2-05-18367/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-05-18367

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

27. veebruar 2006 Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-18367 Tsiviilasi M.K. hagi M.K. vastu abielulahutuse ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja M.K. kostja M.K. Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Rahuldada M.K. hagi M.K. vastu abielulahutuse ja elatise nõudes. Lahutada M.K. i, ja M.K., abielu, mis on registreeritud 26. novembril 1994 Tartumaa Perekonnaseisuametis ja mille kohta on tehtud kanne nr 683. Jätta M.K. perekonnanimeks pärast abielulahutust K. Määrata X, elukohaks M.K. elukoht. Välja mõista M.K. ilt M.K. kasuks elatis alates 17. oktoobrist 2005 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni ja alates 01. jaanuarist 2006 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus tütar X, kuni täisealiseks saamiseni. Elatis kanda M.K. pangaarvele nr 1100963237 Hansapangas. Kui väljamõistetud elatise suurus osutub väiksemaks kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, muutub edaspidi väljamõistetud elatise määr vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suurusele Eesti Vabariigis. Sisse nõuda M.K. riigilõiv 1400 (üks tuhat nelisada) krooni riigituludesse. Anda kostjale tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas kood 401 või 221023778606 Hansapangas kood 767 mõlematel viitenumber 2900072699 selgitusega riigilõiv Tartu Maakohtu kohtuasjade toimingutelt)

15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada Tartu Maakohtu kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kostja suhtes kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 26. novembril 1994 Tartumaa Perekonnaseisuametis. Abielust on sündinud tütar. Poolte abielulised suhted on lõppenud aastast 2000. Iseloomude sobimatuse tõttu on abielu jätkamine muutunud võimatuks. Abikaasad on asunud elama eraldi ning hageja ei näe mingisugust võimalust kostjaga leppimiseks. Peale vanemate lahku elama asumist on tütar elanud ema juures ja suhelnud isaga puhkepäevadel. Lapse huve arvestades leiab hageja, et see võiks nii jääda ka peale abielu lahutamist. Kostja on täitnud lapse ülalpidamiskohustust kaootiliselt ja erinevalt. Neil asjaoludel nõuab M.K. hagis M.K. vastu abielu lahutamist, lapse elukohaks ema elukoha määramist ning elatise pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus väljamõistmist kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses hagiavaldusele tunnistab hagi ja ei esita vastuväiteid.

Kohtu põhjendused ja kohtukulude jaotus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pooled on taotlenud asja lahendamist kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata. Abielutunnistusega (tl 7) on tõendatud, et poolte abielu on registreeritud 26. novembril 1994 Tartumaa Perekonnaseisuametis. PKS §-de 27 lg 1; 29 lg 1, 2 kohaselt lahutatakse abielu perekonnaseisuasutuses või kohtus. Kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abielu jätkamine on võimatu. Hagi aluseks olevatest asjaoludest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud aastast 2000 ning abikaasad elavad eraldi. Pooled ei ole soovinud leppida ega kooselu taastada, mistõttu kohus leiab, et poolte abielu jätkamine on muutunud võimatuks ja poolte abielu tuleb lahutada. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovil jätab kohus hagejale abiellumisel võetud perekonnanime. PKS §-de 60 lg 1; 61 lg 1; 70 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja nõude esitanud vanema kasuks alates elatisehagi esitamisest. PKS § 61 lg 2, 4 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004 määrusega nr 374 on kehtestatud kuupalga alammääraks 2690 krooni, millest pool on 1345 krooni ja alates 01.01.2006 1500 krooni. Kohus leiab, et poolte alaealine tütar elab hageja juures, kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust alaliselt, mistõttu tuleb elatis kostjalt hageja kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks välja mõista alates elatisehagi esitamisest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud poole kuupalga alammäära ulatuses. Elatisehagi on esitatud kohtule 17. oktoobril 2005 (tl 6). Kuna poolte alaealine tütar elab hageja juures, määrab kohus lapse elukohaks hageja elukoha. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 64 lg 1 alusel kostjalt välja riigilõivu 1400 krooni riigituludesse (hagi hinnalt 17 690 krooni).

Kohtunik