tuleneb nõue, et lisa 1 punktis 1 nimetatud tegevuse toetuse saamiseks on oluline loomade olemasolu, kuna nimetatud määruse säte viitab LTTS §-ile 11, mille kohaselt peavad loomad olema registreeritud põllumajandusloomade registris ja ka nõuetekohaselt identifitseeritud. Seega on õige vastustaja väide, et nimetatud nõude täitmine eeldab põllumajandusloomade olemasolu ning, kuna taotluse esitamise hetkel kaebuse esitajal loomi ei olnud, siis jäeti taotlus põhjendatult rahuldamata. Põllumajandusministeerium on asunud seisukohale, et lihaveiste kasvatamine on oluline valdkond, kus loomakasvatustootmisega alustav põllumajandustootja peab leidma teisi rahastamisallikaid. Kui põllumajandustootja pole seni loomakasvatusega tegelenud, ei ole võimalik ka hinnata tema eelmise aasta näitajate alusel, kas tal on piisav loomakasvatuse kogemus, et tagada jätkusuutlik loomakasvatustootmine, põllumajandustootja peab olema eelnevalt tegutsenud vähemalt kuus kuud. Kaebaja on esitanud samas investeeringutoetuse avalduses soovi saada toetust ka kuivati rekonstrueerimiseks. Tulenevalt määruse §-ist 16 lg 1 teeb PRIA peadirektor kas toetuse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse ja vormistab selle PRIA peadirektori käskkirjana, seega taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemist seadus ette ei näinud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. OÜ Maaharijad esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2005 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti leitud, et juriidilise isiku kutseoskusi ja kvalifikatsiooni on võimalik tõendada üksnes seeläbi, et taotluse esitamisele on eelnenud loomapidamine sama juriidilise isiku poolt. Juriidiline isik tegutseb oma juhtide ning töötajate kaudu ning nii OÜ Maaharijad osanikel, juhtidel kui vastutavatel töötajatel on kõigil pikaajaline kogemus loomakasvatuse alal. Vastavad dokumendid olid PRIA-le ka esitatud. Määruse § 3 lg 4 sisustab nõuet, et taotleja peab täitma keskkonnaning hügieenitingimusi. Säte on seega kohaldatav üksnes taotleja puhul, kes peab loomi taotluse esitamise ajal, mitte aga alus taotluse rahuldamata jätmiseks ja taotleja mittevastavaks tunnistamiseks taotleja puhul, kes alles taotleb toetust investeeringu tegemiseks, et loomapidamist alustada. Tõlgendus, mille kohaselt saaksid toetust taotleda üksnes need isikud, kes juba eelnevalt loomi peavad, mõjub vastupidiselt meetme peaeesmärgiga suurendada konkurentsivõimet, sest uute tootjate turule tulek muudetakse juba olemasolevate tootjatega oluliselt keerukamaks. Puudub ka igasugune sisuline põhjendus keelduda toetuse andmisest vaidlustatud käskkirjas toodud motiivil taotleja suhtes, kes on majanduslikult jätkusuutlik, omab vajalikku kvalifikatsiooni ja kogemust ning kelle tegevus on olnud kooskõlas kehtivate õigusaktidega; 2) on väär kohtu seisukoht, et taotluse osalist rahuldamist seadus ette ei näinud, kuna otsuse

4 tegemise ajal kehtinud STS § 15 lg 4 kohaselt oli võimalik teha taotluse täieliku või osalise rahuldamise otsust või rahuldamata jätmise otsust.

5. PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb OÜ Maaharijad kaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2005 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on õigesti leitud, et toetuse taotlemise eelduseks põllumajandusloomade olemasolu. Meetme tingimustes taotlejate suhtes kehtestatud nõue, mille kohaselt peavad loomad juba olemas olema, ei ole vastuolus ka meetme eesmärkidega. STS §-is 18 toodud loetelu ei ole ammendav ega välista muude nõuete, s. h määruses loomade olemasolu nõude esitamise võimalust. Äriühingu osanike, juhtide ja töötajate loomakasvatusalane kogemus mujal ei tähenda seda, et määruse nõuet loomade olemasolu kohta ei ole vaja täita. Pädevust tõendavate dokumentide esitamine on toetuse taotlusele, mitte taotlejale esitatav nõue (määruse nr 36 § 9 lg 3). Juhul kui taotlejal ei ole loomi (§ 3 lg 4), ei ole määruses sätestatud taotlejale esitatud nõuded täidetud ja taotlejat ei saa tunnistada meetme tingimustele vastavaks, mis omakorda on taotluse rahuldamata jätmise aluseks (STS § 18 lg 2). Taotlejale on selgitatud, et PRIA-l ei ole alust teha OÜ-le Maaharijad erandit loomade olemasolu nõude rakendamisel võrreldes teiste taotlejatega ning jätta tema suhtes vaidlusalune taotlejale esitatav nõue rakendamata. Taotlust ei ole jäetud rahuldamata alusel, et taotleja ei oleks majanduslikult jätkusuutlik; 2) on ebaõige seisukoht, mille kohaselt oleks otsuse tegemise ajal pidanud rakendama struktuuritoetuse seaduse uut, muudetud redaktsiooni. Struktuuritoetuse seaduse muudatused jõustusid 1. juulist 2005. Taotlus oli esitatud 14.04.2005 (Põllumajandusministri 14.04.2004 määruse nr 36 alusel). STS uue redaktsiooni § 321 lg 1 p 3 kohaselt viiakse enne 01.07.2005 alustatud toetuste vastuvõtmine ja menetlemine lõpule vastavalt taotluse vastuvõtmise ajal kehtinud õigusaktides sätestatule. Kuni 01.07.2005 kehtinud STS redaktsiooni (§ 15 lg 2) kohaselt võis minister rakendusasutuse juhina meetme tingimustes volitada rakendusüksust tegema taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust. Taotluse osalise rahuldamise otsuse tegemist seadus ette ei näinud, ka ei näinud seda ette meetme tingimused. Alles 01.07.2005 jõustunud STS muudatuste kohaselt (§ 15 lg 4) võib meetme rakendusasutuse juht meetme tingimustes sätestatu kohaselt volitada rakendusüksuse juhtorganit tegema toetuse taotluse täieliku või osalise rahuldamise otsust või rahuldamata jätmise otsust. Taotluse menetlemine hõlmab ka otsuse tegemist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2005 otsus tuleb osaliselt tühistada osas, millega jäeti OÜ Maaharijad kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 05.09.2005 vaideotsuse nr 11-22/13 ja peadirektori 03.08.2005 käskkirja nr 1.-3.12/991 peale täielikult rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab osaliselt kaebuse ning tühistab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 05.09.2005 vaideotsuse nr 11-22/13 ja 03.08.2005 käskkirja nr 1.-3.12/991 osas, millega jäeti OÜ Maaharijad taotlus nr 0105570016 rahuldamata investeeringutoetuse saamiseks kuivati rekonstrueerimiseks. Ringkonnakohus leiab, et PRIA-l oli seaduslik alus jätta apellandi taotluse investeeringutoetuse saamiseks veiselauda rekonstrueerimiseks summas 1 674 200 krooni rahuldamata ning selles osas ei kuulu apellatsioonkaebus rahuldamisele. Vastavalt põllumajandusministri 14.04.2004 määruse nr 36 §-ile 3 lg 4 kui taotleja taotleb toetust lisa 1 punktis 1 nimetatud tegevuste kohta, peavad taotleja põllumajandusloomad toetuse taotlemise ajal olema «Loomatauditõrje seaduse» § 11 kohaselt põllumajandusloomade registris

5 registreeritud ja nõuetekohaselt identifitseeritud. Lisa 1 punktis 1 on nimetatud loomakasvatushoonete ja –rajatiste ehitamist ja rekonstrueerimist ning sinna juurde kuuluvate seadmete ostmist ja paigaldamist. Apellant esitas PRIA-le taotluse (nr 0105570016) investeeringutoetuse saamiseks veiselauda rekonstrueerimiseks summas 1 674 200 krooni ja kuivati rekonstrueerimiseks summas 672 790 krooni. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles osas, et apellandi poolt taotluse esitamise ajal 14.04.2005 ei olnud tal olemas põllumajandusloomi. Ebaõige on apellandi seisukoht, et halduskohus on tõlgendanud põllumajandusministri 14.04.2004 määrust nr 36 kitsendavalt, leides, et investeeringutoetuse taotlemiseks oli vajalik põllumajandusloomade olemasolu. Ringkonnakohus leiab, et PRIA-l oli seaduslik alus jätta apellandi taotlus investeeringutoetuse saamiseks veiselauda rekonstrueerimiseks summas 1 674 200 krooni rahuldamata, sest taotlejana ei vastanud ta taotlejale esitatud nõuetele, s. o taotledes toetust Põllumajandusministri 14.04.2004 määruse nr 36 lisa 1 punktis 1 nimetatud tegevuste kohta, ta ei omanud põllumajandusloomi. Vastavalt STS §-ile § 16 meetme rakendusasutuse juht kehtestab kooskõlas programmitäiendis sätestatuga toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra meetme või meetme osade kaupa. Antud juhul on põllumajandusministri 14.04.2004 määrusega sätestatud «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud arengukava kolmanda prioriteedi meetme 3.1 «Investeeringud põllumajandustootmisse» raames ettevõtjale põllumajandustootmise investeeringutoetuse andmise eesmärgid, toetatavad tegevused, nõuded taotlejale ja taotlusele, taotluse esitamise tähtaja ja asutuse, kellele taotlus esitatakse, taotluse läbivaatamise tähtaja, taotleja ja taotluse vastavaks tunnistamise alused ja korra ning toetuse väljamaksete teostamise tingimused ja korra. Seega, hindamaks, kas toetuse taotleja vastab esitatud nõuetele, tuleb lähtuda nimetatud põllumajandusministri määruses toetuse taotlejale kehtestatud nõuetest. Apellandi poolt viidatud STS § 18 ei välista seda, et meetme tingimustes sätestatakse taotlejale muid nõudeid lisaks STS §-is 18 lg 1 toodule. Otseselt on see sätestatud STS §-is 18 lg 1 p 13, mille kohaselt hinnatakse, kas taotleja vastab muudele meetme tingimustes sätestatud nõuetele ning vastavalt sama paragrahvi lg 2 taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik meetme tingimustes sätestatud taotlejale esitatavad nõuded. Apellandi taotlus ei ole jäetud rahuldamata põhjusel, et ta ei vastaks nõuetele jätkusuutlikkuse osas või, et tal puuduks projekti elluviimiseks vajalik kvalifikatsioon ja kogemus või, et ta ei täidaks keskkonnanõudeid ja loomade heaoluga seotud nõudeid. Apellandi seisukoht, et põllumajandusministri 14.04.2004 määruse nr 36 § 3 lg 4 on kohaldatav üksnes taotleja puhul, kes peab loomi taotluse esitamise ajal ning sisustab nõuet, et taotleja peab täitma keskkonnaja hügieenitingimusi, kuid nimetatud nõue ei kohaldu taotlejale, kel ei ole loomi, on ebaõige. Põllumajandusministeeriumi kui määruse väljaandja selgituse kohaselt (tl 58-59) kehtib põllumajandusministri 14.04.2004 määruse nr 36 § 3 lg 4 kõigi taotlejate suhtes. Põllumajandusloomade olemasolu nõue toetuse taotlejale ei ole vastuolus põllumajandusministri 14.04.2004 määruse nr 36 §-is 2 sätestatud meetme eesmärgiga. Meetme eesmärgiga ei ole vastuolus parandada juba olemasolevate loomade pidamistingimusi ja viia need vastavusse Ühenduse õiguses sätestatuga. See on kooskõlas ka programmitäiendiga. Kahtlemata suurendab

olemasolevate põllumajandusloomade pidamistingimuste parandamine põllumajandustootmise konkurentsivõimet, arendab veterinaarja fütosanitaarnõuetele ning loomade heaolu ja hügieeninõuetele vastavat keskkonnasäästlikku põllumajandust ning täidab muid põllumajandusministri 14.04.2004 määruse nr 36 §-is 2 loetletud eesmärke. Arvestatud eeltoodut, on õige PRIA vaidlustatud käskkiri ja vaideotsus osas, milles jäeti rahuldamata apellandi taotlus investeeringutoetuse saamiseks veiselauda rekonstrueerimiseks summas 1 674 200 krooni.

6 Samas on PRIA vaidlustatud käskkirjaga ja vaideotsusega jäetud ebaõigesti rahuldamata apellandi taotlus investeeringutoetuse saamiseks kuivati rekonstrueerimiseks summas 672 790 krooni. Vastustaja seisukoha kohaselt jäeti taotlus investeeringutoetuse saamiseks kuivati rekonstrueerimiseks rahuldamata seetõttu, et kuni 01.07.2005 kehtinud STS § 15 lg 2 kohaselt võis minister rakendusasutuse juhina meetme tingimustes volitada rakendusüksust tegema taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, kuid mitte taotluse osalise rahuldamise otsust ning STS § 321 lg 1 p 3 kohaselt viiakse enne 2005 1. juulit alustatud toetuste vastuvõtmine ja menetlemine lõpule vastavalt taotluse vastuvõtmise ajal kehtinud õigusaktides sätestatule. Vastavalt vaideotsuse ja vaidlustatud käskkirja tegemise ajal kehtinud STS §-ile 15 lg 4 võib meetme rakendusasutuse juht käesoleva seaduse §-is 16 või 17 nimetatud meetme tingimustes sätestatu kohaselt volitada rakendusüksuse juhtorganit tegema toetuse taotluse täieliku või osalise rahuldamise otsust (edaspidi taotluse rahuldamise otsus) või rahuldamata jätmise otsust. STS §-ile 321 lg 1 p 3 kohaselt enne 2005. aasta 1. juulit alustatud toetuse taotluste vastuvõtmine ja menetlemine viiakse lõpule vastavalt taotluste vastuvõtmise ajal kehtinud õigusaktides sätestatule. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja seisukoht, et ta ei saanud seadusest tulenevalt käskkirja väljaandmise ajal 03.08.2005 teha taotluse osalise rahuldamise otsust, on ebaõige. STS § 15 lg 4 on oma olemuselt menetlusnorm. Antud juhul toimus apellandi taotluse investeeringutoetuse saamiseks menetlemine põllumajandusministri 14.04.2004 määrusega nr 36 sätestatud korras ning STS §-iga 321 lg 1 p 3 ei oleks olnud vastuolus see, kui PRIA oleks teinud STS § 15 lg 4 kohaselt toetuse taotluse osalise rahuldamise otsuse. Lisaks eeltoodule ringkonnakohus leiab, et ka kuni 01.07.2005 kehtinud STS § 15 lg 2 p 1 redaktsioon võimaldas teha taotluse osalise rahuldamise otsust. Kuni 01.07.2005 kehtinud STS § 15 lg 2 p 1 kohaselt minister rakendusasutuse juhina võis meetme tingimustes volitada rakendusüksust tegema taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust. Taotluse rahuldamise otsus hõlmab ka taotluse osalise rahuldamise otsust ning seega oli rakendusüksusel volituste piires võimalik ka teha taotluse osalise rahuldamise otsust. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jääb apellandi poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 10 krooni tema enda kanda. Muude kohtukulude kohta apellant kuludokumente ei ole esitanud.

Maili Lokk

Ago Kutsar

Viivi Tomson