2-05-16227/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-16227 (endine number 2/228-23399/05) Tsiviilasi R M hagi A M vastu elatusraha suuruse muutmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja R M (isikukood XXX elukoht XXX) kostja A M (isikukood XXX, elukoht XXX) kostja esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Kohtuistungi toimumise aeg 24. jaanuar 2006.a Istungil osalenud isikud hageja R M kostja A M kostjale määratud korras esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob RESOLUTSIOON Jätta R M hagi A M vastu elatusraha suuruse muutmiseks rahuldamata.

Kohtukulude jaotus: Välja mõista R M`lt menetluskulud, milleks on riigilõiv 1000,00 (üks tuhat) krooni riigituludesse (Rahandusministeerium a/a 10220034796011 Aktsiaseltsis SEB Eesti Ühispank või 221023778606 Aktsiaseltsis Hansapank, viitenumber 2900072123).

Välja mõista R M`lt kohtukuluna postikulu 124,40 krooni (ükssada kakskümmend neli krooni ja nelikümmend senti) Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 Aktsiaseltsis SEB Eesti Ühispank või 221023778606 Aktsiaseltsis Hansapank, viitenumber 2800049777.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

2 viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Esitatud asjaolud 24.08.2005.a esitas R M Tallinna Linnakohtule hagi A M vastu, milles palub vähendada Tallinna Linnakohtu 05.08.2005.a otsusega tsiviilasjas nr. 2/287-82/05 välja mõistetud elatisesummat 2100 kroonilt 1000 kroonini kuus. Hagiavalduse kohaselt käib A M tööl. Sel ajal, kui kostja töötab, on laps kostja vanemate pideva hoolitsuse ja järelevalve all. See viitab asjaolule, et kostjat toetavad materiaalselt ka tema vanemad. Hagejal ega tema abikaasal sellist toetust ei ole, kuna hagejal pole vanemaid, hageja abikaasa vanemad aga elavad Venemaal. Hageja peres on neli kooliealist last, kellest ühe on hageja lapsendanud. Üks laps on invaliid ja vajab pidevat hoolt ja järelevalvet teiste poolt, mistõttu pole hageja abikaasal võimalik tööl käia. Hageja abikaasa haige lapse hooldamist kompenseerib riik ainult 400 krooniga kuus. Asjaolu, et hageja abikaasa läks õppima tasulisse massaažikooli ainult selleks otstarbeks tema ema poolt kingitud rahaliste vahendite arvel, ei tohiks olla hageja perekonna materiaalse heaolu tunnistuseks. Massažikooli õppima mineku põhjuseks oli soov osutada pidevalt professionaalst meditsiinilist abi haigele lapsele, samuti sobis hageja abikaasale kursuste läbiviimise aeg, kuna õppus toimus nädalavahetustel, kui keegi pereliikmetest viibis kodus. Hageja on ainuke pereliige, kes on suuteline tööga teenitud rahaliste vahenditega ülal pidama vähekindlustatud paljulapselist perekonda ja kindlustama neile teiste perekondadega võrreldes võrdväärsematki elamist. Praegusel momendil on hageja abikaasa rase, mistõttu on oodata, et uue lapse sünniga suurenevad hageja perekonna materiaalsed vajadused veelgi. Hageja väiteil on kostja materiaalsed tingimused paremad kui hagejal – kostjal on 3-toaline remonditud korter heas majas, samas kui hageja pere elab endise ühiselamu hoones 2-toalises korteris, mis vajab remonti. Hageja perekonna materiaalse kindlustatuse tase asub allpool vaesuse piiri ka tänu tema poolt kostjale makstavale elatisele summas 2100 krooni. Eeltoodu alusel palub R M vähendada kohtu poolt välja mõistetud elatise summat ning mõista A M kasuks välja igakuine elatis summas 1000 krooni.

Vastuväited hagile Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et kohtu poolt 05.augusti 2005.a. otsusega väljamõistetud elatis summa 2100 krooni ei ole suur, vaid pigem väike. Kostja kasvatab last üksinda. Hageja on praeguseks juba viiendat korda abielus, eelnevatest abieludest on tal 3 last, kuid elatist ta neile ei maksa. Kostja arvestuste kohaselt kulub tal tütar V ülalpidamisele 6905 krooni kuus, millest lasteaiale kulub 500 krooni, korteriüürile talvel 600 krooni (ühele inimesele) ja suvel 333 krooni (ühele inimesele), elektrile 90 krooni (ühele inimesele), telefonile 100 krooni, toidule 3100 krooni, transpordile 300 krooni, kuna laps on väike ja tihti peab teda viima autoga arstile, hügieenitarvetele 300 krooni, riietele (aluspesu, sokid, sukkpüksid jne) 115 krooni, pealisriietele 800 krooni, jalatsitele 300 – 700 krooni ning lasteaia õppematerjalidele 500 krooni. Kostja sõnul saavad hageja ja ta abikaasa saavad kuus kokku 12 000 – 15 000 krooni, millele lisanduvad paljulapselise pere abirahad. Kostja sissetulekuks on vastuväite kohaselt laste abiraha 1200 krooni kuus, samuti aitab kostjat aeg-ajalt tema ema.

Kohtuistungil Hageja jääb esitatud nõude juurde ning palub hagi rahuldada. Hageja palub arvestada asjaolu, et perre sünnib veel üks laps, samuti seda, et hageja poeg RM on Moskvas ning temale maksab hageja vabatahtlikult elatist. Hageja möönab, et RM on Eesti kodanik ja seetõttu saab hageja poeg RM lastetoetust 300 krooni. Samuti möönab hageja, et ta ei ole seda raha iga kord Reinart`ile saatnud. Kui kostja pöördus kohtutäituri poole, sest hageja ei täitnud väidetavalt kohtuotsust, esitas kohtutäitur hagejale arve summas 8000 krooni ning seoses sellega pidi hageja võtma laenu.

3 Kostja jääb vastuväidetes esitatud seisukohtade juurde ning palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsus, millega hagejalt mõisteti välja elatis summas 2100 krooni, on jõustunud. Hageja majanduslikus olukorras ei ole vahepeal midagi muutunud. Hageja on abiellunud naisega, kellel on eelnevatest abieludest neli last. Hageja ja tema abikaasa avalduse alusel on laste perekonnanimed muudetud D `ist M`ks. Laste isa, AD on Tallinna Linnakohtu 04.03.1996.a määruse alusel kohustatud maksma kolmele lapsele igakuiselt elatist iga lapse kohta 500 krooni. Laste ema ei ole palunud elatist suurendada ning on sellega nõus olnud, et laste isa maksab talle elatist iga lapse ülalpidamiseks 500 krooni. Asjaolu, et hageja on lapsendanud ühe oma abikaasa lastest näitab, et hageja hindab oma majanduslikku seisundit selliseks, et ta võib ja suudab oma lihaste laste kõrvalt anda ülalpidamist ka abikaasa tütrele. Hageja pidi teadma ja hindama oma võimalusi ja riske, mida lapsendamine kaasa toob, samuti pidi sellest endale aru andma S M. Mis puutub hageja väitesse, et ta maksab vabatahtlikult elatist oma Moskvas elavale pojale, siis ei pea kostja seda väidet asjakohaseks, kuivõrd hageja toetab oma poega R `it 100 krooni kaupa ning hagejale teadaolevalt makstakse hagejale poja lastetoetust, kuid oma pojale ei saada ta sellest midagi, vaid kulutab selle summa oma perega Eestis ära. Hageja väide, et elatist tuleks vähendada ka põhjusel, et hageja abikaasa on rase, on asjakohatu, kuna käesolevaks ajaks ei ole last veel sündinud. Eeltoodu alusel on kostja seisukohal, et hageja nõue on sisutu ning tema poolt esitatud tõendid on asjasse puutumatud. Käesoleval ajal on kostja töötu. Kostja töötas katseajaga, kuid tööga mittetoimetulemise tõttu lõpetati temaga tööleping.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus lähtub esitatud hagi lahendamisel perekonnaseadusest ja 01.01.2006.a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetest, tulenevalt seadustiku §-st 6. Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

V M sünnitunnistusest nähtub, et V M (sünd. 25.01.2003.a) vanemateks on R M ja A M. Tallinna Linnakohtu 05.08.2005.a. otsusega tsiviilasjas nr. 2/287-82/05 on R M`lt A M kasuks välja mõistetud elatis 2100 krooni tütar V M ülalpidamiseks alates 06.01.2005.a kuni 25.01.2021.a.

Abielutunnistusest nr AL 0121299 nähtub, et R M ja S T on abiellunud XXX.a ning pärast abiellumist on naise perekonnanimeks M. ID`i (sünd. XXX.a), Ž D (sünd. XXX.a) ja A D (sünd. XXX.a) sünnitunnistustest nähtub, et nende vanemateks on S D ja A D . Tallinna Perekonnaseisuameti sünniaktiga nr XXX on tõendatud, et XXX.a on sündinud A B , kelle vanemateks on S B ning T B . Nimemuutmistunnistusega nr. XXX on tõendatud, et S B perekonnanimi on XXX.a muudetud T `ks. Asjaolu, et R M on lapsendanud A B on tõendatud A M sünnitunnistusega, millest nähtub tema isaks on R M. Tallinna Linnavalitsuse 27.04.2005.a korraldustega nr 810 –k ja 811 –k on tõendatud, et I D`ile ja A D `le on antud uueks perekonnanimeks M. Arstiliku ekspertiisi otsusest nr XXX nähtub, et A D `l on sügav puue. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna XXX.a tõendist nähtub, et S M saab igakuulist hooldajatoetust 400 krooni. Tervisekeskuse AS-i 28.11.2005.a väljastatud tõendiga on tõendatud, et XXX.a oli S M 32. nädalat rase. Tallinna Linnakohtu 04.03.1996.a määrusega on kohus kinnitanud S D ja A D `i vahel sõlmitud kokkuleppe, mille kohaselt kohustub AD tasuma S D `le laste Ž D , A D ja I D `i ülalpidamiseks elatusraha 1500 krooni alates 11.01.1996.a kuni 10.02.2005.a, sealt edasi 1000 krooni kuni 15.11.2006.a ja sealt edasi 500 krooni kuni 03.08.2011.a.

4 Kohtutäitur Katrin Vellet`i 08.12.2005.a tõendist nähtuvalt ei ole kohtutäituri andmetel SM saanud T B `lt elatisraha Tallinna Linnakohtu 22.09.2002.a otsuse nr 2/4/241-3703/00 alusel alates 2004.a jaanuarist kuni 08.12.2005.a. RM (sünd. XXXX.a) sünnitunnistusest nähtub, et tema vanemateks on R M ja L M. TV 24.10.2005.a palgatõendiga on tõendatud, et R M töötab TV alates 01.12.2000.a ning tema keskmine netopalk perioodil aprillist 2005.a – septembrini 2005.a oli 8728 krooni. TV direktori 23.01.2006.a käskkirjast nr 72-p nähtub, et arvestades R M 23.01.2006.a avaldust viiakse R M alates 01.02.2006.a TV järelvalveosakonna peaspetsialisti I klassi vanglainspektori ametikohalt üle sama osakonna spetsialisti ametikoihale II klassi vanglainspektori ametiastmele ning säilitatakse talle alates 01.02.2006.a kuni 31.04.2006.a tasustamine vastavalt tema senisele ametiastmele.

Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti Tallinna osakonna 08.09.2005.a tõendiga on tõendatud, et A M saab igakuist riiklikku peretoetust kokku 1200 krooni. OK (sünd. XXX.a) sünnitunnistusega on tõendatud, et tema vanemateks on SK ja A K Lasnamäe Linnaosa Valitsuse Rahvastikuregistri osakonna 08.09.2005.a väljavõttest nähtuvalt elavad A M`ga samal aadressil S K , O K ja V M. SE AS 18.01.2006.a teatisega on tõendatud, et SE AS on A M`ga sõlmitud töölepingu lõpetanud.

Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt PKS § 61 lg 3 võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

24.08.2005.a. esitatud hagis hageja palub vähendada Tallinna Linnakohtu 05.08.2005.a otsusega välja mõistetud elatisesummat 2100 kroonilt 1000 kroonini kuus. Oma nõuet põhjendab hageja asjaoluga, et tema peres on neli kooliealist last, kellest ühe on ta lapsendanud ning üks laps on invaliid. Hageja abikaasa on rase, invaliidist lapse hooldamise tõttu ei käi hageja abikaasa tööl. Hageja majanduslik olukord on võrreldes kostjaga palju halvem ja elatusraha summas 2100 krooni maksmine halvendab seda veelgi. Kohus on seisukohal, et hageja poolt välja toodud asjaolud ei saa olla aluseks Tallinna Linnakohtu 05.08.2005.a otsusega tsiviilasjas nr 2/287-82/05 väljamõistetud elatisesumma vähendamisel. Käesoleva hagi on hageja kohtusse esitanud 24.08.2005.a, s.o 19 päeva peale otsuse tegemist. PKS § 61 lg 3 mõtte kohaselt saab kohus elatise suurust muuta vanema varalise seisundi muutumisel või lapse vajaduse muutumisel.

Hageja abiellus S Mga XXX.a. Asjaolu, et hageja on lapsendanud oma uue abikaasa lapse A T (A M), on käsitletud ka Tallinna Linnakohtu 05.08.2005.a otsuses, seega ei ole hageja oma uue abikaasa last lapsendanud peale nimetatud kohtuotsuse tegemist.

Hagejal ei ole perekonnaseaduse sätestatuse mõttes kohustust ülal pidada oma uue abikaasa eelnevatest abieludest sündinud lapsi A, Ž ja I Md (endise perekonnanimega D `i), kuivõrd hageja ei ole neid lapsi lapsendanud ning laste isa ADon kohustatud S M`le tasuma laste ülalpidamiseks elatist, mis on määratud vastavalt Tallinna Linnakohtu 04.03.1996.a määrusele. Kui nimetatud määrusega kinnitatud elatisesumma ei ole laste ülalpidamiseks piisav ja lahusolev vanem ei maksa lapse ülalpidamiseks piisaval määral elatusraha, on S M`l huvitatud isikuna õigus pöörduda PKS § 61 lg. 3 sätestatu kohaselt kohtu poole elatisesumma suurendamiseks. Käesoleval ajal on vastavalt PKS § 61 lg. 4 igakuise elatusraha alammäär ühele lapsele 1500 krooni ja lapsevanema kohustus on seista oma laste õiguste eest. Hageja esmane kohustus on kindlustada piisaval määral nende laste ülalpidamine, kellede isana ta on kantud laste sünnitunnistustele, teiste hulgas ka V Md. Hageja poeg RM on sündinud

5 31.10.1995.a, seega ei ole ka tema ülalpidamise kohustus hagejale langenud peale 05.08.2005.a kohtuotsuse tegemist.

Tervisekeskuse AS tõendist nähtuvalt oli S M XXX.a 32. nädalat rase, seega oli hageja abikaasa rasestunud enne kohtuotsuse tegemist ning hagejal oli teada, et perekonda on juurde sündimas laps. Samuti oli hagejal juba siis kohustus ülal pidada oma rasedat abikaasat. Asjaolu, et hageja abikaasa on käesoleval ajal rase, ei ole muutnud hageja varalist seisundit, kuivõrd sündimata last ei saa käsitleda elatise väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saavat last. PKS § 61 lg 5 mõtte kohaselt peab laps, kes elatise väljamõistmisel sellises suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, olema kõigepealt elusalt sündinud.

TVdirektori 23.01.2006.a käskkirjast nähtub, et R M on ise esitanud avalduse enda üleviimiseks madalamale ametiastmele vastavale ametikohale, samuti nähtub käskkirjast, et R Mle on säilitatud senine tasustamine kuni 31.04.2006.a. Seega ei ole hageja palk käesolevaks ajaks vähenenud. Hageja väiteil on ta võtnud laenu, kuna kohustuse tõttu tasuda elatist 2100 krooni kuus on tal tekkinud võlad, mille kustutamiseks oli tarvis laenu võtta. Kohus leiab, et hageja perekonna majanduslik seisund ei saa olla nii halb nagu hageja väidab, kui hageja leiab võimaliku olevat peale laenu võtmist paluda enda üleviimist madalamale ametiastmele vastavale ametikohale.

Hageja on seisukohal, et kuna kostjat toetavad V M ülalpidamisel kostja vanemad, võib hageja osa oma tütre ülalpidamisel olla väiksem. Kohus leiab, et selline seisukoht ei ole millegagi põhjendatud kuivõrd PKS § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Asjaolu, et kostjat aitavad tema enda vanemad ei vähenda hageja kohustust ülal pidada oma tütart V M’d. Tallinna Linnakohtu 05.08.2005.a otsuse kohaselt on A M kasuks R Mlt välja mõistetud tütart V M ülalpidamiseks igakuine elatis summas 2100 krooni. Hageja väide nagu oleks kostjal temaga võrreldes palju parem majanduslik seisund, on asjakohatu, kuna kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja varaline seisund oleks peale Tallinna Linnakohtu 05.08.2005.a otsuse tegemist paranenud. Eeltoodu alusel on kohus jõudnud seisukohale, et hageja ja kostja varaline seisund ei ole peale Tallinna Linnakohtu 05.08.2005.a otsuse tegemist muutunud, samuti ei nähtu asja materjalidest, et tütar V vajadused on muutunud. Seega puudub alus elatise suuruse muutmisele vastavalt TsMS § 61 lg-le 3. Samuti ei ole kohus tuvastanud TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 nimetatud asjaolude esinemist.

Kui R M ei nõustunud Tallinna Linnakohtu 05.08.2005.a otsusega, oli tal võimalus esitada otsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kuna hageja apellatsioonkaebust esitanud ei ole, on Tallinna Linnakohtu 05.08.2005.a otsus jõustunud. Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik tulenevalt TsMS § 457 lg 1.

Hagiavaldusest ei nähtu, mis on hageja varalises seisundis otsuse tegemisest möödunud lühikese aja jooksul (elatis mõisteti hagejalt välja 05. augustil 2005.a. ning hagi esitas hageja 24.augustil 2005.a.) muutunud. Esitatud tõenditega ei ole hageja midagi täiendavat tõendanud. Kohus leiab, et kohtuotsusega väljamõistetud elatist oleks alus vähendada siis, kui hageja tugineks asjaolule, et tema varaline seisund on kohtuotsuse tegemise ajaga võrreldes halvenenud. Hageja selliseid tõendeid esitanud ei ole . PKS § 61 lg. 3 eesmärgiks ei ole aga võimaldada elatist maksma kohustatud isikul tema kohta tehtud otsuse peale edasikaebust esitamata vaidlustada seda otsust uue hagi esitamisega. Osundatud sätte eesmärgiks on võimaldada kohtuotsusega välja mõistetud elatise suurust muuta siis, kui asjaolud, mis olid elatise väljamõistmise aluseks, on muutunud. Eeltoodu alusel tuleb hagi jätta rahuldamata.

6 25.01.2006.a on hageja esitanud kohtule taotluse, milles palub ennast vabastada kohtukulude tasumisest vastavalt TsMS § 57 lg 2 ning jätta kohtukulud kostja kanda. Avalduse läbivaatamisel lähtub kohus 01.01.2006.a jõustunud TsMS sätestatust vastavalt TsMS § 6, mille kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Hageja on taotlenud enda kohtukulude tasumisest vabastamist kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 57 lg 2 alusel ning palub jätta kohtukulud kostja kanda. Vastavalt 01.01.2006.a jõustunud TsMS § 329 lg 1 peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. TsMS § 329 lg 2 kohaselt kui asi lahendatakse kohtuistungil, peavad menetlusosalised esitama oma põhiväited ja –taotlused enne kohtuistungit. Käesolevas tsiviilasjas on viimane kohtuistung toimunud 24.01.2006.a, seega on hageja oma taotluse esitanud pärast viimast kohtuistungit. TsMS § 330 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited, mille suhtes ei ole vastaspoolel esitatuga tutvumata tõenäoliselt võimalik seisukohta võtta, tuleb esitada enne asja arutamiseks määratud kohtuistungit nii, et vastaspoolel oleks võimalik esitatuga vajalikul määral tutvuda ja kujundada oma arvamus. Sama paragrahvi lg 3 alusel tuleb uusi taotlusi sisaldav avaldus esitada selliselt, et selle saaks teisele menetlusosalisele edastada vähemalt 7 päeva enne asja arutamise kohtuistungit. Hageja ei ole varem esitanud kohtule taotlust, milles oleks palunud enda riigilõivu tasumisest vabastamist ka hagi rahuldamata jätmisel ning kohtukulude kostja kanda jätmist. Seega on tegemist uue taotlusega TsMS § 330 lg 3 mõttes. Vastavalt TsMS § 331 lg 1 kui menetlusosaline pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hageja on taotluse esitamisel rikkunud TsMS §-s 329 ja 330 sätestatud tähtaegu, esitades uue taotluse üks päev peale viimast kohtuistungit, kus kohus on lõpetanud poolte nõusolekul asja sisulise arutelu ja kuulanud ära kohtuvaidlused ning on pooltele teatanud kohtulahendi teatavaks tegemise aja. Kohus on seisukohal, et taotluse menetlusse võtmine põhjustaks käesoleva tsiviilasja lahendamise viibimist, kuna sellisel juhul tuleks menetlus antud asjas uuendada ning anda kostjale tähtaeg vastuväidete esitamiseks ja sellisel juhul ei oleks võimalik pooltele teatatud tähtajal kohtuotsust teatavaks teha, samuti ei ole hageja esitatud taotluses millegagi põhistanud, miks tal polnud võimalik taotlust varem esitada kui päev peale viimast kohtuistungit. Eeltoodu alusel ei võta kohus hageja taotlust tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja kohtukulude kostja kanda jätmiseks menetlusse.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2005. aastal, tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS-st. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 64 lg 2 kohaselt kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmisel otsusega temalt riigilõivu välja riigituludesse. Tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 6 määratakse hagihind maksete vähendamise või suurendamise hagis summaga, mille võrra maksete vähendamist või suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) lisas 2 sätestatud riigilõivu täismäärade kohaselt hagiavalduse esitamise eest tasutakse hagilt hinnaga kuni 15 000 krooni riigilõivu 1000 krooni. Tallinna Linnakohtu 25.08.2005.a määrusega on R M vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista 1000 krooni.

Tulenevalt kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 sätestatust kuulub hagejalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 124,40 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus

7 ehk kostjale hagiavalduse ja kohtukutse ning hagejale saadetud kohtukutse kättetoimetamise kulus.

Taimi Kollom Kohtunik