2-05-19496/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-05-19496 (kuni 01.01.2006.a. nr 2/277-25602/05)

Otsuse kuupäev ja koht 17.veebruar 2006.a., Tallinn Kentmanni kohtumaja

Kohtunik Krista Kirspuu

Kohtuasi T.T () hagi V.T () vastu abielulahutuse, elatise ja sellega seonduvates nõuetes

Asja läbivaatamise kuupäev 08.veebruar 2006.a.

Istungil osalenud isikud Hageja T.T Kostja V.T

Resolutsioon

Hagi rahuldada.

Lahutada T.T`u ja V.T`u abielu, mis on sõlmitud 29.05.1987.a. ENSV Tallinna Linna RNS TK Perekonnaseisuosakonnas ja mille kohta on tehtud kanne nr 1068. Jätta laste H.T ja O.T elukohaks T.T`u elukoht. Mõista välja V.T`ult poeg H.T`u () ülalpidamiseks alates veebruarist 2006.a. kuni poeg H.T`u täisealiseks saamiseni igakuine elatis summas 1000 (üks tuhat) krooni T.T`u kasuks. Mõista välja V.T`ult poeg O.T`u () ülalpidamiseks alates veebruarist 2006.a. kuni poeg O.T`u täisealiseks saamiseni igakuine elatis summas 1000 (üks tuhat) krooni T.T`u kasuks. Mõista välja riigituludesse V.T`ult riigilõiv summas 1750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. (Rahandusministeeriumi arvelduskonto 221023778606, Hansapangas või 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072123).

Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt palub hageja lahutada poolte abielu, kuna abielu on lõppenud. Poolte abielust on sündinud kaks last, kes on alaealised. Seetõttu palub hageja jätta lapsed tema kasvatada ja kostjalt mõista välja elatusraha igakuise summana 1000 krooni iga lapse kohta. Peale abielulahutust jätta hageja perekonnanimeks T. 08.veebruaril 2006.a. toimunud kohtuistungil täpsustas hageja hagi ning seoses poolte vahel toimunud läbirääkimistega nõustus sellega, et kostja hakkab tasuma laste ülalpidamiseks elatusraha alates 2006.a. veebruarist.

KOSTJA SEISUKOHT

Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja ei esitanud. Kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks. Kostja nõustus abielulahutusega, sellega, et poolte alaealised lapsed jäävad hageja juurde elama ning kostja tasub igakuiselt alates 2006.a. veebruarist kuni laste täisealiseks saamiseni 1000 krooni elatusraha.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Asja materjalidele lisatud abielutunnistusega (tlk 6) on tõendatud, et poolte abielu on sõlmitud 29.05.1987.a. Tallinna Perekonnaseisuosakonnas. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja seletuse kohaselt on poolte abielusuhted lõppenud. Kostja seletustest nähtub, et kostja on abielulahutusega nõus. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Vastavalt Perekonnaseaduse (PkS) § 29 lg 2 lahutab kohus abielu, kui ta teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja väljendas kohtuistungil kindlat tahet poolte vahel sõlmitud abielu lahutamiseks. Arvestades asjaolu, et ka kostja väljendas soovi abielu lahutamiseks, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle säilitamine ei ole mõttekas ja seetõttu tuleb abielu lahutada. PerekS § 29 lg 3 kohaselt lahendab kohus abielu lahutamisel abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuste ärakirjadega (tlk 7-8) on tõendatud, et pooltel on pojad Holger ja O.T. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et peale poolte abielusuhete katkemist on poolte laste elukohaks olnud hageja elukoht. Kuna kostja nõustus hagi omaksvõtuga hageja nõudega jätta lapsed hageja juurde elama, siis leiab kohus, et hageja vastav nõue tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PerekS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et enne elatisehagi esitamist kostja laste ülalpidamiseks kohaselt igakuist elatist hagejale tasunud ei ole. Seega on elatise nõudmine lapste ülalpidamiseks põhjendatud. PerekS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohtuistungil nõustus kostja hageja nõudega tasuda mõlema lapse ülalpidamiseks igakuiselt elatist 1000 krooni. Pooled jõudsid kohtuistungi käigus kokkuleppele, et nimetatud suuruses elatist hakkab kostja tasuma alates 2006.a. veebruarist. Kohus osutab, et nimeseaduse § 11 lg 1 järgi abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kuna hagiavaldusest nähtuvalt on hageja sooviks abielu ajal kantud perekonnanime säilimine, siis nimeseaduse § 11 lg 1 järgi see nimi ka säilib.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 64 lg 1 järgi riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Vastavalt TsMS § 64 lg 1 ja 48 lg 1 p 3 tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõivu 1750 krooni.

Krista Kirspuu Kohtunik