3-05-848/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2006. a Tallinn Haldusasja number 3-05-848 (endine nr 3-1263/05) Haldusasi S.H. kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Haapsalu büroo 14.09.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr. 8312 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 14.02.2006 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja S.H., vastustaja Eesti Riiklik Autoregistrikeskus RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 21.02.2006 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates 21.02.2006 (HKMS § 31 lg 1, 5). Tähtaja arvutamisel arvestada TsMS § 62 ja TsÜS § 137 lg 2 sätetega.

ASJAOLUD

Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Haapsalu büroo 14.09.2005 juhtimisõiguse peatamise otsusega nr. 8312 peatati S.H. mootorsõiduki juhtimisõigus LS § 413 lg 4 alusel 6 kuuks. Otsuse tegemisel lähtus autoregistrikeskus Haapsalu Politseijaoskonna jõustunud kiirmenetluse otsusest (113781009) 23.08.2005 S.H. karistamiseks liiklusalaste nõuete rikkumise eest LS § 7422 lg 2 järgi ning kehtivatest karistustest LS § 7422 lg 2 eest (jõustunud 13.10.2004 KarRS § 26 lg 5 alusel) ja LS § 7422 lg 2 eest (jõustunud 13.01.2005 – KarRS §

26 lg 5 alusel).

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Haapsalu büroo 14.09.2005 juhtimisõiguse peatamise otsusega nr. 8312 peatati S.H. mootorsõiduki juhtimisõigus LS § 413 lg 4 alusel 6 kuuks, mille aluseks on Haapsalu Politsejaoskonna kiirmenetluse otsus. Kuna nimetatud kiirmenetluse otsusega on kaebajat juba karistatud rahatrahviga, siis lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol on ebaõiglane ning karistus ei ole tasakaalus liikluseeskirja rikkumise astmega.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

ARK Haapsalu büroo 14.09.2005 juhtimisõiguse peatamise otsus nr. 8312 on seadusega kooskõlas. Juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel võeti aluseks LS § 413 lg 4, mille kohaselt juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse 6 kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud LS § 7422 lg 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus. Juhtimisõiguse peatamise otsus sisaldab viiteid kehtivate karistuste kohta LS § 7422 lg 2 eest ja S.H. ei ole oma rikkumisi vaidlustanud.

LS § 413 lg 10 kohaselt juhtimisõiguse peatamiseks viiakse läbi haldusmenetlus, arvestades LS erisusi ja loa väljaandnud asutus vormistab juhtimisõiguse peatamise. Juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel LS § 413 alusel kontrollitakse sunnivahendi kohaldamist välistada võivaid asjaolusid: isiku invaliidsus, karistusotsuse mittejõustumine või tühistamine teistmise korras, teo karistatavuse äralangemine, sunnivahendi kohaldamist ettenägeva normi kehtetuks tunnistamine jne. LS § 41 lg 3 kohaselt on juhtimisõiguse peatamise aluseks jõustunud karistamisotsus väärteomenetluses. Vastavalt LS § 413 lg 10 vormistatakse juhtimisõiguse peatamine loa välja andnud asutuse otsusega kolme päeva jooksul, arvates jõustunud karistamisotsuse saamisest. Seega toimub juhtimisõiguse peatamine LS § 413 lõigetes 1-8 ettenähtud juhtudel.

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIÕK) on toonitanud, et juhtudel, kui isikule pannakse juhtimiskeeld viivitamatult, ei ole tegemist karistusega (EIÕK otsus asjas Escoubet vs. Belgia), sest sellisel juhul on juhtimiskeelu eesmärgiks kaasliiklejate ohutuse tagamine ning see on täiesti sõltumatu süüküsimuse otsustamisest. Sama kinnitas Riigikohtu halduskolleegium 23.02.2004 asjas nr. 3-3-1-1-04 tehtud otsuses. Juhtimisõiguse peatamine on oma sisult käsitletav haldustõkendina, mille eesmärgiks on LS nõuetele mittevastava juhi kõrvaldamine sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõigust tingiva asjaolu äralangemiseni või vastava haldusasja sisulise lahendamiseni. Selline tõkend riivab küll isiku vabadusõigust, kuid on formaalselt õiguspärane ja proportsionaalne.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalvekolleegiumi 27.06.2005 otsuse nr 3-4-1-2-05 alusel ei ole juhtimisõiguse peatamine ebaseaduslik ja LS § 413 lg 1, 4 ja 8 ei ole põhiseadusega vastuolus. Riigikohus on asunud seisukohale, et LS § 413 lg 4 ei ole vastuolus põhiseaduses sätestatud printsiipidega – teistkordse karistamise keeld (PS § 23 lg 3), õigusselguse põhimõttega (PS § 13 lg 2), õigus olla ära kuulatud (PS § 14), võrdse kohtlemise põhimõttega (PS § 12 lg 1 esimene lause), liikumisvabaduse, tegevusala, elukutse ja töökoha valiku vabaduse, ettevõtlusvabaduse ning eneseteostuse vabaduse piirangute proportionaalsus ja perekonna hoolitsuskohustuse täitmise piirangute õigustatus (PS § 27 lg 5 ja 3, § 34, § 11, §

29 lg 1, § 19). Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Käesolevas haldusasjas peab kohus andma vastuse küsimustele, kas kaebuse esitaja juhtimisõiguse peatamine LS § 413 lg 4 alusel 6 kuuks on käsitletav lisakaristusena. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Haapsalu Politseijaoskonna kiirmenetluse otsus oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal jõustunud ning kaebuse esitajale 13.10.2004 ja 13.01.2005 määratud karistused LS § 7422 lg 2 rikkumiste eest olid otsuse tegemise ajal kehtivad.

LS § 413 lg 4 kohaselt juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse kolmeks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud LS § 745 või § 7422 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

Kuigi kaebuse esitaja ei ole kaebuses väitnud LS § 413 lõike 4 vastuolu Põhiseadusega, järeldab kohus, et kaebuse esitaja peab lisakaristusena silmas mitmekordse karistamise keelu põhimõtet, mis on sätestatud PS § 23 lg-s 3. LS § 413 lg 4 vastavust PS § 23 lg-le 3 on kontrollinud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse korras Riigikohtu üldkogu. Riigikohtu üldkogu asus 25.10.2004 otsuses asjas nr. 3-4-1-10-04 seisukohale, et LS § 413 lg 4 ei riku Põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatud mitmekordse karistamise keeldu ehk ne bis in idem põhimõtet. Üldkogu leidis, et Põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatud keelu rikkumisega oleks tegemist juhul, kui juhtimisõiguse peatamisele selle väljaandnud asutuses eelneks sama teo eest uus kohtu alla andmine PS § 23 lg 3 mõttes ja teistkordne sisuline menetlemine. Juhtimisõiguse peatamise korral aga kumbagi mainituist ei toimu. Juhtimisõiguse peatamisel ei tuvastata iseseisvalt rikkumiste asjaolusid, vaid peatamise aluseks on jõustunud väärteomenetluse otsus ja seeläbi väärteo toimepannud isiku süü. Riigikohtu üldkogu määratles ühtlasi karistusliku ja mittekaristusliku sunnivahendi erinevuse, leides, et mittekaristusliku sunnivahendi kohaldamise aluseks ei ole isiku süü, vaid isikust lähtuv oht, millele viitavad toimepandud teod (otsuse p. 18). Eeltoodust lähtuvalt asus Riigikohtu üldkogu seisukohale, et juhtimisõiguse peatamine ei kujuta endast isiku sama teo eest uut kohtu alla andmist ega tema süüteo teistkordset menetlemist, vaid olles väärteomenetlusest tulenev vääramatu järelm, moodustab sellega ühtse terviku (otsuse p. 23). Oma eeltoodud seisukohale jäi Riigikohtu üldkogu ka 27.06.2005 põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse kohtuasjas nr. 3-4-1-2-05, märkides, et LS § 413 lg 4 ei ole vastuolus PS § 23 lg-ga 3 (otsuse p. 29). Eeltoodust tulenevalt on kohtud mitmetes lahendites tuvastanud, et juhtimisõiguse peatamise näol ei ole tegemist lisakaristusega.

Kohus asus ka 07.11.2005 kohtumääruses seisukohale, kuna Riigikohtu üldkogu 27.06.2005 otsuse nr 3-4-1-2-05 kohaselt ei ole LS § 413 lg 4 põhiseadusega vastuolus ning kaebuse esitaja on kaebuses otsuse ebaseaduslikkuse põhistusena välja toonud asjaolu, mida Riigikohus on oma otsustes juba analüüsinud, ei ole kaebuse esitaja kaebusel käesolevas haldusasjas eduvõimalusi. Kuna juhtimisõiguse peatamise otsuse näol ei ole tegemist lisakaristusega, mis oli kaebuse esitaja ainsaks argumendiks vaidlustatava otsuse tühistamise nõudes ning kohus on tuvastanud faktiliste asjaolude vastavuse LS § 413 lõike 4 tingimustele, on vaidlustatav otsus seaduslik ning kohtul puudub alus otsuse tühistamiseks.

Eeltoodud põhjustel kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse rahuldamata jätmisel jääb kaebuse esitaja kanda ka tasutud riigilõiv (HKMS § 92 lg 1).

Tiina Pappel kohtunik