3-05-640/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2006. a Tallinn Haldusasja number 3-05-640 (endine nr 3-1035/05) Haldusasi

Menetlusosalised O.V.’e kaebus AS Falck Eesti 06.07.05.a viivistasu otsuse VTO 092462 tühistamise nõudes

Kaebuse esitaja – O.V. Vastustaja – AS Falck Eesti esindaja Alger Räpp RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb kirjalikult teatada asja otsustanud halduskohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik.

KAEBUSE ASJAOLUD

AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja R. Babaeva koostas 06.07.05.a viivistasu otsuse VTO 092462 selles, et Tallinnas Kentmanni 7 kell 12.41.39 parkis sõiduk Peugeot registreerimisnumbriga 546 MCR ja kontrollimise hetkel oli sõidukis parkimiskella näit 13.00, märkimine ühe seieriga. Parkimiskontrolli ajalugu kinnitab, sõiduki parkimist kontrolliti kell 12:41:36 ja mobiilselt parkimise eest tasumist ei toimunud.

KAEBUSE ESITAJA VÄITED

AS Falck Eesti töötaja määras viivistasu alusetult, kuna ta parkis sõiduki 10 minutiks vastavalt kellal näidatud aja sees. Ta kasutab ühe seieriga parkimiskella ja kontrolör oleks pidanud nägema, et kellaaeg ei ole „13.00“. Kui kontrolör ei saanud üheselt aru, missuguse näidu ta oli fikseerinud, siis oleks pidanud tegema kas hoiatuse või kontrolli teostav firma teadvustama liiklejatele, et sellise parkimiskella kasutamine ei ole sobilik. Tema sooviks oli parkida 10 minutit algusega kella 12.40-st. Leiab, et kontrolör ei pea ilmtingimata määrama viivistasu.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

Kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Sõiduk oli pargitud 06.07.05.a kell

12.41 avalikul tasulisel parkimiskohal Kentmanni 7 ees ilma parkimistasu maksmata. Parkimiskella näit oli 13.00, vastupidiselt ei oleks kontrolör seda aega fikseerinud ja täiendavalt asunud kontrollima, miks parkimiskella näit ei ühti tegelike asjaoludega. Liiklusseaduse (LS) § 501 lg 4 alusel peab mootorsõidukijuht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus

15 minuti möödumisel parkimise alustamisest. Kaebaja kasutatud parkimiskell ei võimaldagi fikseerida näitu, mida ta oma selgituste kohaselt soovis fikseerida. Kõigile liiklejatele kehtib ühene nõuefikseerida näit arusaadavalt. See on seadusest tulenev kohustus ja parkimist kontrolliv firma ei saa dikteerida üheselt, missugust parkimiskella kasutatakse. Kaebaja oleks võinud soovitud parkimisaega fikseerida ka lihtviisiliselt kirjaliku sedeli abil, kui oli näha, et kasutusel olev parkimiskell ei võimalda peale täis-ja pooltunni üheselt ja arusaadavalt minutilist täpsust märkida. Parkimiskontrolöril ei ole valikuõigust jätta ühed isikud viivistasu otsuseta ja teistele see määrata juhul, kui selgub, et liikleja ei ole täitnud parkimise nõudeid.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud ära protsessiosaliste selgitused, uurinud esitatud materjale leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.

LS § 501 lg.1 sätestab, et kohalik omavalitsus võib oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Tallinna Linnavolikogu on oma 30.01.2003 määrusega nr.9 „Parkimistasu kehtestamine“ (edaspidi määrus) kehtestanud Tallinnas tasulise parkimise. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et viivistasu määrati sõiduki parkimise eest kohas, mis määruse järgi kuulub avaliku tasulise parkimisala hulka.

LS § 501 lg 4 sätestab, et mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus

15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Määruse lisa punktiga 4.4 on Tallinna Linnavolikogu sätestanud parkimistasu maksmist tõendavate dokumentide esitamise korra, mille kohaselt nõuetekohaselt kustutatud ühekordne parkimispilet, parkimisautomaadi pilet, parkimise kuukaart või mobiilside kaudu tasulist parkimist tõendav kleebis tuleb paigutada valveta tasulises parkimiskohas parkimistasu maksmise kohustuse tekkimisel vahetult sõiduki esiklaasi või kõnniteepoolse esiukseklaasi taha väljastpoolt täies ulatuses nähtavana ja loetavana.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on oma 18.11.2004 kohtuotsuses nr. 3-4-1-14-04 leidnud, et LS § 501 lg. 2 annab kohalikule omavalitsusele õiguse oma määrusega reguleerida ka parkimise õigust tõendavate dokumentide esitamise korda. Seega on Tallinna Linnavolikogul õigus kehtestada parkimise õigust tõendava dokumendi (nõuetekohaselt kustutatud ühekordne parkimispilet, parkimisautomaadi pilet, parkimise kuukaart või mobiilside kaudu tasulist parkimist tõendav kleebis) sõiduki esiklaasi või kõnniteepoolse esiukseklaasi taha täies ulatuses nähtavana ja loetavana paigaldamise nõue.

Kaebuse esitaja seletuse kohaselt kasutas ta ühe seieriga parkimiskella ja ta asetas kella enne autost väljumist auto armatuurlauale. Viivistasu otsuse koostaja on autos näinud parkimiskella ja selle näitu, vastupidiselt ei oleks ta saanud fikseerida, et autos oli ühe seieriga parkimiskell ja fikseerida selle näitu. Vaidlus on tekkinud põhjusel, et kaebuse esitaja kasutab kella, mille näitu on üheselt mõistetavalt raske jälgida ja kaebaja soovitud parkimisaja alguse fikseerimine ei ole minutilise täpsusega võimalik. Kohus lülitas toimiku materjalidesse valguskoopia kaebaja kasutada olevast parkimiskellast ja kaebaja poolt väidetavast tähistatud näidust.

Parkimiskell võimaldab ära märkida üheselt arusaadavalt täis-ja pooltunde, kuid kaebaja soovis tähistada parkimise aja alguseks 12.40. LS § 502 lõige 1 sätestab: „Parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse. Käesolevalt on parkimiskontrolör otsustanud määrata isikule viivistasu, kuna ta ei lugenud kellanäidust välja parkimisaja algusena kell 12.40 ja luges kella näiduks 13.00, mis ei selgitanud kontrolli aega arvestades, missuguse ajanäidu soovis parkija fikseerida.

Parkimise kontrolli ajaloo väljavõte tlk 13 kinnitab, et kontrolör kontrollis mobiilse parkimise aega ja ühtlasi kinnitab ajaloo väljavõte, et kontrolör oli auto juures hiljemalt kell 12: 41: 36 06.07.05.aastal. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on kohtu viidatud kohtuotsuses leidnud, et kui tasulisel parkimisalal parkimiskohta kasutav isik ei esita vastuolus kohaliku omavalitsuse kehtestatud tõendite esitamise korraga parkimistasu maksmist tõendavaid dokumente, on parkimisjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus eeldada parkimistasu maksmata jätmist ning koostada viivistasu otsus.

Kui parkimisjärelevalvet teostav ametiisik ei saaks nimetatud eeldusest lähtuda, ei saaks ta parkimismaksumenetlust efektiivselt läbi viia

Parkimiskella näidust ühe osutiga parkimiskellal kaebaja osundatud viisil võib parkimise aja alguseks lugeda liikleja soovi näidata ajana mitte üksnes kella 12.40 vaid ka näiteks aega 12.45, ehk kohus leiab, et parkimiskella näit ei ole olnud üheselt mõistetav. Praktiliselt võimatu oleks teha vahet, kas näit on 12.41, 12.42, 12.43, 12.44. Kaebaja möönis ka ise istungil, et vahepealsete aegade fikseerimise vajadusel võib näite lugeda üht või teistmoodi (protokolli lk 1). Kuigi kaebuse esitajal oli parkimiskellaga näit fikseeritud, leiab kohus, et antud juhul tuleb lugeda näidu ebaselguse tõttu, et parkimise täpset algusaega ei saanud kindlaks teha.

Arvestada tuleb faktiga, et kaebaja on ise võtnud kasutusele kella, mille võimalused piiravad fikseerida täpse parkimise aega. Kaebajale ei saa panna kohustust või anda soovitust kasutada ühte või teistsugust kella, kuna liikleja kohustused tulenevad seadusest, siis tulevad õigused ja kohustused vahetult seadusest. Istungi ajaks on vastustaja teatanud, et kontrolör viibib haiguslehel ja teda ei saanud kohtuasja arutamisele kutsuda, kuid kaebaja ei ole ise tõendanud, et ta fikseeris näidu nii nagu ta seda kohtus väidab; samas jäi esindaja seisukohale, et vaatamata ühe või teise poole väidetest, on kaebaja ise fikseerinud kohtus kellanäidu, mis ei ole üheselt mõistetav ja kuna O.V. soovib kasutada sellist parkimiskella, siis tuleb tal arvestada, et viivistasu saab määrata ka juhul, mil parkimisaja algus ei ole kindlaks tehtav.

Kohus nõustub seisukohaga. Liikleja kohustuseks on võimaldada parkimisaja alguse kindlakstegemine. Kaebuse esitaja võib riskida jätkuvalt antud kella kasutamisega, kuid asjakohane on vastustaja esindaja selgitus, et kriitiliste aegade märkimisel on võimalus kasutada kirjalikult parkimisaja alguse märkimist kasvõi sedelile, mis tuleks asetada nähtavasse kohta. Kohus leiab, et juhul, kui kaebaja soovib kasutada parkimiskella, mis ei võimalda parkimise algusaja minutilise täpsusega fikseerimist, siis tuleb tal arvestada, et kasutusel oleva kella näidud on arusaadavalt fikseeritavad parkimisaja algusega täis-ja pooltunnil.

Muudel juhtudel tuleb lugeda, et parkimisaja täpne algusaeg ei ole kindlaks tehtav. Sisuliselt tähendab see olukorda, mil ei ole täidetud juhi kohustus, mis tuleneb LS § 501 lg 4 ja sätestab, et mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist; kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Kaebaja ei ole kohtu arvates parkimise aja algust parkimiskella näiduga teada andnud ja kontrolöril oli õigus eeldada, et parkimine ei ole nõuetekohane ning pargitakse tasu maksmata.

LS § 502 lg 1 kohaselt teeb parkimisjärelevalve ametiisik parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral viivistasu määramise otsuse. LS § 502 lg 6 kohaselt ei tohi viivistasu määr ületada 480 krooni ööpäevas. Kaebuse esitajale vaidlustatud otsusega määratud viivistasu, summas 480.- krooni, on LS § 502 lõikega 6 kooskõlas. Parkmisjärelvalve kontrolörile ei ole antud õigust valida ühe või teise käitumisviisi vahel ning teha isikutele hoiatusi. Kui juhi tegevus tuleb lugeda nõuetele mittevastavaks, siis ei saa kontrolör loobuda viivistasu määramise otsuse koostamisest. Kuna kaebuse esitaja parkimistasu ei maksnud ega kajastanud ka parkimise algusaega, on

AS-i Falck Eesti viivistasu otsus seadustega kooskõlas ning kaebus viivistasu otsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Kaebuse rahuldamata jätmisel jääb kaebaja kantud kohtukulutasutud riigilõivtema kanda (HKMS § 92 lg 1).

Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6. § 31 kohus

OTSUSTAB:

Jätta kaebus rahuldamata.

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb kirjalikult teatada asja otsustanud halduskohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik.

Karin Kalmiste kohtunik