2-05-1070/1 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-05-1070 Otsuse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2006, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Kohtuasi Irina Saltun hagi Vladimir Grigorjevi vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised Hageja Irina Saltun Kostja Vladimir Grigorjev Kohtuistungi toimumise aeg

26. jaanuar 2006 Istungil osalenud isikud Hageja Irina Saltun Kostja Vladimir Grigorjev Sekretär Anna Malinovska Tõlk Ele Uutmaa

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi

2. Suurendada Narva Linnakohtu 08.09.1997 otsusega väljamõistetud elatise suurust.

3. Välja mõista Vladimir Grigorjevilt elatis poja Vitali Saltun, ülalpidamiseks igakuiselt 1350 /üks tuhat kolmsada viiskümmend/ krooni alates 04.04.2005 kuni lapse täisealiseks saamiseni Irina Saltun kasuks.

Menetluskulude jaotus

1. Välja mõista Vladimir Grigorjevilt riigilõiv 560 /viissada kuuskümmend/ krooni riigituludesse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad kohtukulud 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates järgmistele arvetele: Rahandusministeeriumi /registrikood 70000349/ arvele nr 221023778606 Hansapangas või arvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber mõlema konto puhul 2900072136. Kohtukulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 15. veebruaril 2006.a kell 16.00 kohtu kantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Kohtule esitatud hagiavalduse /tl 1/ kohaselt elas hageja kostjaga vabaabielus, mille kestel sündis poeg Vitali. Kostja hoiab abist kõrvale, aga hageja ülalpidamisel on tütar Anastasia ning poeg Vitali. Elatakse kolmetoalises korteris, kommunaalteenuste kuumakse on 1000 krooni. Lasteaias käimise eest maksab hageja 360 krooni. Lisaks käib tütar muusikakoolis, mille poolaasta maks on 900 krooni. Kostja hagejat ei abista ning kõik kulud perekonna ülalpidamiseks langesid hageja õlule, ehkki hageja kuupalk on 3500 krooni. Hageja palub välja mõista Vladimir Grigorjevilt hageja kasuks elatis 1350 krooni kuus poja Vitali Saltuni ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamise päevast.

Hageja poolt 28.09.2005.a. eelistungil esitatud kirjalikus vastuses kostja 22.04.2005.a. kohtule esitatud vastusele /tl 22/ hageja täpsustas, et 1997. aastal esitas ta hagi V. Grigorjevilt elatise sissenõudmiseks poja Vitali ülalpidamiseks. Kohtuotsusega 08.09.1997.a. V. Grigorjevilt hakati kinni pidama elatist 700 krooni igas kuus. 2000.a. V.Grigorjev esitas kohtusse hagi elatise vähendamiseks. Arvestades V.Grigorjevi rasket materiaalset olukorda, kuna V.Grigorjev 2000.aastal vallandati töölt ning ta elas koos vanematega, kes faktiliselt olid tema ülalpidamisel, hageja loobus elatisest ning elatise võlgnevusest. Kostja lubas materiaalse olukorra muutumisel abistada hagejat poja ülalpidamises. Hageja oli tol ajal abielus ja muutis oma perekonnanime Saltun`iks. Hageja palus V.Grigorjevilt luba poja perekonnanime muutmiseks. 03.03.2000.a. kostja selle andis. Hageja abikaasa P.Saltun ei lapsendanud Vitalit, vaid ainult andis temale oma perekonnanime. V.Grigorjev on Vitali isa. Alates 2000.a kuni 2005.a kostjast pole mingit abi. Hagi esitamisest hageja materiaalne olukord muutus. 06.04.2005.a. hageja lahkus töölt ja on töötu.

Kohtuistungil hageja jääb oma nõude juurde ning palub suurendada kostjalt väljamõistetud elatist 1350 kroonini kuus alates 04.04.2005. Hageja töötab, kuupalk on 2860 krooni. Hagejal on korter, kus ta elab koos lastega, kommunaalkulud korterile on 1000 krooni. Lasteaiamaks on ka tõusnud 400-le kroonile. Kostja ei osuta abi, lapsele asju ei ole ostnud.

Kostja vastuväited 22.04.2005.a. kohtule esitatud kirjalikus vastuses /tl 11/ kostja hagi ei tunnistanud. Vitali on lapsendatud teise inimese poolt, kes on kohustatud last ülal pidama.

Kohtuistungil kostja nõustub maksma elatist summas 700 krooni kuus. Kostja seletuse kohaselt ei ole ta võimeline 1350 krooni kuus maksma, kuna saab miinimumpalka. Töötab alates 01.12.2005 AS-s Falck, detsembris sai palka 2800 krooni. Ajavahemikul 04.04.2005 kuni 01.12.2005 ei töötanud. Kohtule selle kohta dokumenti esitada ei ole. Kostjale kuulub korteriomand, kus ta elab. Korteri kulud tasub kostja ema.

Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.

PkS § 61 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise. Riigikohus on korduvalt leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

Asja materjalidest nähtub, et 08.09.1997.a. Narva Linnakohtu otsusega mõisteti kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks 700 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

PkS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Hageja nõudeks on suurendada kostjalt 08.09.1997.a. kohtuotsusega poja Vitali ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust 700-lt kroonilt 1350 kroonini kuus alates 04.04.2005.a.

Kostja on nõus maksma 700 krooni kuus, kuna saab miinimumpalka.

PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Võttes arvesse seadusega ettenähtud elatise miinimummäära tõusu ja asjaolu, et hageja arvates ei ole enam piisav kui kostja maksab praeguse elukalliduse juures poja ülalpidamiseks elatist 700 krooni kuus, siis kohus leiab, et on põhjendatud suurendada kostjalt väljamõistetud elatise summat 1350 kroonini kuus.

PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis võimaldaksid kostjalt elatise väljamõistmise alla PkS §

61 lg 4 sätestatud suuruse. Kostja on töövõimeline ja asjaolu, et ta saab miinimumpalka ei anna iseenesest alust elatise väljamõistmiseks alla PkS § 61 lg 4 sätestatud suuruse.

PkS § 70 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades lapse vajadusi ning poolte varalist seisundit, peab põhjendatuks suurendada Narva Linnakohtu 08.09.1997 otsusega kostjalt hageja kasuks lapse Vitali, sündinud 13.06.1995.a. ülalpidamiseks väljamõistetud elatist ja mõista kostjalt hageja kasuks elatis 1350 krooni kuus alates hagi kohtule esitamisest, s.o 04.04.2005.a. Kohus arvestab ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS §

61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 18 lg 1 kohaselt tulumaksu.

Hagi on tõendatud Narva Linnakohtu otsusega 08.09.1997.a., Narva Linnakohtu määrusega 28.09.2000, sünnitunnistustega, Narva linna Sotsiaalabiameti perekonnanime muutmise korraldusega, hageja töötasu tõendiga, rahvastikuregistri väljavõttega.

Menetluskulud Riigilõivu seaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Vastavalt TsMS § 48 lg 1 p 3 hagihind määratakse elatise hagis – aasta elatusrahaga. Antud hagihinnast lähtudes tuleb tasuda riigilõivu 560 krooni, milline kuulub väljamõistmisele kostjalt.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 436, 442, 445 lg 3, 452 lg 1,

467 lg 1, 468 lg 3, 632 lg 1, 633 lg 1.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik

ERROR: syntaxerror OFFENDING COMMAND: --nostringval-- STACK: /Title () /Subject (D:20060220160711) /ModDate () /Keywords (PDFCreator Version 0.8.0) /Creator (D:20060220160711) /CreationDate (anna.malinovska) /Author -mark-