2-04-1632/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Andrus Miilaste sekretär Sigrid Huik Otsuse tegemise aeg ja koht

16. veebruar 2006.a Tartu Tsiviilasja number 2-04-1632 Viimase kohtuistungi aeg

30. jaanuar 2006. a Tsiviilasi X hagi M ja J vastu 5764,75 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: X ; hageja esindaja: Y ; kostja I: M; kostja II: J ;

RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS §-dest 435, 436, 438, 439, 441, 442 ja 452 kohus otsustas:

1. Hagi rahuldada.

2. Tuvastada üürilepingu kehtivus X e ja M vahel.

3. Välja mõista kostjatelt M ja J lt solidaarselt 5764,75 krooni X e kasuks.

4. Avaldada kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtukulude jaotus Välja mõista kostjatelt M ja J lt X e kasuks riigilõiv 680 (kuussada kaheksakümmend) krooni ja Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise kulu 200 (kakssada) krooni.

Edasikaebamise kord

Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja ja kostja M vahel oli üürisuhe alates 2001. a-st. Üürisuhte objektiks oli korter aadressiga, Tartu. 2002. a aprillis teatas M, et tema juurde kolis tema elukaaslane J . Samas majas vabanes suurem korter aadressiga, kuhu kostjad tahtsid kolida.

1. veebruaril 2003. a sõlmiti eluruumi üürileping eelnimetatud objekti suhtes J ga. Hageja oli teadlik, et kõnealuses korteris elavad mõlemad kostjad ning et tegu on elukaaslastega. Nii on üürilepingu kehtivuse ajal arvestatud üüri ja kõrvalkulusid kahe inimese kohta. Üüri tasus kõigil kordadel M ülekandega hageja kontole. Kostjate ja hageja vahel lõpetati üürileping 15. juunil 2003. a. Lepingu lõppemise seisuga oli üürivõlg 5612,85 krooni. Korteri üleandmisel sõlmiti hageja ja M vahel suuline kokkulepe, mille kohaselt M lubas võla maksegraafiku alusel tasuda. Hageja sai ühendust ka J ga, kes lubas M asemel võla tasuda, kuid ei teinud seda. 2003. a augusti alguses sõlmiti hageja ja M vahel uus maksegraafiku alusel võla tasumise kokkulepe. M tasus ainult esimese osamakse – 500 krooni. M poolt võla tasumise alustamine tõendab, et ta on end võlgnikuna tunnistanud. Tulenevalt eeltoodust palub hageja tuvastada sõlmituks üürileping M; välja mõista M ja J solidaarselt üürivõlg 5112,85 krooni; välja mõista M ja J solidaarselt viivis 651,90 krooni; jätta kohtukulud kostjate kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED M ei saanud kirjaliku vastuse nõuet ega sellega kaasnevaid dokumente kätte toimetada, kuna ta ei elanud ajutiselt antud aadressil. J elukoht on käesoleva hetkeni teadmata. Kostjad kutsuti kohtusse Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise teel.

KOHTUISTUNG Kohtuistungile ilmus kostjatest ainult M, kes teatas, et tema hagi ei tunnista. Kostja väitis, et kõik maksed, mis üürilepingu kehtivuse ajal tehti, on tehtud tema poolt. Seega on tema oma osa tasunud ja nüüd on J kord maksta. Hageja jäi oma seisukohtade juurde.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus tegi otsuse tuginedes järgmistele tõenditele:

1. 1. juunil 2001. a ühelt poolt X e ja teiselt poolt K ning M vahel sõlmitud eluruumi üürilepingule, Tartu suhtes (tl 9), mis tõendab, üürisuhte algust M ja X vahel;

2. 1. veebruaril 2002. a X e ja M vahel sõlmitud eluruumi üürilepingule (tl 10);

3. 1. veebruaril 2003. a X e ja J vahel sõlmitud eluruumi üürilepingule Tartu suhtes (tl 11), mis tõendab, üürisuhte olemasolu hageja ja J vahel;

4. Väljavõtetele X e konto liikumistest (tl 12-14), millest nähtub, et 4. aprillil 2003. a on M kandnud üle raha summas 2754,50 krooni ja 12. mail 2003. a summas 1000 krooni ning 15. augustil 2003. a 500 krooni;

5. 10. märtsil 2004. a M saadetud ettepanekule üürivõla tasumiseks.

VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Käesoleva lepingu näol on tegemist üürilepinguga.

Hageja väidab, et sisuliselt on üürileping sõlmitud nii J kui M. VÕS § 29 lg 1 ütleb, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 5 p 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist.

1. veebruaril 2003. a sõlmitud lepingust nähtub, et see on sõlmitud hageja ja J vahel. Sellest hoolimata oli hageja algusest peale teadlik, et korterisse elama asuvad isikud on elukaaslased ja võis seetõttu eeldada, et neil on ühine majapidamine, mistõttu nad vastutavad ühiselt maksete tasumise eest. M pole nimetatud väidet ka ümber lükanud. Analüüsides poolte käitumist peale lepingu sõlmimist, on näha, et just M, kes faktiliselt lepingupooleks ei olnudki, on üürisuhtest tulenevaid makseid tasunud. Ka peale üürisuhte lõppemist oli M see isik, kes võlgnevust tasuma hakkas. Järelikult on ilmne, et ka M pidas end üürisuhtest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavaks. Isik ei ole ka nimetatud asjaolu vastu vaielnud, vaid on selle omaks võtnud. Lepingut tõlgendanud, leiab kohus, et lepingu poolteks on nii J kui M.

VÕS § 65 lg 1 alusel , et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Käesoleval juhul on J ja M näol tegemist solidaarvõlgnikega ehk teisisõnu isikutega, kes peavad koos või eraldi hoolitsema kohustuse täitmise eest võlausaldaja ees. Võlausaldaja võib nõuda võla tasumist solidaarvõlgnikelt koos või kummaltki eraldi. Solidaarvõlgnike omavahelised kokkulepped kohustuse täitmise osas ei ole võlausaldajale siduvad, nii et asjaolu, et M on kogu aeg ise kõiki makseid tasunud ning J pole midagi maksnud, ei mängi siinkohal rolli – ikkagi on mõlemad kostjad kuni kohustuse täitmiseni selle eest vastutavad. Lähtudes eelnevast, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ja kostjatelt hagiavalduses nõutud summa hageja kasuks välja mõista.

Siiski tahab kohus juhtida tähelepanu M õigustele. VÕS 69 lg 1 ütleb, et omavahelistes suhetes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 69 lg-le 2, mille kohaselt läheb võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas, üle solidaarkohustuse täitnud võlgnikule. Eeldusel, et kostjad peavad tasuma makseid võrdsetes osades, on M õigus J pool kõigist nimetatud üürisuhte jooksul tehtud maksetest sisse nõuda nii pea, kui ta on kogu võla hageja ees likvideerinud.

VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

5115,85-krooniselt võlasummalt nõuab hageja viivist 651,91 krooni. Kostja viivisenõudele vastu ei vaidle. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning see kostjatelt hageja kasuks välja mõista.

KOHTUKULUDE JAOTUS

1. jaanuaril 2006. a jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamisseaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kehtib kohtukulude jaotamisel 31. detsembrini 2005. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS §-dele 47 ja 48 tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtukulud, milleks on riigilõiv 680 krooni ja Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise kulu 200 krooni. Kohus leiab, et nimetatud on kohtukulud on olnud vajalikud ja põhjendatud, mistõttu tuleb need kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Kohtunik