3-05-1162/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi ja Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht 28.02.2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1162 Haldusasi

A. S. kaebus Murru Vangla direktori 28.10.2005 käskkirja nr 80-i tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 23.01.2006 määrus haldusasjas nr 3-05-1162 Menetluse alus ringkonnakohtus

A. S. määruskaebus

RESOLUTSIOON

Tühistada Tallinna Halduskohtu 23.01.2006 määrus haldusasjas nr 3-05-1162 ning saata asi samale kohtule läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Murru Vangla direktori 28.10.2005 käskkirjaga nr 80-i kohaldati kinnipeetav A. S. suhtes vangistusseaduse § 69 lg 2 p 4 alusel täiendava julgeolekuabinõuna eraldi lukustatud kambrisse paigutamist kuni 13.01.2006.

2. A. S. esitas 30.11.2005 Tallinna Halduskohtule kaebuse Murru Vangla direktori 28.10.2005 käskkirja nr 80-i tühistamiseks.

3-05-1162

2 Tallinna Halduskohtu 05.01.2006 määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti 10-päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. HKMS § 10 lg 1 p 3 kohaselt märgitakse kaebuses selgelt väljendatud taotlus vastavalt HKMS §-le 6. Kaebaja on esitanud kaebuse Murru Vangla direktori 28.10.2005 käskkirja nr 80-i tühistamiseks. Käskkirjast nähtuvalt otsustati kaebaja paigutada kuni 13.01.2006 eraldatud lukustatud kambrisse. Kaebusest ei selgu, kas käskkiri pöörati koheselt selle kaebajale teatavakstegemisest täitmisele või mitte. Kui käskkiri pöörati täitmisele, st kaebaja paigutati eraldatud lukustatud kambrisse tähtajaga kuni 13.01.2006, siis on kohtuistungi toimumise ajaks haldusakt täidetud. Seetõttu ei ole kaebajal enam võimalik esitada kõnealuse käskkirja tühistamisnõuet, sest kohus saab tühistada üksnes kehtiva haldusakti. HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt haldusaktiga antud kohustuse täitmiseni, so käesoleval juhul kuni 13.01.2006. Kaebaja võib vastavalt HKMS § 19 lg 3 muuta kaebuses esitatud taotlust ehk taotleda Murru Vangla direktori 28.10.2005 käskkirja nr 80-i õigusvastasuse kindlakstegemist.

3. Tallinna Halduskohtu 23.01.2006 määrusega tagastati kaebus A. S-ile HKMS § 11 lg 3 alusel, sest kaebaja ei kõrvaldanud määratud tähtajaks kaebuse puudusi.

Murru Vangla 11.01.2006 kirjast nr 6-2/194-1 nähtub, et Murru Vangla edastas halduskohtu poolt 06.01.2006 saadetud dokumendid (kohtumääruse) Tallinna Vanglas karistust kandvale A. S-ile. Tallinna Vangla 17.01.2006 kirjaga nr 1-13/969-1 tagastati halduskohtule Murru Vanglast A. S. nimele saabunud kinnine ümbrik – 05.01.2006 kohtumäärus põhjusel, et A. S. vabanes Tallinna Vanglast 13.01.2006.

HMS § 26 lg 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise eluvõi asukoha aadressil. TsMS § 200 lg 4 kohaselt menetlusosaline peab kohtule viivitamata teatama oma aadressi muutumisest. HMS § 26 lg 4 kohaselt kui menetlusosaline ei ole oma aadressi muutumisest teatanud, saadetakse dokument viimasel kohtule teadaoleval aadressil ja sellega loetakse dokument kättetoimetatuks. Tallinna Halduskohtu poolt 06.01.2006 edastatud kohtumääruse on Murru Vangla kätte saanud 10.01.2006. Seega pidi kaebaja kõrvaldama 05.01.2006 kohtumääruses nimetatud puudused hiljemalt 20.01.2006. Käesoleva ajani ei ole kaebuse esitaja kaebuse puudusi kõrvaldanud.

4. A. S. määruskaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 23.01.2006 määrus ja saata asi esimese astme kohtule edasiseks menetlemiseks.

TsMS § 306 lg 1 kohaselt menetlusdokumendi kätteto imetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Kaebaja ei ole kaebuse käiguta jätmise määrust kätte saanud. TsMS § 307 lg

1 kohaselt on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Halduskohus juhindus ebaõigesti HMS § 26 lg 3 ja lg 4 lugedes kaebajale kohtumääruse kättetoimetatuks 10.01.2006, kui see jõudis Murru Vanglasse.

Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule 30.11.2005. Käiguta jätmise määrus on tehtud alles 05.01.2006, seega sisuliselt ajal mil kaebaja pidi lukustatud kambrist vabanema (13.01.2006). Kohtute seaduse § 6 lg 1 kohaselt peab kohtunik oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu. Antud juhul ei ole halduskohus kaebuse

3-05-1162

3 käiguta jätmise määrust teinud mõistliku aja jooksul, kuna kaevatavast käskkirjast oli näha, et kaebaja oli lukustatud kambrisse paigutatud kuni 13.01.2006.

Halduskohus juhindus kaevatavas määruses HMS-i normidest, mis on suunatud haldusorganitele. Kohus ei ole haldusorgan, vaid õigustmõistev organ, kes peab lähtuma kohtumenetluse seaduse sätetest. HKMS § 1 sätestab, et halduskohtumenetluse seadustik sätestab halduskohtu pädevuse, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse korra.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Menetlusdokumendi kättetoimetamine on reguleeritud TsMS VI osas. Tegemist on protsessiõigusliku küsimusega, kus HMS-i analoogia kohaldamine ei ole põhjendatud. Vastavalt TsMS § 307 lõikele 1 on menetlusdokument kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 306 lg 4 annab kohtule õiguse nõuda pädevatelt institutsioonidelt andmeid menetlusosaliste elukohtade kohta. Kui menetlusosalise aadress ei ole registrisse kantud ning pole kohtule muul viisil teada, tuleb menetlusdokument teha TsMS § 317 kohaselt teatavaks avalikult.

Käesoleval juhul ei ole halduskohus teinud järelepärimisi kaebaja elukoha väljaselgitamiseks (TsMS § 306 lg 4 ning § 317 lg 2) ega teinud käiguta jätmise määrust nõuetekohaselt teatavaks. Seega oli kaebuse tagastamine HKMS § 11 lg 3 alusel õigusvastane ning halduskohtu 23.01.2006 määrus tuleb tühistada.

6. TsMS § 200 lg 4 kohustab menetlusosalist kohtule viivitamatult teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on kohtul õigus menetlusosalist trahvida. TsMS ei anna võimalust siduda andmete muutumisest teatamata jätmist menetlusdokumendi kättetoimetamisega.

7. Lisaks eeltoodule juhib ringkonnakohus halduskohtu tähelepanu, et kaebuse käiguta jätmine 05.01.2006 määrusega ei olnud põhjendatud. Kaebus esitati ajal, mil haldusakt kehtis ning seega polnud tühistamiskaebuse menetlusse võtmiseks takistusi. Kui haldusakti ei saa kehtivuse lõppemise tõttu enam tühistada, tuleb tühistamiskaebuse läbivaatamisel piirduda haldusakti õigusvastaseks tunnistamisega. Tuvastamisnõue on tühistamisnõudega hõlmatud.

Kaebuse tagastamine on põhjendatud vaid siis, kui kaebuse käiguta jätmine oli õigustatud ning kaebuse puuduste tõttu ei olnud selle menetlusse võtmine võimalik. Kuivõrd antud asjas nimetatud eeldusi ei esinenud, kuuluks 23.01.2006 määrus tühistamisele käesoleva määruse punktis 5 käsitletud eksimusest sõltumata.

Viive Ligi Ivo Pilving Kaire Pikamäe