3-05-633/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-05-633

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Halduskohus Jõhvi Kohtumaja ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD

04.08.2005 esitas Lääne- Viru maavanema ülesannetes maasekretär T.M protesti Jõhvi Halduskohtule Vihula Vallavalitsuse 31.03.2004 korralduse nr 177 ja Vihula Vallavolikogu

12. mai 2004 otsuse nr 211 tühistamiseks. 11.06.2003 on Vihula Vallavolikogu oma otsusega Kohtuasja number 3-05-633 ( endine nr. 3-188/ 2005) Kohtuotsuse kuupäev 15.02.2006 Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuasi

Protsessiosalised

Resolutsioon

31.01.2006 Rakvere

Lääne- Viru maavanema ülesannetes maasekretär T. M protest Vihula Vallavalitsuse 31.03.2004 korralduse nr 177 ja Vihula Vallavolikogu 12. mai 2004 otsuse nr

211 peale. Taotlus esialgseks õiguskaitseks - peatada Vihula Vallavolikogu 12. mai 2004 otsuse nr 211 kehtivus.

Protesti esitaja Lääne- Viru maavanema esindaja maasekretär T.M Vastustaja Vihula Vallavolikogu esindaja A.V ja Vihula Vallavalitsuse esindaja E.T

Jätta protest rahuldamata

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu, teatades kirjalikult päeva jooksul arvates kohtuotsuse teatavaks tegemisest kaebuse esitamisest ja esitades 30 jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik.

3-05-633

nr 107 algatanud detailplaneeringu xxxxx külas xxxxx kinnistul. Vihula Vallavolikogu 12. mai 2004 otsusega nr 211 kehtestati xxxxx kinnistu detailplaneering xxxxx külas (katastritunnus xxx:xxx:xxx). Maavanem leiab, et halduskohtus protestitud haldusaktide kujul ei ole tegemist menetlusnõuete rikkumisega HMS § 58 tähenduses, vaid vald on läinud eelnimetatud korralduse ja otsuse vastuvõtmisega vastuollu planeerimisseaduse ühe põhimõttega, mis seisneb asjast huvitatud isikute kaasamises, erinevate seisukohtade arvessevõtmise võimalikkuse kaalumisel ja erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel ning tegema temast oleneva, et lahendada isikute-näiteks piirinaabrite vahelisi erimeelsusi.

Planeeritavale alale on planeeritud puurkaev, mille asukohta pole kooskõlastatud keskkonnateenistusega. Maavanem taotleb protestis esialgset õiguskaitset- Vihula Vallavolikogu 12. mai 2004 otsuse nr 211 kehtivuse peatamist. Jõhvi Halduskohtu 05.08.2005 kohtumäärusega jäeti protesti esitaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Määrus on seadusjõus. Vastustaja Vihula Vallavolikogu leiab, et volikogu 12. mai 2004 otsus nr 211 “Detailplaneeringu kehtestamine xxxxx maaüksusel xxxxx külas” on kooskõlas seadusega ja selle tühistamiseks puudub seaduslik alus ( t.lk 28 jj).

Alusetu on ka väide valla ebapiisava tegevuse kohta detailplaneeringu avalikustamisel ja maa-ala naabrite kaasamisel. Detailplaneering on koostatud üldises korras, mis ei nõua naaberkruntide omanike kooskõlastusi. Detailplaneering on läbinud seaduses ettenähtud avalikustamise, mille käigus oli asjast huvitatud isikutel võimalus esitada vastuväited. Avalikustamise perioodil ei laekunud ühtegi vastuväidet. Vihula vald on seisukohal, et piirinaabri kooskõlastuse puudumine ei saa käesoleval juhul olla detailplaneeringu tühistamise aluseks.

Avaliku arutelu kohta on koostatud 29.04.2004 protokoll, millest nähtub, et arutelust võtsid osa vallavanem A. K, keskkonnaspetsialist P.T ja abivallavanem E.O. Huvitatud isikuid kohale ei tulnud. Samuti oli Vihula vald vastustajaks halduskohtus V.L esindaja poolt algatatud haldusasjas, mille menetlus on lõppenud. Jõhvi Halduskohtu 31.01.2005 määrusega (kohtuasi 3-286/2004 ) jäeti kaebuse taotlus tähtaja ennistamiseks rahuldamata seoses tähtaja ennistamiseks mõjuvate põhjuste puudumisega ning menetlus asjas lõpetati. Tartu Ringkonnakohtu 9.märtsi 2005 määrusega (haldusasi 2-3-125/05) jäeti erikaebus rahuldamata.

Riigikohus ei võtnud 27.04.2005 määrusega erikaebust menetlusse. Seega oli ka huvitatud isikute kaasamise nõue täidetud nende eneste aktiivse vaidluses osalemise kaudu. xxxxx ja xxxxx kinnisasjad asuvad Lahemaa Rahvuspargi territooriumil. Detailplaneering, sh planeeritavale maa-alale kavandatava puuraugu asukoht on kooskõlastatud 08.03.2004 nr 3-8/356-1 Lahemaa Rahvuspargi Administratsiooniga. Kohtuistungil esitas A.V taotluse menetluse lõpetamiseks volikogu otsuse nr 211 tühistamise nõudes, kuna V.L kaebuses on Jõhvi Halduskohtu 31.01.2005 määrusega (kohtuasi 3- 286/2004 ) menetlus lõpetatud.

V.L kaebuse taotlus tähtaja ennistamiseks jäeti rahuldamata seoses tähtaja ennistamiseks mõjuvate põhjuste puudumisega. Maavanema esindaja T.M märkis, et maavanem ei ole osalenud haldusasja 3-286/2004 arutamisel ning seetõttu soovib haldusasjas sisulist lahendit.

KOHTU PÕHJENDUSED

Esitatud protest on lubatud, kuid on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus tugineb toimiku nr 3-05-633 ( endine nr. 3-188/ 2005), kohtuasja nr 3-286/2004 materjalidele ja kohtuistungi protokollile. Protesti esitaja on kohtule esitanud tühistamiskaebuse. Halduskohus peab alati kontrollima kaebeõiguse olemasolu. Ka vaidlustatud haldusaktidele ja haldustoimingule õigusliku hinnangu andmisel on primaarne kaebuse esitaja õiguste

3-05-633

rikkumise olemasolu. Halduskohtuliku kaebeõiguse üldregulatsiooni sisaldavast HKMS § 7 lg-st 2 tuleneb, et protesti võib halduskohtusse haldusakti või toimingu peale esitada asutus või ametnik, kellele see õigus on antud seadusega. Vabariigi Valitsuse seaduse § 84 p.10, § 85 -maavanem teostab järelevalvet omavalitsusüksuste volikogude ja valitsuste üksikaktide (otsuste, korralduste, käskkirjade) vastavuse üle põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile. Maavanemal on õigus esitada halduskohtule protest tulenevalt VVS § 84 p.10 ja § 85. Maavanem on protestinud Vihula Vallavolikogu 12. mai 2004 otsuse nr 211 “Detailplaneeringu kehtestamine xxxxx xxxxx külas (katastritunnus xxx:xxx:xxx)” ning lisaks ka Vihula Vallavalitsuse 31.03.2004 korralduse nr 177 „ maaüksuse xxxxx xxxxx külas detailplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine“. Käesoleva kohtuvaidluse põhjusteks on eeskätt protestis esitatud seisukoht, et kohalik omavalitsus on otsuste vastuvõtmisel läinud vastuollu planeerimisseaduse ühe põhimõttega, mis seisneb asjast huvitatud isikute kaasamises, erinevate seisukohtade arvessevõtmise võimalikkuse kaalumisel ja erinevate huvide vahel tasakaalustatud lahenduse leidmisel. Tegema temast oleneva, et lahendada isikute-näiteks piirinaabrite vahelisi erimeelsusi ning kuna planeeritavale alale on planeeritud puurkaev, mille asukohta pole kooskõlastatud keskkonnateenistusega, tuleb protestitud haldusaktid tühistada. 2003. aasta 1. jaanuaril jõustunud PlanS § 26 lg 1 sätestab: "Planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi." Tsiteeritud säte laiendab oluliselt isikute kaebeõigust võrreldes kuni

31. detsembrini 2002 kehtinud Planeerimisja ehitusseadusega. Selle varasema seaduse § 26 lg 1 nägi ette kehtestatud planeeringu vaidlustamiseks selgesõnalise kaebeõiguse üksnes neile isikutele, kelle kirjalikke ettepanekuid avaliku väljapaneku ja järelevalve käigus ei arvestatud. Kehtiva PlanS § 26 lg 1 sõnastusest ilmneb selgesõnaliselt, et kohtusse pöördumise õigus kehtestatud planeeringu vaidlustamiseks on isikul kahel juhul: 1) kui ta leiab, et planeeringu kehtestamise otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga; 2) kui selle planeeringu kehtestamise otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. PlanS § 26 lg 1 järgi pole kohtusse pöördumise aluseks üksnes isikute õiguste rikkumine või vabaduste piiramine, vaid see säte annab selgesõnaliselt võimaluse kohtusse pöördumiseks ka isikutele, kes leiavad, et planeeringu kehtestamise otsus on õigusvastane. Seega võib PlanS § 26 lg 1 alusel planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse pöörduda igaüks, kes leiab, et see otsus on õigusvastane, ning olenemata sellest, kas see otsus tema õigusi rikub või tema vabadusi piirab. Sellise isiku poolt esitatud kaebuse puhul ei pea halduskohus kaebuse rahuldamise või mitterahuldamise otsustamisel kontrollima seda, kas vaidlustatud akt tema õigusi rikub või vabadusi piirab. Antud detailplaneering on koostatud üldises korras, mis ei nõua naaberkruntide omanike kooskõlastusi. Detailplaneering on läbinud seaduses ettenähtud avalikustamise, mille käigus oli asjast huvitatud isikutel võimalus esitada vastuväited. Avalikustamise perioodil ei laekunud ühtegi vastuväidet. Piirinaabri kooskõlastuse puudumine ei saa käesoleval juhul olla detailplaneeringu tühistamise aluseks. xxxxx ja xxxxx kinnisasjad asuvad Lahemaa Rahvuspargi territooriumil. PlanS § 22 lg 3 kohaselt ei laiene detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord looduskaitse all olevatele maa-aladele. Maavanema ettepanekus viidatakse PlanS § 4 lg 2 p 2 rikkumisele. Kuid detailplaneeringu kohustuslikud kooskõlastused määrab PlanS § 17 lg 2 p 3. Seadus sätestab, et enne planeeringu käesoleva seaduse § 18 kohast vastuvõtmist kooskõlastab planeeringu

3-05-633

koostamist korraldav maavanem või kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja detailplaneeringuvastava riigiasutusega või kaitseala valitsejaga, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatav ala. Sama paragrahvi lg 3 p 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata juhtudel määrab planeeringu riigiasutuste või maakonna keskkonnateenistusega kooskõlastamise vajaduse: kehtestatud üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringule – kohalik omavalitsus. PlanS § 18 sätestab planeeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku. Planeeringu avalikku väljapanekut korraldab kohalik omavalitsus, kes teatab vastavas ajalehes planeeringu avaliku väljapaneku koha ja aja. Haldusasja materjalide kohaselt avaldas Vihula vallavalitsus vastava kuulutuse 08.04.2004 ajalehes “Virumaa Teataja” . Avaliku väljapaneku kestus on detailplaneeringutel kaks nädalat (antud planeeringul oli avaliku väljapaneku kestus 15.-29.04.2004). Vastavalt PLS § 20 on igal isikul õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Kinnistu xxxxx avaliku väljapaneku kestel ei laekunud ühtegi ettepanekut ega vastuväidet. Avaliku arutelu kohta on koostatud 29.04.2004 protokoll. Huvitatud isikuid kohale ei tulnud. Haldusasja materjalide järgi on Jõhvi Halduskohus haldusasjas 3-286/ 2004 31.01.2005 jätnud kaebuse esitaja L.L taotluse kohtusse pöördumise tähtaja ennistamiseks Vihula Vallavolikogu 12. mai 2004 otsuse nr 211 “Detailplaneeringu kehtestamine xxxxx xxxxx külas (katastritunnus xxx:xxx:xxx)” tühistamiseks rahuldamata, seoses kaebuse esitamise tähtaja rikkumisega ja tähtaja ennistamiseks mõjuvate põhjuste puudumisega ning lõpetanud asjas menetluse. Haldusasja menetluses osalesid L.L, tema esindaja V.L, Vihula Vallavolikogu esindajad E.T, L.L, T.N, kolmandad isikud K.K ja Rafiko OÜ (10242709) juhataja S.K. Nimetatud Jõhvi Halduskohtu kohtumäärus jõustus 27.04.2005 Riigikohtu määrusega nr 3-7-1-3-156. Seega on õige vastustaja seisukoht, et antud planeeringuvaidluses oli huvitatud isikute kaasamise nõue täidetud nende eneste aktiivse haldusvaidluses osalemise kaudu.

Detailplaneering, sh planeeritavale maa-alale kavandatava puuraugu asukoht on kooskõlastatud 08.03.2004 nr 3-8/356-1 Lahemaa Rahvuspargi Administratsiooniga ( 3-05-

633 T.lk11). Vastavalt Lahemaa Rahvuspargi Administratsiooni põhimäärusele on Lahemaa Rahvuspargi Administratsioon Keskkonnaministeeriumi poolt hallatav riigiasutus. Administratsioon on Vabariigi Valitsuse määratud kaitstavate loodusobjektide valitseja. Administratsioon teostab seaduses sätestatud ulatuses ja korras täidesaatvat riigivõimu. Administratsioon kaitstava loodusobjekti valitsejana kooskõlastab loodusobjekti kaitseeeskirjas sätestatud juhtudel ja korras kaitsealal kavandatava tegevuse.

Seetõttu on alusetu maavanema väide, et planeeritava puurkaevu asukohta pole kooskõlastatud keskkonnateenistusega. Kirjeldatu alusel ei kuulu antud asjas menetlus lõpetamisele, vaid kohus jätab protesti rahuldamata. Protsessiosalised ei ole kohtule esitanud kohtukulude nõuet, seetõttu jäävad kohtukulud nende endi kanda.

Kohus kohaldas Halduskohtumenetluse seadustiku §- e 25, § 26 lg 1 p 6, 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4, lg 5, 92 lg 1

Ülle Polluks Kohtunik

3-05-633

Kohtuotsus jõustus 30.05.2006.a Tartu Ringkonnakohtu 24.04.2006 otsusega nr 3-05-633.

Ülle Polluks Kohtunik