3-04-310/3 · 3-04-310/3 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-310 Haldusasi D.D.i kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja tagajärgede kõrvaldamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2005. a otsus haldus- asjas nr 3-2317/04 Menetluse alus ringkonnakoh- tus D.D.i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 8. veebruar 2006 Menetlusosalised Kaebaja D.D. Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2005. a otsus haldusasjas nr 3-2317/04 kaebajalt äravõetud ÜRO inimõiguste ülddekla- ratsiooni teksti osas. Rahuldada selles osas kaebus. 2. Tunnistada Tallinna Vangla tegevus kaebajalt 4. oktoobril 2004 ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni teksti äravõtmisel ja selle hävitamisel õigusvastaseks. Kohustada Tal- linna Vanglat kõrvaldama tegevuse tagajärjed äravõetud ja hävitatud asja asendamise teel. 3. Muuta halduskohtu otsuse motiive vastavalt käesoleva otsuse motiividele. 4. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 17. veebruaril 2006.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla avas 4. oktoobril 2004 kinnipeetava D.D.i juuresolekul viimasele saabunud kirja. Kirjast avastati ja võeti ära 4 postmarki ja brošüür „Inimõiguste ülddeklaratsioon“. Ära- võetud esemed on vangla direktori 21. oktoobri 2004. a resolutsiooni alusel hävitatud.

2. D.D. esitas kaebuse halduskohtule, milles palus teha kindlaks Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus ja kohustada vanglat tagastama äravõetud esemed.

3-04-310

2(4) 3. Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2005. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt: a) Tunnistaja kinnitas, et avas kirja kinnipeetava juuresolekul. Avamise juures viibis ka prak- tikant, kes nägi marke ja brošüüri. Kirjades lubamatute esemete saatmise keeld kehtib vähe- malt viimase kahe aasta jooksul. Vangla sisekorraeeskiri on ühesugune kõigi vanglate jaoks. Kinnipeetavatel on võimalik vajaminevad esemed soetada vangla poest. Isikuarvele laekunud sularahast läheks oluline osa vabanemistoetusteks ja nende vastu esitatud tsiviilnõuete katteks. Tunnistaja seletuse kohaselt võetakse kirjadest leitud keelatud esemed (s.h postmargid) ära, üldjuhul need hävitatakse, erandjuhtudel aga tagastatakse saatjale. b) Postmark kui rahalist väärtust omav postimaksevahend, samuti trükis või muu informatiivse iseloomuga materjal ei ole käsitletav paberil esitatud sõnumina ega fotona. Seega ei ole post- markide ja brošüürina väljaantud trükise saatmine kinnipeetavale posti teel edastatavates kir- jades tulenevalt vangla sisekorraeeskirja §-st 461 lubatud. Kirjavahetus on osa kinnipeetava vanglavälisest suhtlemisest, mille eesmärk tulenevalt vangistusseaduse (VS) § 23 lg-st 1 on soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et välti- da kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. VS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetavale luba- tud kirjavahetus, mitte aga muude esemete saatmine kirjaga. Tõenditest nähtuvalt on kaebaja kirjavahetus vanglas viibimise ajal küllaltki mahukas, millest saab järeldada, et kaebuse esitaja side oma lähedastega ei ole katkenud. c) Kinnipeetaval võivad olla kas vanglasse saabumisel kaasa võetud või vangla vahendusel soetatud asjad (vangla sisekorraeeskirja § 57 lg 1). Nimetatud viisil saadud asjade loetelu on ära toodud eeskirja §-des 58 ja 59. Postmarkide saatmine vanglasse kirja teel on keelatud. Si- sekorraeeskirja §-de 65 ja 71 kohaselt ei ole kohustust keelatud ese igal juhul saatjale tagasta- da. Kaebajale saadetud ümbrikust leitud keelatud esemed otsustati hävitada, kuna selline toi- mimisviis oli antud juhul vanglale kõige otstarbekam ja vähem koormav. d) Kinnipeetaval on võimalik tutvuda Tallinna Vangla raamatukogus oleva kirjanduse ja õi- gusaktidega. Olulisemad seadused ja muud õigusaktid on olemas ka vene keeles. Nendega tut- vumiseks peab kinnipeetav esitama vastava taotluse oma kontaktisikule.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. D.D. esitas apellatsioonkaebuse, milles palutakse halduskohtu otsus tühistada. Kinnipeetav saab kirjad kätte vangla vahendusel. Lähtudes vangla VS § 29 lg-st 1, vangla sisekorraeeskirja § 57 lg-st 1 ja § 58 lg-st 5 konfiskeeris ja hävitas Tallinna Vangla postmargid ja inimõiguste ülddeklaratsiooni ebaseaduslikult.

5. Tallinna Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põh- justel: a) Vaatamata asjaolule, et sisekorraeeskirjade § 58 lg 2 kohaselt on kinnipeetaval lubatud omada mõistlikus koguses postmarke, on kirja teel saadud postmargid kvalifitseeritavad keela- tud esemetena, sest need pole soetatud vangla vahendusel, ega ka kaasa võetud vanglasse saa- bumisel. Kinnipeetaval on võimalus tutvuda vangla raamatukogus oleva kirjanduse ja õigus- aktidega. Selleks peab ta esitama taotluse oma kontaktisikule. Ka inimõiguste ülddeklarat- siooniga on võimalik tutvuda ülalmainitud viisil. b) VS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetavale lubatud kirjavahetus, mitte kirja kaudu muude esemete saamine. Kirja mõiste on reguleeritud sisekorraeeskirjade §-ga 461, mille kohaselt käsitatakse kirjana paberil esitatud sõnumit või fotot, mis edastatakse posti teel. Eeskirja § 65 lg 1 kohaselt korraldab vangla, mille territooriumilt on ese leitud, eseme hoidmise, võõranda- mise, tagastamise või hävitamise ning kannab hoidmise, tagastamise või hävitamisega seotud kulud. Kaebuse esitajale saadetud ümbrikust leitud keelatud esemed otsustati hävitada.

3-04-310

3(4) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Vaidlustatud toimingute õiguspärasusele hinnangu andmine sõltub esmalt nende mõjust ad- ressaadi õigustele. Kinnipeetavalt esemete äravõtmine ja hävitamine sekkub omandiõigusse (PS § 32 lg 1). Markide äravõtmine riivab täiendavalt kinnipeetava õigust kirjavahetusele (VS § 28 lg 1). ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni teksti äravõtmisega on riivatud õigust saada üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni (PS § 44 lg 1). Riivatud võib olla ka õigus en- da õiguste ja vabaduste tagamisele (PS § 14), sest inimõiguste ülddeklaratsioon võib kaebajale olla vajalik oma õiguste kaitseks. Deklaratsiooni eestikeelse teksti olemasolu vangla raamatu- kogus ei kõrvalda omandiõiguse riivet ega ka informatsiooni saamise ja õiguste tagamise õi- guste riivet, kui isik ei oska piisavalt eesti keelt. Asjakohane ei ole halduskohtu põhjendus, et ühestki õigusaktist ei tulene, et kinnipeetavale peaks õigusakti tekst olema kättesaadav ka ve- ne keeles. Seaduse reservatsiooni põhimõttest tulenevalt ei pea seadusest tulenema mitte õigus midagi omada, vaid selle õiguse piirangud. Asjaolu, et kaebaja senine kirjavahetus on olnud mahukas, ei tähenda, et markide äravõtmine ei piiraks õigust kirjavahetusele.

7. Põhimõtteliselt on ulatuslikud kinnipeetavate õiguste piirangud vanglas vaieldamatult vaja- likud. Piirangute rakendamiseks peab aga olema seaduslik alus ja need peavad olema proport- sionaalsed. Käesolev vaidlus taandub sellele, kas alus esemete äravõtmiseks tulenes VS § 29 lg-st 1 ja mida lugeda vanglas keelatud esemeks. Nimetatud sätte kohaselt võetakse kinnipee- tavale saadetud kirjast ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Pooled on eri meelt selles, kas keelatud esemeks tuleb lugeda vaid esemeid, mis ei ole sisekorraeeskirjas kinnipeetavale mingil tingimusel lubatud, või lisaks neile ka esemed, mida kinnipeetaval võib küll olla, kuid mille saatmine kirjas ei ole lubatav.

8. Vangla seisukohaga tuleb nõustuda. Kinnipeetavale lubatud esemed (asjad) on sätestatud vangla sisekorraeeskirja §-des 57 ja 58. Eeskirja § 57 piiritleb lubatud asjade ringi nende soe- tamise viisist lähtudes, § 58 aga nende liikidest lähtudes. Asi, mille hoidmine vanglas ei ole nende sätete tähenduses lubatud, on keelatud ese VS § 29 lg 1 mõttes.

9. Asju võib kinnipeetav vanglasse hankida vaid neid vanglasse saabumisel kaasa võttes või neid vangla vahendusel soetades (eeskirja § 57 lg 1). Lisaks sellele lubab VS § 28 lg 1 kinni- peetaval pidada kirjavahetust. Ka kirjas kui postisaadetises võib sisalduda esemeid, seega akt- septeerib vangistusseadus ka kirjavahetust esemete hankimise õiguspärase viisina. See ei tä- henda, et kirja teel on kinnipeetaval õigus soetada kõiki esemeid, mis on sisekorraeeskirja §-s 58 põhimõtteliselt lubatavaks tunnistatud (toiduaineid, riietusesemeid, hügieenivahendeid jne). Piirangud tulenevad esmalt teede- ja sideministri 12. novembri 2001. a määruse 101 „Posti teel edastamisele mittekuuluvad saadetised“ § 2 lg-st 1. Lisaks postiteenust üldiselt reguleeri- vate õigusaktidele võib justiitsminister reguleerida kinnipeetavatele kirja teel esemete saatmist ka vangla sisekorraeeskirjaga. Sisekorraeeskirja § 461 kohaselt käsitatakse vanglas kirjana pa- beril esitatud sõnumit või fotot, mis edastatakse posti teel. Ringkonnakohus nõustub haldus- kohtu seisukohaga, et sisekorraeeskiri keelab kinnipeetavale kirja teel muude esemete saatmi- se peale sõnumite ja fotode ning koostoimes sisekorraeeskirja § 57 lg-ga 1 on muude kirjas saadetud esemete omamine vanglas keelatud.

Ringkonnakohus nõustub vanglaga, et kaebaja tõlgendusega nõustumise korral hakkaks kinni- peetavad suure tõenäosega paljusid sisekorraeeskirja §-s 58 nimetatud esemeid hankima kirja teel. Tulenevalt VS § 44 lg-st 2 oleks see neile oluliselt soodsam kui asjade soetamine vangla vahendusel. See tooks kaasa kirjavahetuse väljumise piiridest, mis on VS § 28 lg 1 eesmär- giks, raskendaks oluliselt kirjavahetuse kontrolli ja ohustaks sellega vangla julgeolekut.

3-04-310

4(4) 10. Halduskohtu otsuse lõppjäreldus on õige äravõetud postmarkide osas. Postmark kui mak- sevahend ei ole sõnum. Sõnumiks ei muutu ta ka siis, kui sellele on kantud teavet. See ei muuda postmargi olemust. Markide äravõtmine oli seega õiguspärane.

Küll aga tuleb sisekorraeeskirja § 461 lg-t 1 tõlgendades lugeda sõnumiks nii individuaalse kui ka üldise sisuga õigusaktid, s.h kohtulahendid, ametiisikute otsused, aga ka seaduste, välisle- pingute jms tekstid, eeldusel, et nende maht on mõistlik. Ka õigusaktid sisaldavad endast tea- vet õiguste ja kohustuste kohta ning on seetõttu käsitatavad õigusakti andja sõnumina. See, kas õigusakt sisaldub kirjas trükisena, originaalist tehtud ärakirjana, arvutifaili väljatrükina või mõnel muul kujul, ei mõjuta dokumendi olemust ega kirja teel saatmise lubatavust. Kinnipee- tava kirjavahetuse regulatsioon ei tohi viia ebamõistliku tulemuseni. Ebamõistlik on kirjast ära võtta ja hävitada õigusakti tekst, mis ei ohusta ühegi vangistust reguleeriva normi eesmärki ning millele tuleb kinnipeetava juurdepääs igal juhul tagada. Õigusaktide kirja teel hankimi- seks, omamiseks ja valdamiseks mõistlikus koguses ei saa olla ühtegi põhiseadusele vastavat eesmärki sõltumata sellest, kas need dokumendid on vangla raamatukogus kättesaadavad või mitte. Kuna vangla sisekorraeeskirja sätteid on võimalik tõlgendada põhiseaduspäraselt, ei ole alust tunnistada neid põhiseadusevastaseks. Ringkonnakohus peab sellega seoses vajalikuks märkida, et VS § 29 lg 2 ei keela vanglal kontrollida, kas kirja teel saadud dokument või trükis kujutab endast õigusakti ja seega sõnumit.

11. Kuna vanglal oli õigus ja kohustus kirjast leitud postmargid ära võtta, tuli tal toimida nen- dega vastavalt sisekorraeeskirja § 65 lg-le 1. Seejuures sõltub vangla kaalutlusõigusest, kas korraldada eseme hoidmine, võõrandamine, tagastamine või hävitamine. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, et markide hävitamine oli otstarbekas. Seega ei teinud vangla diskretsiooniviga ning tema otsust ei ole kohtul alust tühistada.

12. Kaebaja esitas nõude ka äravõetud esemete tagastamiseks. Kuna esemed on hävitatud, tu- leb tagastamise nõuet tõlgendada esemete asendamise, s.o vangla tegevuse tagajärgede kõr- valdamise nõudena. Tagajärgede kõrvaldamine kujutab endast avaliku võimu kandja poolt te- kitatud kahju hüvitamise üht viisi (RVS § 11 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et tagajärgede kõr- valdamise nõue on põhjendatud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni teksti osas, sest selles osas oli vangla tegevus õigusvastane, rikkus kaebaja õigusi ning vanglal on võimalik deklarat- siooni uus tekst hankida ja hankimise kulud ei ületaks rahalist hüvitist (RVS 11 lg-st 2). Mõis- tagi tuleb tagajärgede kõrvaldamise kui kahju heastamise kulud kanda kahju tekitajal. Asen- damisega tuleb luua samaväärne olukord, mis esineks siis, kui kaebaja õigusi ei oleks rikutud.

13. Kolleegium märgib, et Tallinna Ringkonnakohus on 11. juuli 2005. a otsuses haldusasjas nr 2-3/186/2005 asunud vahistatule kirjas saadetud esemete äravõtmise suhtes käesolevast ot- susest erinevatele seisukohtadele. Selle põhjuseks on vahistatu ja kinnipeetava poolt esemete soetamise erinev regulatsioon. Seetõttu erineb ka vahistatule ja kinnipeetavale lubatud eseme- te ring. Vahistatule võib esemeid saata ka pakiga (VS § 98). Ringkonnakohus on endiselt sei- sukohal, et ese, mida vahistatule võib saata pakiga, ei ole keelatud ese VS § 97 lg 1 mõttes, sõltumata sellest, kas selle saatmine kirjas on lubatud või mitte.

Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus