3-05-6/3 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Ruth Virkus ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 9.veebruar 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-6 Haldusasi

R. S. kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo 30.09.2004 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 9612 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 16.09.2005 otsus haldusasjas nr 3- 12/2005 Menetluse alus ringkonnakohtus

R. S. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja R. S. Vastustaja Eesti Riiklik Autoregistrikeskus

RESOLUTSIOON

Jätta R. S. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.09.2005 otsus nr 3-12/2005 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Tallinna büroo 30.09.2004 otsusega nr 9612 peatati liiklusseaduse (LS) § 413 lg 4 alusel R. S. mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks. Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses palus R. S. tühistada ARK 30.09.2004 otsuse nr 9612. Kaebaja väitel on vaidlustatud haldusakt ebaselge ja motiveerimata. Kaevatavat haldusakti ei tehtud kaebajale nõuetekohaselt teatavaks. Kaebajale ei antud võimalust olla ära kuulatud, millega rikuti hea halduse põhimõtet. Vaidlustatud haldusakt on kaalutlusvigadega. Kaebaja pani LS § 413 lõikes 4 nimetatud väärteod toime novembris ja detsembris 2002 ning septembris 2004. Juhtimisõiguse oleks saanud peatada üheks või kolmeks kuuks esimese või teise rikkumise eest, kuid seda ei tehtud. Oleks ARK peatanud juhtimisõiguse esmalt üheks või kolmeks kuuks, oleks see olnud kaebaja

3-05-6

2(4) põhiõigusi oluliselt vähem riivav ning ära hoidnud järgmised rikkumised. Kuna kolmas juhtimisõiguse peatamist võimaldav rikkumine leidis aset rohkem kui poolteist aastat peale kahte esimest samalaadset rikkumist, on juhtimisõiguse peatamine kuueks kuuks ilmselgelt ebaproportsionaalne. Juhtimisõiguse peatamise aluseks olevate varasemate, 2002.a. novembris ja detsembris toimepandud väärtegude eest määratud karistused olid viimase õigusrikkumise hetkeks karistusregistrist kustutamata kohtutäituri vea tõttu.

Vastustaja kaebusega ei nõustunud. R. S. karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Kaebajal on kolm kehtivat karistust LS § 7422 lg 2 rikkumise eest: 19.11.2002 (otsus jõustus 05.12.2002, täideti 04.12.2002), 15.01.2003 (rikkumine pandi toime 15.12.2002, otsus jõustus 30.01.2003 ja täideti 04.09.2003) ning 10.09.2004 (otsus jõustus 26.09.2004 ja täideti 27.09.2004). Veel on kaebajat karistatud rahatrahviga LS § 7422 lg 1 rikkumise eest: 12.01.2003 (otsus jõustus 28.01.2003) ja 03.03.2003 (otsus jõustus 19.03.2003) ning LS § 7433 rikkumise eest 29.05.2004 (otsus jõustus 14.06.2004).

Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata järgmistel motiividel: HMS § 58 kohaselt vormija menetlusvead ei too kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist, kui need rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vaidlustatud haldusaktis on märgitud selle andmise faktiline ja õiguslik alus, haldusakt on piisavalt selge ja üheselt mõistatav. Asjaolu, et juhtimisõiguse peatamise otsuses ei ole märgitud konkreetselt kõik kaebaja rikkumised ja karistused, ei ole takistanud kaebajat otsusest aru saamast ning seda otsust halduskohtus vaidlustamast. LS § 413 lg 4 kohaselt peatab juhiloa väljaandnud asutus juhtimisõiguse kuueks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud käesoleva seaduse § 745 või § 7422 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 järgi kustutakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest määratud rahatrahvi täitmisest on möödunud üks aasta. Sama seaduse § 26 lg 5 näeb ette, et kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb ning sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhija lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Karistusregistri andmetest nähtub, et kaebajat on 10.09.2004 karistatud kolmandat korda LS § 7422 lg 2 rikkumise eest, karistusotsused on jõustunud ja kehtivad. 15.12.2002 toimepandud LS § 7422 lg

2 rikkumise eest määratud rahatrahv tasuti 30.09.2003 (kaebaja väitel 04.09.2003) ja karistusandmed oleks kustunud 30.09.2004 (04.09.2004) juhul, kui kaebaja ei oleks enne septembrit 2004 pannud toime uut väärtegu. Kaebaja pani aga 29.05.2004 toime väärteo, mis tõi kaasa karistusandmete kustutamise tähtaja katkemise ja karistusandmete kustutamise üheaastane tähtaeg hakkas uuesti kulgema alates 14.06.2004, mil kaebaja tasus 29.05.2004 toime pandud väärteo eest määratud rahatrahvi. Tähtaja uuesti kulgemise algust alates 14.06.2004 ei oleks saanud mõjutada ka asjaolu, kui karistusregistrisse oleks olnud 15.12.2002 toimepandud LS § 7422 lg 2 rikkumise eest trahvi tasumise (so karistusotsuse täitmise) kuupäevaks märgitud kaebaja väidetud 04.09.2003. Riigikohtu üldkogu on oma lahendites (nr 3-4-1-10-04, nr 3-4-1-2-05) märkinud, et mootorsõidukijuhil on võimalik hästi ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase tegevusega kaasnevad ning väärteomenetluse käigus ennast selle eest kaitsta. Tulenevalt sellest, et liiklusseaduses sätestatud juhtudel on juhtimisõiguse peatamine kohustuslik, ei saa jätta ARK juhtimisõigust peatamata. Seaduses on üheselt määratud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg ja isiku arvamus ei saa sisuliselt mõjutada ARK poolt tehtavat otsust ning seega ei ole ka põhjendatud isiku ärakuulamine neis küsimustes. ARK peab kontrollima juhtimisõiguse peatamise vormistamisel, kas isikul on kehtiv juhtimisõigus, kas karistusotsus on jõustunud, kas varasemad karistused on kehtivad, kas isik kasutab sõidukit seoses invaliidsusega, ning need asjaolud on kergesti tuvastatavad ka isikut ära kuulamata. Kaebajat ei kuulatud ära enne vaidlusaluse otsuse tegemist,

3-05-6

3(4) kuid riive on proportsionaalne ega toonud kaasa juhtimisõiguse peatamise ebaõige otsuse tegemise. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et tema suhtes esineb LS § 41 lg 3 p 5 sätestatud juhtimisõiguse peatamist välistav asjaolu (invaliidsus). Juhtimisõiguse peatamise otsustamist ei mõjuta võimalik töösuhte lõpetamine kaebajaga ega kaebuses väidetud perekonna ülalpidamise kohustus. Kohtuistungil selgus, et kaebaja on vallaline ning perekonna all on silmas peetud pensionäridest vanemaid.

PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

Apellatsioonkaebuses leiab R. S., et halduskohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt kohtumenetluse norme. ARK Tallinna büroo 30.09.2004 otsuse nr 9612 näol on tegemist ebaproportsionaalse ja kaalutlusvigadega haldusaktiga. Vaidlustatud haldusakt riivab intensiivselt kaebaja põhiõigusi ja vabadusi. Viimane kaebaja poolt toime pandud LS § 413 lõikes 4 nimetatud rikkumine leidis aset rohkem kui aasta tagasi septembris 2004 ja eelviimane detsembris 2002. Arvestades, et kolmas vastav rikkumine on toime pandud rohkem kui poolteist aastat peale kahte esimest samalaadset rikkumist, on juhtimisõiguse peatamine kuueks kuuks ilmselgelt ebaproportsionaalne. Kohus, rikkudes kohtumenetluse norme, ei ole seda kaebaja väidet analüüsinud ega hinnanud. Vaidlustatud haldusakt on välja antud kaalutlusvigadega ning väär on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole ARK-l õigust otsustada juhtimisõiguse peatamise üle või peatamise ajalise kestuse üle. Detsembris 2002 pani kaebaja toime teise LS § 7422 lg 2 rikkumise ning ARK-l oli õigus ja kohustus peatada juhtimisõigus üheks kuuks. ARK seda ei teinud. Kaebajat ei saa panna vastutavaks selle eest, et ARK-le 2002.aastal vastavaid dokumente ei edastatud. 2002.aastal juhtimisõiguse peatamine üheks kuuks oleks olnud proportsionaalne ja preventiivne. Haldusorgan on kasutanud kaalutlusõigust vastavalt oma mugavusele ja suvale, olles meelestatud peatada juhtimisõigus alles kolmanda rikkumise ilmnemisel ning seda koheselt kuueks kuuks. Juhtimisõiguse peatamisele üheks kuuks kaebaja vastu ei vaidleks. Kohus rikkus kohtumenetlusnorme sellega, et jättis tähelepanuta ega arvestanud otsuse tegemisel kaebaja väidet, et juhtimisõiguse peatamise otsust ei ole kaebajale nõuetekohaselt teatavaks tehtud.

ARK vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta. Vastustaja leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja selle tühistamiseks ei ole põhjust. Liiklusseaduse reguleerimisala on liikluse korraldamine ja liiklusohutuse tagamine. Juhtimisõigus on eriõigus, mis antakse teatud tingimuste täitmisel ja mille kasutamisel tuleb järgida üldkehtivaid liikluseeskirju. Juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel ei ole ARK-le antud diskretsiooni teostamise õigust ning apellandi vastupidine seisukoht on väär. Kaebaja väitel töötab ta taksojuhina, seega kehtivad tema suhtes kõrgendatud nõudmised liikluskultuuri tundmise osas. Kaebajat on aga alates märtsist 2002 karistatud 10-l korral liiklusalaste rikkumiste eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus kohaldanud vääralt materiaalõiguse ja protsessiõiguse norme ning see on viinud asja ebaõigele otsustamisele. Ringkonnakohus apellandiga ei nõustu ja leiab, et ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks alust. Kuna halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi ( TsMS § 654 lg 6). Vaidlustatud haldusakt on antud 30.09.2004, kaebus kohtule esitati 03.01.2005. Seisukoha menetlusnormide rikkumisest haldusakti teatavakstegemisel võttis kohus 27.05.2005 määruses, lugedes kaebuse tähtaegse olevat. Otsuse tegemisel puudus kohtul vajadus selle küsimuse juurde tagasi tulla. ARK otsuse õiguspärasust ei mõjuta asjaolu, kuidas tehti haldusakt kaebajale teatavaks ja kas seejuures järgiti kõiki seadusest tulenevaid nõudeid. Teatavaks tegemisest võib sõltuda haldusakti peale edasikaebamise tähtaeg, samuti isiku suhtes otsuse täidetavaks muutumise tähtaeg,

3-05-6

4(4) kuid võimalikud menetlusnormide rikkumised haldusakti teatavakstegemisel või kättetoimetamisel ei muuda vaidlustatud haldusakti iseenesest seadusevastaseks. Käesolevasse vaidlusesse ei puutu apellandi väide, et ARK oleks pidanud juba detsembris 2002 toimepandud rikkumise eest määratud karistusotsuse jõustumisel peatama juhtimisõiguse LS § 413 lg 2 alusel. Vastavalt LS § 28 lõikele 3 on juhtimisõiguse saamise eelduseks liiklusalaste õigusaktide tundmine. Ka väärteomenetluse regulatsioon tagab isiku teavitamise sellest, et väärteomenetluses tehtav karistusotsus toob endaga kaasa juhtimisõiguse peatamise.

Juhtimisõiguse peatamine on üheselt ja siduvalt ette nähtud LS § 413 lõigetes 1-8. Vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel on ARK lähtunud Põhja Politseiprefektuuri 10.09.2004 otsusest 2314,04,025006 R. S. 660 kr suuruse rahatrahviga karistamise kohta LS § 7422 lg 2 järgi. Selles väärteoasjas tehtud ja 26.09.2004 jõustunud otsuse saatis väärteomenetleja ARK-le, kes LS § 413 alusel oli kohustatud kaebaja juhtimisõiguse peatama. Kuna kaebajat oli 10.09.2004 juba kolmandat korda karistatud LS § 7422 lg 2 rikkumise eest ning tal oli kaks kehtivat karistust samaliigilise rikkumise eest, siis ARK pidi lähtuma LS § 413 lg-st 4 ja peatama juhtimisõiguse kuueks kuuks, sest see säte ei näe ette muid juhtimisõiguse peatamise tähtaegu kui ainult kuus kuud.

Sellest tulenevalt on alusetu väita, et ARK oleks kaalutlusõiguse alusel saanud vaidlustatud haldusaktiga peatada juhtimisõiguse üheks kuuks. Seaduses on üheselt määratud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg ning asjaolu, et kaebaja suhtes võis esineda õiguslik alus juhtimisõiguse peatamiseks juba jaanuaris 2003, kui jõustus teine LS § 7422 lg 2 rikkumise eest tehtud karistusotsus, vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ei mõjuta. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kaebajat aprillis 2002 karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest mitte vähem kui 20 km/h mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega (HÕS § 94 lg 2) üheks kuuks, kuid sellele vaatamata pani ta poole aasta pärast, so novembris ja detsembris 2002 toime uued samaliigilised rikkumised.

Eeltoodu alusel ei ole tõsiselt võetav apellandi väide, et juhtimisõiguse peatamine jaanuaris 2003 oleks sundinud teda oma käitumise üle järele mõtlema ja seeläbi oma edasist käitumist parandama. Kuigi seadusandja ei ole andnud võimalust ARK-l kaalutleda, kas ja milliseks tähtajaks juhtimisõigus peatada, vaid on kehtestanud selles küsimuses imperatiivse normi, ei esine ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul kaebaja õiguste ebaproportsionaalset riivet. Vastustaja on õigesti märkinud, et taksojuhina töötamise olulisemaks eelduseks on sõiduki kui suurema ohu allika turvalise juhtimise oskus.

Juhtimisõiguse peatamine kuueks kuuks on proportsionaalne toime pandud teo raskuse ja laadiga. Kaebajat on karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest alates oktoobrist 2002 kokku seitsmel korral ning ükski karistus ei ole kustunud, mistõttu on põhjendatud haldussunni kohaldamine. Ringkonnakohus leiab, et ka 01.10.2005 jõustunud liiklusseaduse muudatused, mis käsitlevad juhtimisõiguse peatamist, ei anna alust vaidlustatud haldusakti tühistamiseks. LS § 413 tunnistati küll alates nimetatud kuupäevast kehtetuks, kuid liiklusseadust täiendati rakendussätetega.

LS § 773 lg 3 kohaselt isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud 1 kuni 12 kuuks enne 01.10.2005 kehtinud LS § 413 alusel, kehtib otsuses märgitud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg.

Kohtunikud Oliver Kask Ruth Virkus Silvia Truman