3-06-116/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄARUS Kõhus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Tallinna Halduskohus Dagmar Maastik 9.veebruaril 2006, Tallinn 3-06-116 Avalik-õigusliku suhte olemasolu ja erastamistoimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ning tekitatud kahju hüvitamiseks. Jätta ennistamata kaebuse esitamise tähtaeg. Menetlus asjas lõpetada. Tagastada kaebajale Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu riigilõiv lO(kümme) krooni. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallina Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul. 16.01.2006.a. kohtule saabunud kaebuses palub kaebaja kindlaks teha avalikõiguslikud suhted Haapsalu Linnavalitsuse ja Haapsalu Linnavaraametiga, tuvastada Haapsalu Linnavalitsuse ja Haapsalu Linnamajanduse AS-i õigusjärglase Haapsalu Linnavaraameti erastamistoimingute õigusvastasus ning mõista Haapsalu linnalt välja tekitatud kahju. Lisaks palub kaebaja ennistada mööda lastud menetlustähtaeg. Kaebaja märgib, et alates 23.04.1985.a. oli ta Haapsalu linnas Xxxxxxxx-62 asuva korteri käsutaja üürilepingu alusel. Erastamiseks avaldust ei esitanud, kuna Haapsalu Linnavaraamet lubas erastada korteri kaebaja nimele. Mingeid teateid seoses korteri erastamisega Haapsalu Linnavaraametist ega Haapsalu linnast ei tulnud. 8.11.1995.a. korraldusega nr 550 nimetas Haapsalu Linnavalitsus eluruumi Xxxxxxxx avalikult erastatavate eluruumide nimekirja ja kohustati MA Haapsalu Linnavaraametit läbi viima eluruumide nimekirjas olevate eluruumide müügi. 21.12.1995.a. avaldas Haapsalu Linnavaraamet ajalehes ,,Lääne Elu" eluruumide ja müügi tingimused. 24.01.1996.a. pandi korter enampakkumisele ning võitjaks osutus AS X. 2000.a. pöördus kaebaja Haapsalu linnapea poole, kes lubas kõik korda ajada, millest kaebaja järeldas, et tegemist on eksitusega. Augustis 2001.a. pöördus kaebaja poole O. I., kes teatas, et korter kuulub tema õele K. I.le, kes ostis selle ,,AS Xlt" ning septembris 2001.a. esitas ,,Haapsalu Linnavaraamet", käesoleval ajal Haapsalu Linnamajanduse AS, makseteatise K. I.i nimele. Kaebaja ei teadnud, et teda võidakse ära käsutada ea ja eesti keele oskuse puudumise tõttu, vaid eeldas Haapsalu linna ja Haapsalu Linnavaraameti ametnike õigusaktide tundmist, seaduslikku tegevust, heausksust.

Haapsalu Linnavalitsus on seisukohale, et kaebaja ei esita konkreetseid kuupäevi, millal ja missuguste toimingutega või Õigusaktidega tema õigusi rikuti, kuid fikseerib, et augustis 2001.a. on saanud teada Haapsalu Linnavalitsuse ja Haapsalu Linnavaraameti õigusvastastest toimingutest või õigusaktidest. 21.12.1995.a. avaldatud ajalehes ,,Lääne Elu" eluruumide müügi avalik enampakkumine võimaldas kaebajal astuda esimesi samma Õiguste kaitseks. Kaebus ei sisalda põhjusi, miks kaebaja jättis oma õigused rakendamata. Kaebetähtaeg hakkas kulgema 2001 .a. augustist, kui kaebaja sai oma õiguste rikkumisest teada, ning halduskohtumenetluse seadustiku(HKSM) § 9 lg 4 alusel lõppes 2004.a. augustis. Riigivastutuse seaduse § 31 lg 2 kohaselt, kui kaebaja suudab tõendada, et ta polnud oma õiguste rikkumisest enne 2001.a. augustit, oli viimane tähtaeg kahju hüvitamise kaebuse esitamiseks 01.01.2005.a. HKMS § 12 lg 3 sisalduva mõiste ,,mõjuv põhjus" sisustamisel peab kõhus arvestama eelkõige objektiivseid asjaolusid. Kaebaja väited, et ta on eakas ning ei oska eesti keelt, ei ole objektiivsed põhjused. 3 aastat on piisavalt pikk aeg saada aru oma Õigustest ja nende riivetest. Samuti ei saa arvestada asjaolu, et kaebaja ei realiseerinud oma kaebeõigust, kuna ei omanud täielikku ülevaadet võimalikest õiguste rikkumisest. Sügisel 2001.a. pöördumine Haapsalu Linnavalitsuse poole selgituse saamiseks ei ole objektiivne asjaolu, mis ei võtnud kaebajal ära kohustust olla tähelepanelik tähtaegade suhtes. Kaebaja oleks pidanud pöörama oluliselt suuremat tähelepanu oma õiguste kaitsele. Haapsalu Linnamajanduse AS leiab, et avalik-õigusliku suhte olemasolu kindlakstegemise nõude võib esitada tähtajatult (HKMS § 9 lg 6). Seega ei ole vaja avalik-õigusliku suhte kindlakstegemisel tähtaja ennistamist taotleda. Kaebaja pidi aru saama korteri erastamise võimatusest, kui O. I. pöördus 2001.a. augustis tema poole. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta ei pöördunud kohtusse seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamiseks peetud üksnes objektiivseid asjaolusid. Mõjuvaks põhjuseks ei saa olla soov lahendada tekkinud olukord kohtuväliselt. Kuna ühtegi objektiivset mõjuvat põhjust ei ole, siis tuleb jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata nõuetes, mis puudutavad õigusvastaste toimingute kindlakstegemise nõuet ja kahju hüvitamise nõuet. Kõhus leiab, et kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 12 lg 3 kohaselt rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse tähtaegset esitamist. Vastasel korral lõpetab kõhus menetluse. HKMS § 9 lg 5 kohaselt kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. HKMS § 9 lg 4 sätestab, et kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Kaebaja Õigusi rikub Haapsalu Linnavalitsuse 11.08.1995.a. korraldus nr 550 ning 24.01.1996.a. toimunud Xxxxxxxx - 62 müük avalikul enampakkumisel. Kaebusest nähtuvalt sai kaebaja Xxxxxxxx - 62 uuest omanikust K. I.t teada 2001.a. augustist. Seega pidi kaebaja teada saama ka korraldusest, millega pandi Xxxxxxxx - 62 avaliku enampakkumise erastamisele kuuluvate eluruumide nimekirja ning ise näitama üles aktiivset huvi oma õiguste rikkumise väljaselgitamiseks. Kaebaja eesti keele mitteoskamine ja kõrge vanus, ei ole mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kuna kaebus tuleb kaebajale tagastada, jätab kõhus läbi vaatamata kaebaja taotluse riigi Õigusabi saamiseks. Vastavalt HKMS §-le 84 lg 4 p-le 1 tuleb kaebajale tagastada tasutud riigilõiv 10 krooni. Kohtunik: D. Maastik