3-04-333/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Lilianne Aasma, liikmed Kaire Pikamäe ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-333 Haldusasi

M. K., U. K. ja M. S. kaebused Pärnu Linnavolikogu 21.10.2004 otsuse nr 134 „Roosi tn 4a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Halduskohtu 20.01.2005 otsus haldusasjas nr 3- 213/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus

M. K., U. K. ja M. S. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

15. veebruar 2006 Menetlusosalised Kaebajad M. K., U. K. ja M. S., nende esindaja Suido Västra Vastustaja Pärnu Linnavolikogu, esindajad Terje Sai ja Ülar Saar Kolmas isik OÜ Maiben, esindajad K. K. ja vandeadvokaat Heldur Otti Järelevalvet teostav ametnik Pärnu maavanem

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M. K., U. K. ja M. S. apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Pärnu Halduskohtu 20. jaanuari 2005 otsus haldusasjas nr 3-213/2004 ja teha asja uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldada M. K., U. K. ja M.

S. kaebus.

3. Tühistada Pärnu Linnavolikogu 21. oktoobri 2004 otsus nr 134 „Roosi tn 4a kinnistu detailplaneeringu kehtestamine“.

4. Mõista Pärnu Linnavolikogult välja M. K. kasuks kohtukulud summas 8 290 (kaheksa tuhat kakssada üheksakümmend) krooni.

3-04-333

2(8)

5. Mõista Pärnu Linnavolikogult välja U. K. kasuks kohtukulud summas 8 290 (kaheksa tuhat kakssada üheksakümmend) krooni.

6. Mõista Pärnu Linnavolikogult välja M. S. kasuks kohtukulud summas 4 220 (neli tuhat kakssada kakskümmend) krooni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavolikogu 15.01.2004 otsuse nr 3 punktiga 1 algatati Roosi tn 4a asuva kinnistu detailplaneering ja kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne. Pärnu Linnavolikogu 20.05.2004 otsusega nr 80 võeti vastu Roosi tn 4a kinnistu detailplaneeringu projekt. Detailplaneeringu projekti avalikustamine toimus 29.05.2004 kuni 11.06.2004 ja avalik arutelu 06.07.2004. Pärnu maavanem kiitis detailplaneeringu heaks 07.09.2004.

Pärnu Linnavolikogu 21.10.2004 otsusega nr 134 kehtestati Roosi tn 4a asuva kinnistu detailplaneering.

2. M. K., U. K. ja M. S. Pärnu Halduskohtule esitatud kaebustes paluti tühistada Pärnu Linnavolikogu 21.10.2004 otsus nr 134 järgmistel põhjendustel. 1) Detailplaneeringu kehtestamisega rikuti Pärnu Linnavolikogu 20.09.2001 kehtestatud linna üldplaneeringu normatiivi, mille kohaselt võib väikeelamumaal krundi suurusega 1 200 m2 ja enam olla ehitusalane pind kuni 20 %. Detailplaneeringu kohaselt on krundi pindala 1 598 m2 ja ehitusalane pind 28,3 %. Seega võimaldab detailplaneering lubatust ligi kolmandiku võrra suurema hoone ehitamist. 2) Pärnu Linnavalitsus muutis arutelu käigus maa sihtotstarbe korruselamumaast väikeelamu maaks, kuid jättis muud parameetrid muutmata. See võimaldab ehitada krundile paljukorterilise elamu. Suure hoone ehitamine sinna rikuks Pärnu kuurordialale laiendatava muinsuskaitseala miljööväärtust, läheks vastuollu ajalooliste ehitusprintsiipidega Pärna, Roosi ja Sääse tänava piirkonnas ning vähendaks oluliselt naaberkinnistute väärtust. 3) Volikogu otsus on õigusvastane, sest otsuses puuduvad motiivid faktiliste asjaolude kohta, mis tingisid detailplaneeringu kehtestamise. Otsuses puuduvad detailplaneeringu kehtestamise põhimotiivid. Otsuses pole selgitatud, kus ja kuidas on võimalik detailplaneeringuga tutvuda. 4) Detailplaneering on vastuolus ka planeerimisseaduse (PlanS) § 8 lg-ga 7, mille kohaselt kehtestatakse detailplaneering üldplaneeringu alusel. Detailplaneeringu kohaselt on krundi ehitusalane pind 450 m2 ehk 130,4 m2 võrra suurem üldplaneeringus ettenähtust. Väikeelamumaale üldplaneeringuga kehtestatud ehitusaluse pinna suurendamiseks oleks volikogu pidanud muutma üldplaneeringut, kuid seda ei tehtud. Üldplaneeringu järgi on Roosi 4a krunt väikeelamumaa ja sellele on lubatud ehitada kuni 2- korruseline elamu. Planeeritava elamu kõrgus ja absoluutkõrgus vastavad kuni neljakorruselise elamu kõrgusele. Seega on ka korruselisus vastuolus üldplaneeringuga.

3. Pärnu Linnavolikogu palus jätta kaebuse rahuldamata.

3-04-333

3(8) 1) Volikogu otsuses, otsuse seletuskirjas ja AS Entec koostatud Rootsi tn 4a detailplaneeringus, mis on otsuse lahutamatu osa, on piisava põhjalikkusega kaalutletud asjaolusid, mis tingisid otsuse vastuvõtmise. Seega on motiveerimise nõue täidetud. 2) Kaebajate käsitlus detailplaneeringuga määratletavast kinnistu ehitusalusest pinnast ja Pärnu linna üldplaneeringuga sätestatud nõuetest väikeelamumaa osas on ekslik. Üldplaneeringu p

2.1.1 alajaotises „Väikeelamumaa“ kasutatud sõnastuses on väikeelamumaa üheks liigiks ridaelamute ja kahekorruseliste kolme ja enama korteriga korruselamute maa. Sellist käsitlust ridaelamute ja kahekorruseliste kolme ja enama korteriga korterelamute võrdsustamist kinnitab ka Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määruse nr 36 ning majandusja kommunikatsiooniministri 26.11.2002 määruse nr 10 lisas sätestatu. 3) Ehitusseaduse (EhS) § 19 lg 1 p 1 järgi on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks kehtiv detailplaneering. EhS § 23 lg 1 kohaselt väljastab ehitusloa kohalik omavalitsus. Eeltoodut arvesse võttes ja kooskõlas EhS § 26 lg 1 p-ga 1 ei saa linnavalitsus anda ehitusluba Roosi tn 4a kinnistule rajatavale ehitisele, kui ehitise rajamise aluseks olev ehitusprojekt ei vasta kehtestatud detailplaneeringule. Kaebajate kahtlusel, et detailplaneeringuga määratletud hoone suurim lubatud kõrgus võimaldab ehitada Roosi tn 4a kinnistule hoone, mille korruselisus ületab kahte korrust, ei ole alust. 4) Kui ka vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel on rikutud menetlusvõi vorminõudeid, ei saanud võimalikud rikkumised mõjutada asja sisulist õiguspärast lahendamist.

4. Pärnu maavanema seisukoht. Maavanem teostas Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna taotluse alusel järelevalvet Roosi tn 4a kinnistu detailplaneeringu üle PlanS § 23 lg 1 p 2 järgi. Esitatud materjalide ja vastuväidete arutamise tulemuste alusel tagastas maavanem projekti paranduste tegemiseks planeerimisosakonnale. 24.09.2004 esitati maavanemale järelevalve jätkamiseks materjalid, kus olid tehtud parandused elamumaa sihtotstarbe ja liiklusskeemi osas. Kuna Roosi 4a kinnistu sihtotstarbeks planeeritud väikeelamumaa oli vastavuses linna üldplaneeringuga, luges maavanem avalikul väljapanekul esitatud vastuväited - mitte muuta üldplaneeringu kohast väikeelamumaa sihtotstarvet – lahendatuks ja kiitis 07.10.2004 detailplaneeringu heaks. Maavanemale järelevalve teostamiseks esitatud materjalid ei sisaldanud ettepanekuid ega põhjendusi üldplaneeringu muutmise kohta, mistõttu maavanem ei saanud kaaluda üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendatust ega anda nõusolekut linna üldplaneeringu muutmiseks, mis on PlanS § 23 lg 3 p 3 kohaselt maavanema pädevus.

5. Kolmas isik OÜ palus jätta kaebused rahuldamata. Kaebajad ei ole selgitanud ega tõendanud, milliste tähelepanuväärsete ja/või oluliste komponentide alusel tuleks nende poolt silmas peetud hoonestusala miljööväärtust määratleda või käsitleda. Vaadeldavasse piirkonda on lähiaegadel lubatud ja püstitatud hooneid, kus kruntide täisehitus protsent on märgatavalt suurem kaebajate poolse tõlgenduse alusel järeldatud 20 %-st. Kaebajad ei ole tõendanud oma väiteid Roosi tn 4a ümbruskinnistuste väärtuse kahanemisest volikogu otsusega määratud ehitusõiguse realiseerimise korral. Vaidlustatud otsusega pole kaebajate tähelepanuväärivaid asjaõiguslikke, ärilisi või muid huve, samuti maakasutuse ja ehitamise õigust kitsendatud.

6. Pärnu Halduskohtu otsusega jäeti kaebused rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) Kaebajate kaebeõigus tuleneb PlanS § 26 lg-st 1, mille kohaselt võib iga isik pöörduda ühe kuu jooksul kohtusse, kui ta leiab, et planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus seadusega või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. 2) Väikeelamumaa mõiste (tähendus) tuleneb Pärnu Linnavolikogu 20.09.2001 määrusega nr

26 kehtestatud „Pärnu linna üldplaneeringu“ punktist 2.1.1. Alajaotises „Väikeelamumaa“ on maa liigendatud rajatava hoone tüübi järgi ühepereelamumaa, kaksikelamumaa, ridaelamumaa,

3-04-333

4(8) kahekorruseliste kolme ja enama korteriga korterelamute maa jne. Seega on väikeelamumaa liigiks ka kahekorruseliste kolme ja enama korteriga korterelamute maa.

3) Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on väikeelamute krundi võimalik suurus fikseeritud soovituslikuna (väljavõte üldplaneeringust tl 165). Samas alajaotuses on esitatud nõuded väikeelamute ehitusalase pinna osas lähtudes krundi suurusest. Üldplaneeringu punktist 2.1.1 ei nähtu otsesõnu, kas nõuded ehitusalase pinna suuruse kohta on ka soovitusliku tähendusega. Pärnu linna üldplaneeringu juurde kuuluva seletuskirja vastavas alajaotuses on 41. lehekülje lõpus märgitud, et üldplaneeringus näha ette minimaalseks väikeelamute krundi suuruseks 600 m2 ja maksimaalseks suuruseks 1 500 m2. Ehitusalane pind peab olenevalt krundi suurusest olema 20 - 45 %. Parkimisvajadus tuleb lahendada oma krundi piires. Eeltoodust järeldub, et pigem on tegemist soovituslike nõuetega ja ehitusalane pind peaks lähtuvalt krundi suurusest jääma 20 – 45 % piiridesse. Linnaarhitekt väitis kohtuistungil, et piire ületakse suhteliselt sageli (20-30 % juhtudest) ja neisse nõuetesse suhtutakse kui soovituslikesse.

4) Väikeelamu mõistet üldplaneeringu tähenduses on püütud selgitada loetelu kaudu. Üldjuhul ei ole peetud vajalikuks märkida, milline on ehitusaluse pinna suurus lähtudes väikeelamuliigist (välja arvatud ridaelamute puhul, kus ehitusalune pind võib olla kuni 40 %). Vastustaja leidis veel, et kahekorruseliste kolme ja enama korteriga korterelamute puhul peaksid kehtima samasugused nõuded kui ridaelamute puhul ehk 40 %-lise ehitusaluse pinna nõue arvestatuna krundi pindalast. Vastustaja viitas Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrusega nr 36 kinnitatud „Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused“ p-le 6 ning majandusja kommunikatsiooniministri 26.11.2002 määruse nr 10 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisale, mille kohaselt jagunevad kolme ja enama korteriga elamud ridaelamuteks (kood 11221) ja muudeks kolme ja enama korteriga elamuks (kood 11222). Kohus nõustus sellise käsitlusega ja leidis, et detailplaneeringu kehtestamisel ei ole ehitusalase pinna määramisel linna üldplaneeringu nõuetega vastuollu mindud.

5) Kaebajate esindaja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-28-04 käsitletu erineb käesolevast. Linnavolikogu oli teinud kaks omavahel vastuolulist otsust, mistõttu tõusetus teravamalt haldusakti motiveerituse küsimus. Kaevatava otsuse p 1 kohaselt on Roosi tn 4a kinnistu detailplaneering otsuse juures ja moodustab sellega ühtse terviku. Kaebajatele ei ole tehtud takistusi otsuse ja detailplaneeringu materjalide kättesaamisel.

6) Kuna asja materjalidest ei nähtu, et vastav miljööväärtusega hoonestusala oleks määratletud, ei saa rääkida piirkonna miljööväärtuse rikkumisest ja ajalooliste ehitusprintsiipidega vastuollu minemisest. Linnaarhitekti väitel on sellel alal segahoonestus. Kohtule ei esitatud tõendeid, millest nähtuks, et tulevane ehitus võiks vähendada oluliselt naaberkinnistute väärtust.

7) Kaevatava otsuse tühistamiseks ei ole alust. Otsuse juurde kuuluv detailplaneering on suhteliselt mahukas dokument. Kaalutlusi saab alati põhjalikumalt esile tuua, kuid antud juhul ei saa öelda, et detailplaneeringus ei oleks vajalikke abinõusid, piiranguid ja nõudeid hinnatud. Detailplaneeringuga kehtestatud tingimuste võimalik mittejärgmine ja kahekorruselise elamu asemel kolmevõi neljakorruselise elamu ehitamine on hilisema ehitusjärelvalve küsimus. Esialgu ei ole põhjust eeldada, et detailplaneeringuga kehtestatud nõudeid tulevikus eiratakse.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

7. M. K., U. K. ja M. S. apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 1) Kohus jättis kohaldamata kaebajate viidatud PlanS §-d 2, § 8 lg 7 ja § 9 lg 6 ja 7, HMS §-d

55 lg 1 ja § 56 lg 3. Kui kohus oleks nimetatud õigusnorme kohaldanud, oleks kaebused kuulunud rahuldamisele ja haldusakt tühistamisele. 2) Kohus kohaldas ebaõigesti Pärnu linna üldplaneeringu punkti 2.1.1, millest järeldub üheselt, et väikeelamumaale krundi suurusega 1 598 m2 (Roosi 4a krunt) on lubatud ehitada väikeelamu

3-04-333

5(8) ehitusaluse pinnaga 20 % või ridaelamu ehitusalase pinnaga 40 %. Üldplaneering ei ole ehitusalase pinna osas soovitusliku tähendusega. Selleks, et detailplaneeringu kehtestamiseks ei peaks üldplaneeringut muutma, saab Roosi 4a krundile planeeritava elamu ehitusalane pind olla kuni 20 % krundi suurusest ehk kuni 319,6 m2, mitte detailplaneeringus märgitud kuni 450 m2. 3) Detailplaneeringu koosseisus ei ole ühtegi planeeringu lahendusi illustreerivat joonist, mis muudaks selle avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks - ei ole planeeritava elamu välismõõtmeid ja väliskuju kajastavat joonist. Seetõttu ei vasta detailplaneering PlanS §

9 lg 6 nõudele ja otsus on ebaseaduslik. Kohus jättis rahuldamata kaebajate esindaja taotluse, et kolmas isik esitaks tajutavas vormis planeeritava elamu kujutise kohtule ning ei põhjendanud seda. 4) Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta järgmised tõendid: a) Pärnu maavanema vastuse avaldajatele (I kd tl 93-94), mille kohaselt ei oleks maavanem nõustunud detailplaneeringuga esitatud kujul (ilma üldplaneeringut muutmata), kui linnavalitsus oleks esitanud õiged andmed;

b) OÜ detailplaneeringu algatamise avalduse (I kd tl 167-168), milles taotleti maakasutuse sihtotstarbe muutmist, hoonestuskõrgust 17 m ja ehitusalust pinda 639 m²; c) detailplaneeringu lähteülesande (I kd tl 178-180), milles volikogu leidis, et OÜ soovi täitmiseks tuleb muuta üldplaneeringut d) projekti kooskõlastuslehe (I kd tl 195), kus Pärnumaa Päästeteenistuse peaspetsialisti arvamuse kohaselt peab hoone kõrgus EPN 10.1 p 4.3.1 järgi olema kuni 8,5 m;

e) Pärnu maavanema 29.04.2004 kirja linnavalitsuse planeerimisosakonnale (I kd tl 196) üldplaneeringu muutmise põhjendamise vajaduse kohta;

f) Päästeteenistuse peaspetsialisti 18.05.2004 kirja Muinsuskaitseameti Pärnumaa vaneminspektorile (I kd tl 199);

g) Pärnu linnaarhitekti 29.04.2004 ettepanek-arvamuse (II kd tl 6), mille kohaselt ei vasta planeeringu illustratsioon lähteülesandele ja detailplaneeringule;

h) Entec AS poolt 25.03.2004 koostatud ja 03.05.2004 väljatrükitud illustratsiooni, millest nähtuvalt varjab planeeritava elamu külg M. K. elamut;

i) avalikustatud planeeringulahenduse eessõnas (II kd tl 17) tehtud ettepaneku muuta linna üldplaneeringut;

j) Entec AS 21.09.2004 kirja Päästeteenistuse peaspetsialistile (II kd tl 55);

k) detailplaneeringu vaidluse arutelu 23.08.2004 protokolli nr 1 (II kd tl 53), millest nähtuvalt lepiti kokku arutada vaidlusaluseid küsimusi eskiisi tasemel, teha täpsustused ja täiendused planeeringusse;

l) linnavolikogu 30. istungi protokolli (II kd tl 91), kus R. S. leidis, et kahele korrusele mahub neli korrust;

m) seletuskirja (II kd tl 127), mille kohaselt on planeeringu ettepaneku tegija sooviks ehitada korterelamu;

n) OÜ M. esindajate väidet kohtuistungil, et soovitakse ehitada just korterelamu ja mitte ridaelamu.

5) Kuna detailplaneering ei ole selge ja üheselt mõistetav, ei ole seda ka vaidlustatud haldusakt ja on olemas alus selle tühistamiseks - HMS § 55 lg 1.

6) Kohus jättis paikvaatluse määramise taotluse rahuldamata põhjendusega, et vastava taotluse oleks saanud esitada varem. Uurimispõhimõttega oleks olnud kooskõlas, kui kohus ei oleks asja lahendanud ilma elamu joonise või eskiisita tutvumata ja/või paikvaatlust määramata. Planeeritava elamu väliskuju ja välismõõtmete kohta andmete esitamine on detailplaneeringu kehtestamise menetluses vajalik ja võimalik ning võimaldaks huvitatud isikutel oma seisukohti täpsemalt põhjendada ja hoida ära hilisemaid vaidluse selle üle, mida tegelikult ehitada lubati.

7) Pole õige lähtuda vastustaja ja kolmanda isiku väitest, et kaebuste rahuldamise korral motiveerib linnavolikogu oma otsust paremini ja teeb sisuliselt sama otsuse, millega kehtestab detailplaneeringu praegusel kujul, sest need väited on oletuslikud ja tõendamata.

8) Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga kaebuses viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-28-04 suhtes, sest nii nagu Põltsamaa Linnavolikogu, ei ole ka Pärnu Linnavolikogu detailplaneeringu kehtestamise otsuses ega detailplaneeringus põhjendanud, millised on 450 m2 ehitusalase pinnaga ja 800 m2 üldpinnaga (OÜ esindaja väide) elamu positiivsed küljed võrreldes elamuga, mille ehitusalune pind on 319, 6 m2 ja üldpind on 639, 2 m2.

8. Pärnu maavanem märkis, et Roosi 4a kinnistu detailplaneeringus on kinnistu pindala 1 598 m2 ja planeeritud maksimaalne lubatud ehitusalune pind 450 m2, mis on oluliselt suurem Pärnu

3-04-333

6(8) linna üldplaneeringus sätestatud maksimaalsest 20 %-st. Kuna Roosi 4a krundi ehitusalune pind ei ole planeeritud vastavuses Pärnu linna üldplaneeringuga, oleks Pärnu Linnavalitsus pidanud detailplaneeringus tulenevalt PlanS § 9 lg-st 7 põhjendama üldplaneeringu muutmise vajadust.

9. Pärnu Linnavolikogu palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 1) Üldplaneeringu järgi on väikeelamute krundi suurus fikseeritud soovituslikuna, nõuded väikeelamute ehitusaluse pinna osas on fikseeritud lähtudes krundi suurusest. Üldplaneeringu seletuskirjas nähakse ette väikeelamute krundi minimaalne ja maksimaalne suurus. Samas sätestatakse, et ehitusalane pind peab olema sõltuvalt krundi suurusest 20 - 45 %. Detailplaneeringuga määratud ehitusalane pind 450 m2 (28 % krundi pinnast) jääb üldplaneeringuga lubatud piiridesse ja üldplaneeringu muutmine ei ole vajalik. 2) PlanS § 9 lg 6 nõue täidetud. Detailplaneeringu juurde kuulub neli illustreerivat joonist: tugiplaan, hoonestustingimuste, heakorrastuse ja haljastuse joonis, tehnovõrkude koondplaan ja elektrivarustuse plaan. 3) Arusaamatud on kaebajate viited asjaolule, et esialgu taheti planeerida kõrgemat hoonet ja muuta maa sihtotstarvet. Kuna vastuväidete esitajad ei saavutanud avaliku arutelu tulemusel kokkulepet, oli kinnistu omanik nõus jätma kinnistu maakasutuse sihtotstarbe väikeelamumaks. Detailplaneeringus jäi maakasutuse sihtotstarbeks väikeelamumaa ja kõrguseks 11,5 meetrit. Üldplaneeringut sellise detailplaneeringuga ei muudetud. Väikeelamumaale on lubatud ehitada kuni kahekorruseline hoone. 4) Vaidlustatud haldusakt on selge ja üheselt mõistetav ning piisavalt motiveeritud, mistõttu on täidetud ka HMS § 55 lg 1 ja 56 lg 3 nõuded.

10. Kolmas isik OÜ palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. 1) Detailplaneering ei ole vastuolus üldplaneeringuga. Üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.1 „Väikeelamumaa“ on peetud väikeelamusmaa ühe liigina silmas ridaelamute ning kahekorruseliste kolme ja enama korteriga korterelamute maad, mille osas pakutakse väikeelamute krundi suuruseks 600 m2 - 1500 m2, ridaelamute ning kahekorruseliste kolme ja enama korteriga korterelamute ehitusalase pinna suuruseks 20-45 % krundi pinnast. Seletuskirjast nähtub, et väikeelamu, s h kahekorruseliste kolme ja enama korteriga korterelamu, millist tüüpi elamu ehitusõigust vaidlustatud volikogu otsus reguleeribki, ehitusalase pinna suhet krundi suurusse ei ole taotletud määratleda konkreetse suhtarvuna, vaid soovituslikus vahemikus 20 - 45 %. Antud juhul puudub vajadus asuda muutma üldplaneeringut. 2) Põhjendatud ei ole kaebajate väide volikogu otsuse motiveerimatusest ja ebaselgusest. 3) Halduskohus ei rikkunud menetlusnorme. Kaebajate nõudmine - esitada Roosi 4a kinnistule ehitada kavatsetava hoone konkreetse väliskuju ja - mõõtmete kohta ehitusprojekt või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument – väljub detailplaneeringule seadusega seatud eesmärgilisest menetluspiiridest, kuna ehitusprojekt on EhS § 12 mõtte kohaselt ehitamise, mitte planeeringu kehtestamise aluseks.

11. Ringkonnakohtu istungil jäid protsessiosalised oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kaebuse esitajate esindaja muutis taotlust ja palus teha ringkonnakohtul uue sisulise otsuse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Halduse kaalutlusehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlusja vormivigu, mis võisid mõjutada asja sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse

3-04-333

7(8) üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Kohalik omavalitsus peab planeerimisdiskretsiooni teostades kaitsma avalikke huve mõistlikul viisil, samas tuleb piisavalt põhjendada, miks menetlusosalise poolt esitatud argumente või tõendeid pole aktsepteeritud või piisavaks peetud. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud menetlusja vorminõuete erilist tähtsust planeerimismenetluses, mida iseloomustab laiaulatuslik diskretsiooniruum.

13. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Riigikohtu halduskolleegiumi 14.10.2003 otsuse nr 3-3-1-54-03 p-s 36 leiti: “HMS § 56 lg 1 teises lauses nimetatud viitamise võimalus on mõeldud kasutamiseks olukordades, kus haldusakti motivatsioonis tuleks korrata teistes kättesaadavates dokumentides juba esitatud detailset informatsiooni, mis paisutaks haldusakti motivatsiooni ülemääraseks. Ülemäärane on motivatsioon, mis on ebaproportsionaalselt mahukas, võrreldes haldusaktis lahendatava küsimuse tähtsuse ja keerukusega. Kui haldusakti motivatsiooni esitamine tervikuna olekski ebaproportsionaalne, tuleb haldusaktis sellele vaatamata ära tuua vähemalt põhimotiivid. Diskretsiooniotsuse põhikaalutlused, miks eelistati üht lahendust teisele, ei saa reeglina sisalduda üheski varasemas dokumendis, sest iga diskretsiooniotsus on eriline ja ainukordne.“

Haldusakti motivatsioon peab olema esitatud ka kohaliku omavalitsuse volikogu otsuses ja viide muude dokumendile peab olema niivõrd täpne, et võimaldab mõista, milline osa dokumendist kujutab endast haldusakti põhjendust.

14. Pärnu Linnavolikogu 21.10.2004 otsusega nr 134 kehtestati Roosi tn 4a asuva kinnistu detailplaneering (juurde lisatud) PlanS § 24 lg 3 ja Pärnu Linnavolikogu 19.06.2003 määruse nr

27 „Pärnu linna ehitusmäärus“ § 3 p 5 alusel. Seega nähtub kaevatavast otsusest üksnes see, et otsuse juurde kuulub otsusega kehtestatud detailplaneering. Volikogu otsusest ei nähtu aga detailplaneeringu kehtestamise põhimotiive. Ringkonnakohus nõustub kaebajate väitega, et kaevatavas otsuses puuduvad motiivid asjaolude kohta, mis tingisid detailplaneeringu kehtestamise. Detailplaneeringu kehtestamise otsus on vormiliste puudustega.

Ringkonnakohus ei nõustu aga kaebajate väitega detailplaneeringu vastuolust PlanS § 9 lg-ga 6. Detailplaneeringu koosseisus on detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis – hoonestustingimuste, liikluse, heakorrastuse ja haljastuse joonis (halduskohtu toimiku I kd lk 24).

15. Kuna ringkonnakohtus ei olnud enam vaidlust detailplaneeringu p 2.1 krundi ehitusõiguse osas seoses hoone suurima lubatud kõrguse ja korruselisusega, käsitleb ringkonnakohus üksnes hoone lubatud suurima ehitusaluse pindala küsimust.

16. Detailplaneeringu p 2.1 järgi on lubatud hoonealune pindala krundil kuni 450 m². Ringkonnakohus nõustub kaebajate väitega, et Pärnu Linnavolikogu on detailplaneeringu kehtestamisel eiranud ja halduskohus ebaõigesti kohaldanud Pärnu Linnavolikogu 20.09.2001 määrusega nr 26 kehtestatud Pärnu linna üldplaneeringu punkti 2.1.1 väikeelamute ehitusaluse pindala osas. Nimetatud punktis on toodud väikeelamute krundi soovituslik suurus minimaalselt 600 m² ja maksimaalselt 1 500 m² ning määratud väikeelamute ehitusalune pind

3-04-333

8(8) sõltuvalt krundi suurusest järgmiselt: „alla 600 m² krunt – 40 - 45 %; 600 – 900 m² krunt - 30 %; 900 – 1 200 m² krunt - 25 %, üle 1 200 m² krunt - 20 %. Ridaelamute puhul ehitusalune pind kuni 40 % krundi pinnast“. Ringkonnakohtu hinnangul on Pärnu linna üldplaneeringu punktis 2.1.1 ette nähtud soovituslikuna üksnes krundi minimaalne ja maksimaalne suurus, ehitusalune pind on määratud aga kindla suurusena sõltuvalt krundi suurusest. Nimetatud punkti sõnastusest tuleneb üheselt, et vaid 600 m² suuruse krundi puhul on jäetud võimalus kaaluda ehitusaluse pinna suuruse lubamise üle ja seda vaid viie protsendi ulatuses (40 - 45 %). Vastustaja ja kolmanda isiku käsitlus üldplaneeringu punkti 2.1.1 ehitusaluse pinna soovituslikust suurusest vahemikus 20 – 45 % on meelevaldne. Kuna üldplaneeringus on ridaelamute puhul ehitusaluse pinna suurus ette nähtud teiste väikeelamumaale ehitada lubatud elamute alusest pinnast suurem, võib üle 1 200 m² suuruse krundi täisehitusprotsendiks määrata rohkem kui 20 % vaid juhul, kui detailplaneeringut täpsustatakse kõrvaltingimusega, et krundile on lubatud ehitada vaid ridaelamu. Vaidlustatud detailplaneering, mis lubab ehitada krundile suvalise väikeelamu suurema täisehitusprotsendiga kui 20 %, ei ole kooskõlas Pärnu linna üldplaneeringuga.

17. Kaevatavast otsusest ega detailplaneeringu punktist 2.1 ei nähtu, millistel kaalutlustel on lubatud hoonealuse pindala suuruseks krundil kuni 450 m². Isegi kui lähtuda seisukohast, et hoone lubatud suurimad ehitusalused pindalad on Pärnu linna üldplaneeringu punktis 2.1.1 soovituslikud, oleks volikogul tulnud detailplaneeringu kehtestamise otsuses põhjendada, miks neid soovitusi ei järgitud. Samuti ei nähtu kaevatavast otsusest ega kehtestatud detailplaneeringust planeeringumenetluses esitatud seisukohtadega arvestamist ega avalike huvide kaalumist volikogu poolt. Seega ei ole linnavolikogu detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemisel teostanud kaalutlusõigust. Kuna Pärnu Linnavolikogu ei ole kaevatava diskretsiooniotsuste tegemisel teostanud kaalutlusõigust ja esitanud otsuses otsuse andmise põhjendusi, on tegemist olulise diskretsiooniveaga, mis võis mõjutada asja otsustamist. Seetõttu tuleb kaevatav otsus tühistada.

18. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 6, kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendi, muudab ta kohtukulude jaotust lähtudes sama paragrahvi lõigetest 1, 2 ja 3. HKMS § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse poolele, kelle kasuks tehti kohtulahend, välja tema poolt kantud kohtukulud.

M. K. ja U. K. taotlesid halduskohtus kohtukulude väljamõistmist, esitasid kohtukulude nimekirja ja dokumendi, mis tõendab 8 000 krooni (kumbki 4 000 krooni) õigusabikulu kandmise kohta. Ringkonnakohtus taotlesid M. K., U. K. ja M. S. kohtukulude väljamõistmist, esitasid kohtukulude nimekirja ja dokumendid, mis tõendavad õigusabikulude kandmist M. K. poolt summas 4 270 krooni, U. K. poolt summas 4 270 krooni ja M. S. poolt summas 4 200 krooni. Veel on kaebajate poolt tasutud 10 krooni suurune riigilõiv kaebuse esitamisel halduskohtusse ja 10 krooni suurune riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel. Pärnu Linnavolikogult tuleb välja mõista M. K. poolt kantud õigusabikulud ja riigilõiv summas

8 290 krooni, U. K. poolt kantud õigusabikulud ja riigilõiv summas 8 290 krooni, M. S. poolt kantud õigusabikulud ja riigilõiv summas 4 220 krooni.

Kaire Pikamäe Ivo Pilving Lilianne Aasma