2-05-19639/1 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-05-19639 (2-1-348/05)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.veebruar 2006.a. Kuressaare

Tsiviilasja number

2-05-19639 (2-1-348/05)

Tsiviilasi

V.K hagi T.X vastu abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks ja

laste ülalpidamiseks elatusraha väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Istungil osalesid hageja V.K (isikukood XXX), kostja T.X

(isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

7.veebruar 2006.a.

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2. Lahutada V.K ja T.X abielu, mis on sõlmitud 27.07.1991.a. Saare Maavalitsuse

Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr xx.

3.Jagada poolte ühisvara hulka kuuluv korteriomand (uus registriosa nr xxx, asukohaga L küla S

vald S mk) poolte vahel, lugedes nende osad võrdseks, mille tulemusena kuulub hageja V.K-le ½

kinnistu mõttelist osa ning kostja T.X-ile ½ kinnistu mõttelist osa.

4.Välja mõista T.X-ilt V.K kasuks lapse D T.X (sündinud xxx.a.), ülalpidamiseks elatis igakuise

elatusrahana 1500 (üks tuhat viissada) krooni, alates 08.11.2005.a kuni 29.05.2010.a., s.o. kuni

lapse täisealiseks saamiseni;

5.Välja mõista T.X-ilt V.K kasuks lapse S T.X (sündinud xxx.a.) ülalpidamiseks elatis igakuise

elatusrahana 1500 (üks tuhat viissada) krooni, alates 08.11.2005.a kuni 12.09.2015.a., s.o kuni lapse

täisealiseks saamiseni;

Kohtukulude jaotus

1.Välja mõista T.X-ilt V.K kasuks hagimenetlusega seotud kohtukulu – riigilõiv kokku 2900.-

krooni ja tasu advokaadi õigusabi eest 75.- krooni.

2.Välja mõista T.X-ilt riigituludesse riigilõiv 2800.- krooni seoses elatise väljamõistmisega.

Nõue (riigilõivu maksmine) loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva

1(3)

2-05-19639 (2-1-348/05)

jooksul käesoleva otsuse jõustumisest järgmiselt: saajaks Rahandusministeerium, a/k nr

10220034796011 AS SEB Eesti Ühispangas või a/k nr 221023778606 Hansapangas viide

2900072369, selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik

(riigilõiv).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD; HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Poolte abielu on sõlmitud 27.07.1991.a. /t.l. 6/. Abielust on sündinud kaks last: xxx.a.

sündinud D T.X ja xxx.a sündinud S T.X /t.l. 7,8/.

08.11.2005.a. esitas hageja kohtule hagi kostja vastu abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks

ja lastele elatise väljamõistmiseks kokku 3000.- krooni kuus kuni laste täisealiseks saamiseni.

Hageja palub kostjalt välja mõista kohtukulud. Hagi põhjenduste kohaselt poolte abielulised

suhted lõppesid umbes aasta tagasi. Kostja leidis endale ka uue elukaaslase, kuid hagejal

puuduvad andmed selle kohta, kas kostja elab temaga koos käesoleval ajal. Kostja on hagejale

teadmata võtnud mitmeid laenusid, mida ta ei kavatsegi tasuda, kuid mille tulemusena, nagu

teatas kohtutäitur, pannakse müüki poolte ühisvara. Hageja leiab, et nende kooselu jätkamine

kostjaga ei ole võimalik kostja ebaväärika käitumise tõttu, millest tulenevalt taotlebki hageja

abielu lahutamist. Abielu kestel on pooled soetanud korteriomandi asukohaga S maakond, S

vald, L küla, A elamu nr x, korter x. Hageja taotleb korteriomandi jaotamist võrdsetes

mõttelistes osades. Kostja nimel registreeritud sõiduauto O O, registreerimismärk xxxxxx,

jätab hageja kostjale ega taotle selle kompenseerimist. Laste ülalpidamiseks taotleb hageja

elatise väljamõistmist lapse kohta 1500 krooni kuus, kahele lapsele kokku 3000 kr kuus.

Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde, paludes elatise väljamõistmist hagiavalduse

esitamisest alates.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja võttis kohtuistungil hagi õigeks ega vaidle sellele vastu. /t.l. 26/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule

avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Arvestades asjaolu, et kohtuistungil võttis kostja

hageja nõuded õigeks, esitades selle kohta ka kirjaliku avalduse, siis tuleb hagi rahuldada.

Perekonnaseaduse (PerekS) § 29 lg 1 p 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui

abikaasa soovib koos abielu lahutamisega lahendada perekonnaseaduse § 28 4. lõikes

nimetatud vaidluse (so vaidluse ühisvara jagamiseks ja elatise väljamõistmiseks). Abielu

lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu (PerekS § 29 lg 2).

Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse

elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue

lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata (PerekS § 29 lg 3).

Kuna kohtuistungil hageja kinnitas, et ei pea abielu jätkamist võimalikuks ega soovinud ka

leppimisaega, siis on tuvastatud et poolte abielu jätkamine on võimatu ja nende abielu kuulub

lahutamisele. Pooled elavad ca aasta juba eraldi. Kostja oli abielulahutusega nõus.

Perek § 14 lg 1 kohaselt on abikaasade ühisvara abielu kestel omandatud abikaasade vara.

PerekS § 18 lg 1 võidakse ühisvara jagada nii abielu kestel, abielu lahutamisel kui ka peale

seda. PerekS § 18 lg 5 järgi jagab vaidluse korral ühisvara kohus ühe või mõlema abikaasa

2(3)

2-05-19639 (2-1-348/05)

nõudel. PerekS § 19 lg 1 järgi loetakse abikaasade osad ühisvara jagamisel võrdseks. Hageja

on esitanud tõendid, mille kohaselt korteriomand asukohaga S vald L küla A, korter nr x on

poolte ühisvara, kuivõrd on omandatud abielu kestel ning ei ole teada asjaolusid, mis

võimaldaksid pidada vara ühe abikaasa lahusvaraks. Kuivõrd ka kostja võttis kohtuistungil

hageja ühisvara nõude õigeks, siis tuleb poolte ühisvara jagada. Poolte osad tuleb ühisvara

jagamisel lugeda võrdseks ning jagada kinnistu selliselt, et hagejale kuulub kaasomanikuna ½

mõttelist osa kinnistust ning kostjale samuti ½ mõttelist osa kinnistust.

PerekS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. PerekS § 61

lg 1 alusel juhul, kui vanem ei täida laste ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema

nõudel temalt välja elatise lastele nõude esitanud vanema kasuks. PerekS § 61 lg 2 kohaselt

määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest

seisundist ja laste vajadustest. PerekS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele

lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuuplaga alammäära. PerekS §

70 lg 1 järgi kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates

elatisehagi esitamisest. Kuna kostja võttis kohtuistungil hageja elatise nõude õigeks, siis

kuulub kostjalt hageja kasuks laste ülalpidamiseks elatis suuruses 3000.- kr kuus so ühele

lapsele 1500.- krooni ka väljamõistmisele ja seda tagasiulatuvalt alates elatisehagi esitamisest

so alates 08.11.2005.a.

Hageja on esitanud nõude kohtukulude väljamõistmiseks kostjalt, paludes kostjal hüvitada

abielu lahutuse ja ühisvara jagamise nõudelt hagiavalduse esitamisel makstud riigilõiv kokku

2800.- krooni /t.l. 14/ ja õigusabikulud summas 75.- krooni, millise summa on hageja tasunud

vandeadvokaat Vahur Tänav osutatud õigusabi eest /t.l. 15/. Kostja ei vaidle kohtukulude

hüvitamisele vastu /t.l. 26/.

Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on menetlust alustatud enne TsMS ja TMS RakS jõustumist

1.01.2006.a., siis kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni

kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut (TsMS ja TMS RakS § 3).

Kuna otsus on tehtud hageja kasuks, siis TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel tuleb hageja

kohtukulude nõue rahuldada ning kostjalt tuleb hüvitada hageja makstud riigilõiv 2800.-

krooni ja kulud õigusabile summas 75.- krooni.

Lisaks sellele, kuna kostja ei täitnud laste ülalpidamiskohustust ning hagi rahuldati, siis tuleb

kostjalt välja mõista riigilõiv kooskõlas TsMS § 64 lg-ga 1. Nimetatud sätte kohaselt

riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja võrdeliselt hagi

rahuldatud osaga. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse

riigilõiv elatise väljamõistmise eest (hagihinnaks on ühe aasta elatise summa s.o. 12x3000 =

36 000.- krooni ning sellest riigilõivu täismäär) 2800.- krooni.

R.Undrest

kohtunik

3(3)